24 days to go: pulmapaanika đŸ‘°đŸ»đŸ€”đŸ»

Mul on siin parajalt paanikat, kuna noh vana hala aga miljon asja on vaja teha! Meil tantsuÔpetaja on puhkusel, seega pole me jÔudnud isegi valssi harjutada, just for fok sake.

Lisaks saime eile teada, et DPD kaotas meie sĂ”rmused Ă€ra ja kuigi uus tellimus anti juba sisse, siis need ei jĂ”uaks ilmselt Ă”igeks ajaks. Hetkel oodatakse tootjalt vastust, et kui ruttu nad valmis-postitatud saaksid ja kui ei mĂ€ngi vĂ€lja, siis palju Ă”nne! Peame Eestist hakkama uusi sĂ”rmuseid otsima, ilmselt valmistoodangut. Paar kuud tagasi Ülemiste lĂ€bikammimisel lĂ€ks nii, et meile meeldivaid me ei leidnud, isegi vĂ€ljaspool sobivat hinnaklassi. SĂ”rmused olid tellitud valgest kullast ja paraja laiusega, kuna minu jaoks need ĂŒlikitsad on tĂ€iesti no-no.

See armas paanika-jaanika viis nĂŒĂŒd selleni, et pidime cateringu Ă€ra ĂŒtlema. Lihtsalt hind oli liialt kallis, toidud olid jumalast normaalses hinnaklassis, kuid minu jaoks teenindus mitte. Ma ei raatsiks pĂ”himĂ”tte pĂ€rast juba maksta 24 eurot tunnis kahele teenindajale, kui nad isegi peale sooja söögikorda miskit ei tee. Sellessuhtes, et selle peale öeldi mulle, et nad ju sĂ€tivad laualinu kui vaja jms, noh ma vĂ”in ise ka seda laualina sĂ€ttida.

Selle asemel tellime me nĂŒĂŒd toidu, rendime nĂ”ud ja puuduolevad asjad ning leidsime tuttava kaudu endale ka normaalse hinnaga teenindaja. Pole kĂŒll proff, kuid no ega meil seal midagi niivĂ€ga pole vaja tehagi. Igatahes pean nĂŒĂŒd otsima meile sobiva firma, kelle kĂ€est tellida toit ja veel firma kust tellida nĂ”ud. Valikvariandid on olemas, kuid peab veidi lĂ€birÀÀkimisi pidama.

ÜhesĂ”naga ĂŒliitore, et meie pulmadeni on jÀÀnud effin 24 pĂ€eva ja sĂ”rmused kaotati Ă€ra! Selle tĂ”ttu tuleb meil Eestist ostes maksta vĂ€hemalt poolerohkem nende eest, kuna valge kuld ju, kuid siiski need on abielusĂ”rmused, need jÀÀvad meile kogu eluks. Seega minumeelest on sĂ”rmustel olulisem tĂ€htsus, kui “sirgel laualinal” ja mugavusel. Saab olema ebamugav natukene, kuid ebamugavam oleks terve elu koledaid sĂ”rmuseid kanda, mis iseendale ei meeldi.

Ehk meie olukorra saab kokku vĂ”tta nii, et meil on hullumaja siin 🙂 Sada hĂ€da veel, kuid ei saa vinguda, kuna keegi vĂ”ib siis solvuda ja see veel puuduks eksole…kuigi see oleks kĂŒll nĂŒĂŒd see hetk, kus mina peaksin solvuma, kuid ma nagu ei oska 😀

TĂ€namatus vĂ”i ebaviisakus? Vist mĂ”lemat.

Mulle meenus tĂ€na ĂŒks seik, mis juhtus möödunud talvel. Meenus seetĂ”ttu, et ĂŒks poiss pillas oma kella maha ja siis lĂ”ugas seal elueest, et tal kell kadunud. Ma olin seda kella juba ennem murul mĂ€rganud, kuid kuna need lapsed jooksid ja mĂ€ratsesid, siis ma nagu ei hakanud mainima. Kuid see hetk, kui ta taga hakkas otsima, siis viitasin ta kellale. See vĂ€ike poiss vaatas mulle mingi ĂŒlikahtlustava nĂ€oga otsa ja siis kĂŒsis, et “Eitea kuidas see kell kĂŒll siia sai, ahh?” Sellepeale ma hakkasin naerma ja ĂŒtlesingi, et no kust mina peaksin teadma. 

Igatahes talvel oli nii, et tulime Ă”htul hilja poest koju ja all trepikoja ees olid autovĂ”tmed maas. Mina kohe mĂ”tlesin, et raudselt mingi pereisa tuli töölt koju, jumala vĂ€sinud ja ei pannud tĂ€hele ning pillas. Kallim mĂ”tles, et ahh mingi jorss ju raudselt, riputame radiaatori kĂŒlge ja kĂŒll leiab. Ma siis tuletasin talle meelde seda, kui temal rahakott Ă€ra kadus ja kui mures ta ise oli. Et soovis see hetk ju, et mingi normaalne inimene oleks selle leidnud ja talle tagastanud.

Oli siis nĂ”us, et okei vĂ”tame tuppa kaasa ja riputame alla kuulutuse ĂŒles. Nii me ka toimisime. Hommikuks oli kuulutus maha rebitud, meisterdasime uue ja riputasime ĂŒles tagasi. Teise vĂ”i kolmanda pĂ€eva hilisĂ”htul tuli siis kĂ”ne, inimene kirjeldas vĂ”tmeid ja ĂŒtlesime, et okei kohe tuleme alla.

Kuna meil juba asja oli, siis vÔtsime koera ka, et minna Ôhtune jalutuskÀik Àra teha.

All ootas meid mingi jorss, nagu selgus edasise puhul. TĂŒĂŒp vaatas meid mingi tĂ€iesti haigelt kahtlustava nĂ€oga ja kĂŒsis, et nohh kust te need vĂ”tmed siis saite? Vastasin, et siitsamast maast leidsime Ă”htul. Sellepeale irvitas ja ĂŒtles, et vĂ€gaimelik ikka kĂŒll. Minu ainus mĂ”te oli, et mis seal imelikku siis on?

SeejĂ€rel lausus ta ĂŒlimalt ĂŒleolevalt “Seiske siin ja oodake, ma lĂ€hen kontrollin” Selle peale mĂ”tlesin ma juba kĂŒll, et no mis Sul viga on? Ja hakkasime lihtsalt kĂ”ndima, kuna hallooo inimene! Meie kĂ”ndisime sealt samast mööda, kus tema oma autot kontrollis ja ma ĂŒtlesin jumala pahuralt Kallimale, et wtf tal viga on? Nii ebaviisakas annab olla.

Karjus siis meile, et ja vsjo kĂ”ik on korras. Kallim hĂŒĂŒdis vastu, et palun vĂ€ga ja pole tĂ€nu vÀÀrt, ilmselgelt sarkastiliselt.

Ja no ma ei saanud ĂŒle lihtsalt, kuidas annab nii mats ja ebaviisakas olla? Kuidas annab nii loll olla ja arvata, et inimene rotib Su auto tĂŒhjaks ja siis paneb enda telefoninumbriga kuulutuse, et leidis Sinu autovĂ”tmed? Sorri, kuid milline varas niiloll oleks ahh? 😀

Ja kuna ma ei saanud ĂŒle ega ĂŒmber, siis saatsin hiljem sĂ”numi, et teinekord kui te midagi kaotate ja see teile tagastatakse, siis vĂ”iks vĂ€he viisakamalt kĂ€ituda ja kasvĂ”i aitĂ€h öelda. LĂ”ppu lisasin, et edu edaspidiseks.

Lihtsalt mu Kallima lootuse, et normaalseid isikuid ka on, tappis see tĂ€iega 😀 Kuigi noh, ega ta nĂŒĂŒd ei ole matslik vms selle isiku tĂ”ttu, kuid no halva maigu jĂ€tab siiski suhu ju. Ja kui ma sellele praegu mĂ”tlen, siis ausalt ka, kuidas saab keegi nii ebaviisakas ja tĂ€namatu olla? VĂ”i oli ta lihtsalt vĂ€ga rumal? VĂ”ino mis paneb inimese niimoodi kĂ€ituma? Ma nagu ausĂ”na ei mĂ”ista.

Tol korral, kui ta rahakoti kaotas, siis ĂŒks noormees kirjutas jĂ€rgmisel pĂ€eval, et leidis tema dokumentidega rahakoti ja viis turva kĂ€tte, politsei lubas jĂ€rgi minna hiljem vms. Kuigi mind pahurdas, et politseile teavitati, kuna nad teevad ID kaardi kehtetuks kohe. Siis hoolimata sellest ei tulnud me selle peale, et inimesele vastata a’la “Kust Sa selle leidsid siis ka, ahh? Raha varastasid Ă€ra jahh? Üldse miks Sa politseile helistasid ahh? Debiilik oled vĂ”i?”

Olime lihtsalt rÔÔmsad, et rahakott on leitud ja suva see sularaha summa vm, peaasi oli see, et dokumendid ja muud kaardid tagasi saaks. Kuna mina olin juba jĂ”udnud ĂŒle mĂ”elda, kuidas mĂ”ni varas selle leidis ja jĂ€relmaksule sada asja vĂ”ttis ning miljon laenu…