Näkase kvaliteediga matkapildid⛺️

Kuna mul ei ole kirjutamistuju siiamaani peale tulnud, siis lisan lihtsalt mõned pildid. Üldiselt läks meil kõik hästi, kuid matk jäi lühemaks kui plaanitud oli. Meie kutsa jäi haigeks ja kuigi ta oli looduse üle nii-nii rõõmus, et jooksis ringi nagu segane, siis peatudes lonkas oma esikäppa ja tal on vist külmetus. Need matkale eelnevad päevad, kus temaga jõe ääres käisime ja ta jões möllas tegid talle vist ikka liiga, just nagu ma kartsin. Oli siiski vihmane ja tuuline ning mängumöllus koer ju ei oska piiri pidada.

Siiski on ta meil ju vanake, mis sellest, et ennast kutsikaks peab 🙂

Mingil imelisel põhjusel rikkus arvuti piltide kvaliteedi ära, seega on need meganäkased, kuid mis seal ikka. Peaksin oma telefonis mingeid seadeid näppima, kuid ei viitsi, eks enne järgmist matka näpin.

Alustasime matka Aegviidust ehk tagurpidi hoopis. Ma täpselt ei teagi, et kus mõni järvepilt tehtud, kuna pisijärvede juures silte ju ei olnud. Nautige mu näkaseid pilte ja ärge Microsofti telefoni ostke, kõige näkasem telefon üldse, kuna ühtegi äppi sinna tõmmata ei saa, kaamera seaded on sellised jurad, et rikuvad pilte ise (muudavad värve nt jne), kuna need on mingid automaatseaded mida maha võtta lihtsalt ei ole võimalik. Microsofti telefon on halb-halb-halb! Mina ei soovita kahe käe ja kahe jalaga!

Ja ma ei saa mainimata jätta, et minumeelest on Eesti loodus ikka imeline! Nii ilus ja värvikirev ja kaunis ja oeeeh… Matkata on ka tore, kuigi saime rahet ja vihma ning külma-külma tuult. Kole ilm tegi vahepeal tuju mõruks, eriti kui niikülm oli, et lõkkest eemal lihtsalt ei kannatanud olla. Üldiselt aga läks kõik mõnusalt, kui meie pisike poleks tõbiseks jäänud, siis oleks veelgi toredam olnud, kuna no ma oli niimures tema pärast. Mul on niigi komme ülereageerida ja no kui su energiline koer otsustab üks hetk, et tema ainult tuduks, siis mure kasvab ikka ruttu väga-väga suureks.

Igatahes oli mõnus ja kui meie pisike terveks saab ja ennast kogub, siis läheme jälle ja käime selle teise lõigu ka ära, mis meil käimata jäi 🙂 Lisaks ostame talle ilmselt sussid, kuna mina ei jõua tema käpakeste üle niipalju muretseda, ta on ju hull kaevaja ja igalpool on vaja kaevata 😀

WP_20170601_19_01_05_Rich

Sama järv mis alloleval pildil.

WP_20170601_19_02_38_Rich

Tegelikult ei olnud üldse nii päikseline ja ilus, kuid telefon muutis värve 😀

WP_20170601_20_45_53_Rich

Alloleva silla minijärveke.

WP_20170601_20_45_58_Rich

Esiplaanil on mu õde ja tagant paistab Kallima peanupp.

WP_20170602_13_51_16_Rich

Veerand vaadet Paukjärve vaatetornist. Sealt on ikka megavõimas vaade ja eriti Suvel.

WP_20170602_13_51_26_Rich

Endiselt Paukjärve vaatetorn.

Advertisements

3 days to go 🏕

Kolm päeva on veel jäänud ja juba saabki linnast minema, can’t wait! Kallil hakkas puhkus juba Reedest, kuid mul on veel vaja tööl käia 3 päeva. See on see, kui üks peab kõik oma puhkused poole aasta sisse mahutama🙄 Suvel on mõlemad puhkused meil koos, kuid praegu mina puhata siis nn ei saa.

Ma siin enne mõtlesin, et huvitav kuidas on võimalik, et ma olen matkajatüüpi kuid telkija mitte? Sellessuhtes, et matkamine on mõnus(!) ja seda teen ülimalt hea meelega, kuid kui ma mõtleksin, et sõidan lihtsalt autoga metsa kohale ja telgin, siis no thankyou. Tundub kuidagi jubemõttetu ja pointless, ok oleks mul lapsed, siis nende nimel küll, kuid muidu mitte.

Matkamise juurde paraku aga käib telkimine ja kui ma need kokku mõtlen, siis meeldib ikka telkida. See tunne lihtsalt mis on peale pikka päeva teel olekut, see on kuidagi nii mõnus. Käidud kilomeetrid seljataga ja viskad oma telgi püsti, teed lõkke ja naudid lihtsalt. Oeeh, ma ei jõua ära oodata!

Valituks sai siis Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee ja käime ära kuni Aegviiduni, see teeb siis 78km, nelja päevaga peaks see käkitegu olema. Tegelikult selle raja teine osa, see 38km on minul ja Kallil ära käidud, kuid mu õde kes meiega liitub, tema pole seal käinud. Ja eks seekord võtame rahulikumalt ja vaatame rohkem ümbrust, eelminekord käisime selle ära vähem kui 24h jooksul, sinna sisse siis magamine ka. Suhteliselt rapsisime, kuna söök sai otsa 😀 Sel korral oleme targemad ja võtame kõvasti rohkem toitu kaasa, kuna kui sa ikka kõnnid matkakott seljas (või isegi ilma), siis energiat läheb tohutult ja sööki samuti.

Kusjuures eelmisel matkal oli minul kerge, kuna mul ei olnud kotti seljas ja kõndisin lihtsalt ennast vedades. Sel korral aga pean ka mina kotti kandma ehk saab veidi raskem olema, meie esimesest matkast mäletan küll 😀 Niipalju olen targem, et küljel magada ei tohi, kuna siis mu puusad valutavad järgmisel päeval. Ja ravimteed ning valuvaigistid võtan ka igaksjuhuks kaasa, eelmine kord oleks neid vaja olnud ikka väga.

Kui keegi peaks samuti huvituma rajast, kuid ei leidnud viisi kuidas sinna autota kohale saada, siis Tallinna bussijaamast viib buss Altjasse. Sealt on siis paari kilomeetrine tee raja alguspunkti Oandusse. Ma algul ei leidnud seda viisi ja mõtlesingi, et no jääb ära, kuna mingi nelja tunnist teed küll ei tahaks ette võtta selleks, et raja alguspunkti saada. Õnneks tuli google appi ja leidsin selle variandi.

Ma ei jõua ära oodata! I’m so excited! 😊 Kavatsen kindlasti mõned pildid ka teha ja ilmsel hiljem jagan meie muljeid. Eelmine kord ma piltide klõpsimist väga vajalikuks ei pidanud ja hiljem mõtlesin, et no oleks ikka võinud. Oleks mõnus meenutada ju 🙂