3 days to go 🏕

Kolm päeva on veel jäänud ja juba saabki linnast minema, can’t wait! Kallil hakkas puhkus juba Reedest, kuid mul on veel vaja tööl käia 3 päeva. See on see, kui üks peab kõik oma puhkused poole aasta sisse mahutama🙄 Suvel on mõlemad puhkused meil koos, kuid praegu mina puhata siis nn ei saa.

Ma siin enne mõtlesin, et huvitav kuidas on võimalik, et ma olen matkajatüüpi kuid telkija mitte? Sellessuhtes, et matkamine on mõnus(!) ja seda teen ülimalt hea meelega, kuid kui ma mõtleksin, et sõidan lihtsalt autoga metsa kohale ja telgin, siis no thankyou. Tundub kuidagi jubemõttetu ja pointless, ok oleks mul lapsed, siis nende nimel küll, kuid muidu mitte.

Matkamise juurde paraku aga käib telkimine ja kui ma need kokku mõtlen, siis meeldib ikka telkida. See tunne lihtsalt mis on peale pikka päeva teel olekut, see on kuidagi nii mõnus. Käidud kilomeetrid seljataga ja viskad oma telgi püsti, teed lõkke ja naudid lihtsalt. Oeeh, ma ei jõua ära oodata!

Valituks sai siis Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee ja käime ära kuni Aegviiduni, see teeb siis 78km, nelja päevaga peaks see käkitegu olema. Tegelikult selle raja teine osa, see 38km on minul ja Kallil ära käidud, kuid mu õde kes meiega liitub, tema pole seal käinud. Ja eks seekord võtame rahulikumalt ja vaatame rohkem ümbrust, eelminekord käisime selle ära vähem kui 24h jooksul, sinna sisse siis magamine ka. Suhteliselt rapsisime, kuna söök sai otsa 😀 Sel korral oleme targemad ja võtame kõvasti rohkem toitu kaasa, kuna kui sa ikka kõnnid matkakott seljas (või isegi ilma), siis energiat läheb tohutult ja sööki samuti.

Kusjuures eelmisel matkal oli minul kerge, kuna mul ei olnud kotti seljas ja kõndisin lihtsalt ennast vedades. Sel korral aga pean ka mina kotti kandma ehk saab veidi raskem olema, meie esimesest matkast mäletan küll 😀 Niipalju olen targem, et küljel magada ei tohi, kuna siis mu puusad valutavad järgmisel päeval. Ja ravimteed ning valuvaigistid võtan ka igaksjuhuks kaasa, eelmine kord oleks neid vaja olnud ikka väga.

Kui keegi peaks samuti huvituma rajast, kuid ei leidnud viisi kuidas sinna autota kohale saada, siis Tallinna bussijaamast viib buss Altjasse. Sealt on siis paari kilomeetrine tee raja alguspunkti Oandusse. Ma algul ei leidnud seda viisi ja mõtlesingi, et no jääb ära, kuna mingi nelja tunnist teed küll ei tahaks ette võtta selleks, et raja alguspunkti saada. Õnneks tuli google appi ja leidsin selle variandi.

Ma ei jõua ära oodata! I’m so excited! 😊 Kavatsen kindlasti mõned pildid ka teha ja ilmsel hiljem jagan meie muljeid. Eelmine kord ma piltide klõpsimist väga vajalikuks ei pidanud ja hiljem mõtlesin, et no oleks ikka võinud. Oleks mõnus meenutada ju 🙂

Advertisements

Oh neid mõtteid küll 💭

Teate, mina ei mõista seda, et kuidas inimesed enda puhkusi suudavad planeerida? Mina nagu üldse ei suuda. Tegelikult õigem oleks öelda, et suudan planeerida puhkust, kuid ei suuda otsustada, et mida ma täpsemalt teha sooviks või kuhu minna.

Näiteks me otsustasime, et ehk läheks ikkagi pulmareisile kuskile soojale maale. Itaalia on valikus nr1, kuna mulle on alati see riik kuidagi südamelähedane olnud, eks seda kas peale selle külastamist ka on, seda näeme kunagi tulevikus. Lisaks saab sinna odavalt lennupiletid, ning minu valikusolevates linnades, saab majutuse ka soodsalt.

Ma juba tahtsin uisapäisa lennupiletid ära osta, kuid noh siis hakkasin ikka kahtlema. Samas ma tahaks ju niiväga hoopis matkama minna. Ja siis läks mul süda haledaks, kuna ma ei suuda meie koeraplikat kümneks päevaks kellegi teisega jätta. Ta ju niiarmastab mu Kallimat ja tänaseks mind ka isegi 😀 Ja kui me matkame läheksime, siis tema saaks kaasa tulla ja tal oleks ka lõbus. Ta niii armastab matkamist, kuna ta on üks hullult segane tegelane. Eelmisel matkal ta jooksis pm kogu öö telgiümber ringi, sest kellel seda und ikka vaja eks. Kui meie aga Itaaliasse läheksime, siis tema peaks kurvalt hoidjaga kodus passima.

Siis üritasin ma ikkagi sellele mõelda, et see oleks ju ikkagi meie pulmareis. Ühe korra elus võib pulmareisi ajaks mongoli koju küll jätta. Agaaa ma ei tea, kurb oleks kuidagi. Ja samas see raha, mis soojamaa reisile läheb, selle eest saaks korralikult pika matka ette võtta. Hiljem veel spas puhkams käia, lisaks boonusena lõpuks ometi kuivati ära osta. Minu sees elav kooner streigib täiega noh 😀

Pealegi kuna pulmad on ka tulekul, siis nagu ei tahaks väga raisata. Jah see ei oleks raiskamine tegelikult, see oleks meie pulmareis, kuid siiski. Pulmadeks me ju kogusime/kogume ka raha kokku, kuna mingid laenuvärgid mulle ei istu. Pole elusees kuskilt laenu võtnud, isegi mitte järelmaksu ja no ei taha ka. Järelmaksud ja laenud on tegelikult saatanast 😀

Ja siiski on niiraske otsustada, et mida teha või kuhu minna. Ma siin natukene seedisingi ja ilmselt ikka soojamaareis jääb ära. Kuna noh, kui ma mõtlen sügavamalt selle asja läbi, siis ma naudiks matkamist palju-palju rohkem. Siis ma ei pea midagi kartma ka. Kuigi noh ma suudan ikka veits karta, kuna äkki kui me magame, siis tuleb sarimõrvar või karu…või hunt…või maailmalõpp. Ma võiksin veel pikalt jätkata seda nimekirja 😀

Igatahes ma hetkel otsustasin, et soojamaareis jääb ära. Vägagi vabalt ma võin veel ümber mõelda, kuid ilmselt siiski mitte. Mõte lendamisest ja võõral maal viibimisest tundub naatukene õudne… Ma ei tea mis värk mul on, kuid mul on vist reisimishirm selle kõige tõttu, mis praegu maailmas toimub. Ma tean, et karta ei tohi ja ei ole mõtet, kuid noohjahh, mis mul ikka sinna Itaaliasse vaja. Eesti metsad sobivad küll eks 🙂

Seoses selle matkavärgiga, siis ma otsustasin, et meil on vaja uut telki ja paremat varustust. Nt vana telk on jubesitt ja no ta ei kõlba kuskile enam. Viimasel matkal oli hommikuks põhi niiske ja vot see oli ikka vägarõve. Ja kindlasti peab ka teise matkakoti ära ostma, kuna meil on plaanis pikemad matkad ja kui me just puukoort närida ei taha, siis peaks suurema toiduvaruga minema.

Mul on praegu kaks Eestit läbivat matkarada lahti ja tahaks planeerima hakata*. Selle kuu lõpupoole on Kallimal nädalane puhkus ja tahan neljapäeva-reede vabaks võtta, selle plaani järgi saaksime viiepäevase matka teha. Mõtlesin, et võtaks siis ühe raja ette ja käiks niipalju lõike läbi, kui selle viie päevaga jõuab.

AGA ma ei suuda kuidagi planeerima hakata, kuna ma tahan uut telki ja matkakotti enne! Veel varustust on vaja, kuid tahaks vähemalt neid kahte põhiasja praegu ja kohe! Aga Kallim ei viitsi minuga poodi tulla. Kuna ta käis hambaga erakorralises ja nüüd magab, ma olen jummalast kindel, et ta magab seetõttu, et ei peaks minuga poodi tulema 😀 Järeldus tuleneb sellest, et kui ma enne õejuures käisin tittedele silmatilku panemas, siis tagasi jõudes oli ta arvutis ja nüüd läks pikali tagasi. Vana siga ma ütlen 😀

Tegelikult ma rohkem ei loba ja lähen nuiian teda veel veits 🙂 Ja ei, ma ei ole deemon, ta hammas ei valuta enam, asi on laiskuses 😀 

PS: Siga on meil hellitusnimi, ma ei tea miks, kuid nii on jäänud 😀 Koera kutsume ka seaks ja kiisupoegi kutsun ka pisikesteks seakesteks (imelik sõnaaa….). Õde koguaeg tänitab, et kulla Kirsike, kas Sa saad juba ükskord aru, et need on kassipojad mitte sead…I know sister, I know that.

*Matkarada nr 1: Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee. Selle raja üks või kaks lõiku oleme me tegelikult läbi käinud, seega huvitavam oleks vist teise raja kasuks otsustada hetkel.

*Matkarada nr 2:Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.