Unistamine on tasuta đŸ’­

Kuna seoses pulmadega oli meil meeletult palju sĂ”itmist, siis ilmselgelt kulgesime metsade ja pĂ”ldude vahel. Ja nĂŒĂŒd, nĂŒĂŒd mu sĂŒda on naatukene kurb, kuna ma igatsen niiivĂ€ga pĂ€riselt maale. Ma olen juba nĂ€dalaid lapanud Ă”htuti kinnisvaraportaalis maamajade kuulutusi ning peas Ă”hulosse ehitanud.

Plaan oli meil muidu selline, et kogume vĂ”imalikult suure summa kokku ning ostame korteri. Korteri tahtsime osta kuskile kĂŒlakesse, vĂ€hemalt kolmetoalise ja linnaga ĂŒhendus peab hea olema. Ning kui vajadus oleks pangalaenule, mis osaliselt oleks ilmselt, siis laenu maksimaalselt viieks aastaks. Me oleme tegelikult laenuvihkajad, kuna meile ei meeldi sellised asjad. Paraku aga on nutikam maksta pangale ja saada kodu endale, kui maksta suuremat summat ĂŒĂŒri igakuiselt ja ega korter meile ju ei jÀÀ.

Ja siis oligi kaval plaan, et algul korter ja kui viie aastaga laen makstud ning maja sissemaksu raha kogutud, siis teostame oma unistuse ja ostame maamaja. Maamaja kus putitamas kĂ€ia ja ehitada ĂŒles oma pesaks. Mina olen selline, et mulle kolida ei meeldi. Minu unistus on oma privaatne maamajake, ideaalis keset paksu metsa, kuid lepin ka keset pĂ”ldu oleva majakesega, kus naabrid kaugemal, kui vahemaa mille kiviga visatud saab. Minu kiviviske kaugus ei sobi kindlasti, kuid samas Kalli oma oleks juba mĂ”eldav. Ideaalis igatahes vĂ€ga-vĂ€ga kaugel.

Ja siis seal ma tahangi olla, elulĂ”puni pesitseda, poputada oma hoiukasse ning veeta Kallimaga meie ĂŒhised pĂ€evad, mingil hetkel pisipere ĂŒles kasvatada ja siis kahekesi vanaks jÀÀda, kuid ikka hulluks- vanaks aga heas mĂ”ttes hulluks, kus on alles unistused 😀

Kuid nĂŒĂŒd, nĂŒĂŒd ma enam ei tea. MĂ”istlikuma poolepealt, siis oleks igati kasulikum osta esialgu ĂŒks korterikene, kuid seal on niipalju agasid. Korteri suurim pluss oleks siis see, et ĂŒhel pĂ€eval kui me oma maja saaksime ja sinna koliksime, siis korteri saab anda lastele vĂ”i vĂ€lja ĂŒĂŒrida. Ja alati oleks kuhu minna, kui majas mingi kööga peaks juhtuma. Kuid-kuid-kuid ma ei teaa… Mu sĂŒda ei taha nii ja naabrid mulle ka ei meeldiks ning noh, me tahame ikka tegelikult sĂŒdamest oma pesakest maamajakesena, mitte korteri variandina.

Ma tahan maale. Ma tahan meie oma isiklikku pesa. Pesa mida putitada, nokitseda ja aeda kus kĂ”pitseda. Aeda kus oleks kindlasti Ă”unapuud ja marjapÔÔsad ning kui ei olegi, siis ei ole hullu, kĂŒll istutame. Kuid suurt aeda sooviks ja palju maad. Mina tahan kindlasti kasvatada herneid ja Kalli sooviks on kartulipĂ”ld.

Mul on isegi vĂ€lja mĂ”eldud milliseid puid ma kavatsen aeda istutada- iga vikerkaare taha lĂ€inud hoiukiisu mĂ€lestuseks ĂŒks valge sirel ja pilvebeebile ĂŒks roosa sirel. Ja kindlasti tahan ma teha mini kirsiaia, kuna see oleks sĂŒmboolne ja kirsid on toredad!

KĂ”igenaljakam on see vĂ”i noh, kummalisem pigem, et mind kutsub ĂŒks kollane talu, mille nimi sisaldab Kirsikest ja see on meile hĂ€sti-hĂ€sti lĂ€hedale nimi, ma kĂŒll ei saa nĂŒĂŒd öelda, et kuidas tĂ€pselt, kuid on noh 🙂 Aga see koht vajab meeletult putitamist ja asub kergelt öeldes pĂ€rapĂ”rgus, kuid paraku lubade kĂ€ttesaamiseni lĂ€heb meil ikka vĂ€hekene aega veel. Ja tahaks leida töö, mis ei oleks kodust meeletult kaugel vĂ”i ideaalis nokitseda ĂŒldse kodust, siis vĂ”iks ju tĂ€itsa pĂ€rapĂ”rgus elada kĂŒll 🙂

Kuid ma ju tean, et me peame kannatama. Lihtsalt mĂ”istlikum on kannatada, mitte pea ees sisse tormata. Ja ĂŒldse, mul on niipalju soove ja unistusi ning eesmĂ€rke tekkinud. Ma mĂ”tlesin isegi geniaalse idee vĂ€lja, mis ma Kallile sĂŒnnipĂ€evaks kingin ja Ă”nneks on mul pool aastat aega, seega peaks plaanipĂ€raselt minema kĂŒll.

Oeh, niiraske on ikka olla, kui sĂŒda kuskile tĂ€iega kutsub, kuid mĂ”istusega tead, et kannatama peab ja ei saa veel minna.

dreaming.gif

Advertisements

Pulmaloba vol. 1 đŸ‘°đŸ€”

Tegelikult on see von miljon juba, kuid alustan ikkagi ĂŒhest ja edaspidi nummerdan need loba-mĂ”tte-ideede postid Ă€ra 🙂 

Meie jaoks on vĂ€ga olulised igasugused pisidetailid, seega ka Ă”htu Àrasaatmisele vĂ”iks eelneda midagi nummit. Kuna pidu lĂ”ppeb juba ĂŒheksa, siis ei saa see midagi ĂŒliefektset olla. Esimene idee, mis mulle vĂ€ga meeldis olid valguslaternad. No lihtsalt vaadake kui kaunis see vĂ€lja nĂ€eb!

laternad.jpg

Siiski aga ei soovi ma meie planeeti reostada rohkem, kui meie eriline pĂ€ev seda juba niigi teeb. SeetĂ”ttu ajab minus vĂ€ikese kuradikese Ă€rkvele ka see, kui ma nĂ€en, et keegi kavatseb pea poolsada Ă”hupalli taevasse saata… Ma tunnen ennast piisavalt halvasti, et meie pulmas liha-kala pakutakse, seega teen muu osas niipalju kui saan/tahan.

Dekoratsioonide osas nĂ€iteks lohutan ennast sellega, et vĂ€hem kui kuu hiljem kaunistavad need minu Ă”e pulma. VĂ€ikene taaskasutus seegi eksole. Igatahes laternad on out, kuna esiteks planeet ja teiseks kellaaeg ka. Ma usun, et kell ĂŒheksa veel ei ole pime?

Siiski-siiski ma loodan, et hĂ€mar on ikka. Ideaalis ma sooviksin sĂ€rakĂŒĂŒnlaid, on jah planeedireostus seegi, kuid parem variant siiski. SĂ€rakĂŒĂŒnlad on kindlasti parem, kuna me ju teame, et oma lĂ”pu leiavad need prĂŒgikastis. Kuid laternad lĂ”petaks jumalteabkus ja jÀÀks loodust reostama.

Ideaalis ma tahaks loomulikult ka igasugu nummisi pilte, kuid kui ei saa, siis ei saa. Ja kui ei ole nii efektne kui ma loodan, no siis lihtsalt ei ole, peab leppima vĂ€hemaga eks 😀 Kutsete puhul siis ma ka ei jÀÀnud rahule, kuid ma ei jÀÀ paljude asjadega 100% rahule, seega pole midagi teha 🙂 Kui vĂ€he idealist pirtsperse oled, siis peab lihtsalt leppima vĂ€hemaga ja Ă€ra harjuma. 

No vaadake neid pilte, niiarmas lihtsalt ju! Meie seda efekti kindlasti ei saa, kuna kellaaeg noh, kuid suva see, ĂŒldiselt on mĂ”te see mis loeb 🙂

sÀrakadsÀrakad2

Ilmselgelt mulle meeldib lobiseda ja oma ideid ning mĂ”tteid jagada. Egas mul muud ei olnudki öelda, tahtsin lihtsalt meie ideed ja enda mĂ”tted kirja panna 🙂 Aaa ja ma kavatsen iga pulmateemalise lobaposti lĂ”ppu minumeelest armsaid laule ka toppida. Kuna pulmas ma neid kĂ”iki ju kasutada ei saa, liialt uimased pidavat olema 😀 

*kÔik pildid on pinterestist vÔetud

Loba kĂ”igest ja eimillestki đŸ’­

Ma siin avastasin, et ei ole just eriti palju kirjutanud viimasel ajal. Ütleme nii, et mĂ”tteid on palju-palju olnud, kuid mitte selliseid mida jagada sooviks-sobiks. Ma vahepeal vorpisin paar asja, kuid otsustasin, et ei tasu nĂ€rvitseda kassipaljundajate ĂŒle…see ei anna mulle juurde midagi ja nemad niikuinii targemaks ei saa.

Meil siin toimus ĂŒks ĂŒlisuur muudatus, nimelt vahetasime pulmafotograafi. PĂ”hiliselt seetĂ”ttu, et lĂ€hedased tegid meile “kinkekaardi” ja lĂ”ppkokkuvĂ”ttes on meil mĂ”ttekam siis valida vaid ĂŒks fotograaf. Uus fotograaf lĂ€heb kĂŒll pea poolekallimaks maksma, kuid ma usun, et see on seda vÀÀrt. Ja selle sissemaksu protsendi saime kingituseks, seega mis seal ikka. Tegelikult kokkuvĂ”ttes olen ĂŒlirahul, kuna olen juba aastaid selle fotograafi töödel silma peal hoidnud.

Muudatusi on ĂŒldse palju tegelikult olnud. MĂ”ned kutsed said vahepeal valmis, ma tahaksin pilte jagada, kuid ma ei saa. Esiteks kuna ma pean ootama, et kĂ”ik kutsed valmis saaks, teiseks seetĂ”ttu, et ma lihtsalt ei viitsi veel 😀 Ja kolmandaks, siis ma ei saanud enda ettekujutuses olevaid ideaalkutseid. Kuigi praegused on vĂ€ga kaunid, siis ma olen natukene pettunud. KĂŒll iseendas Ă”nneks vaid, kuna kui ma oleksin rohkem vaeva nĂ€inud ja rohkem poode lĂ€bi kolanud, siis ma oleksin kindlasti selle ideaalpaberi ka leidnud. Minu Ă”de on kutsete kallal aga super tööd teinud, vinguda saan vaid iseenda kallal.

Iiris, see karvane hull kass, kes vetsupotist joob, ta kolib Ă€ra meie juurest 😩 Mu vend jĂ”udis nĂŒĂŒd Eesti tagasi ja kahjuks ta ikkagi tahab kiisut endale. Ma niii lootsin, et suudan talle ĂŒhe musta hoiubeebi pĂ€he mÀÀrida, kuid ei lĂ€inud lĂ€bi. Ja nagu kanaemale kohane, siis ma olen juba praegu megamures. Iiris on Ă€ra hellitatud ja kange iseloomuga, seega saab tal raske olema, kuna ĂŒks kokkukolivatest kahejalgsetest ei tolereeri isekaid kasse. Samas ma mĂ”istan, kuna neil on ju pisikene beebi ka. Ja ma olengi tegelikult lasknud tal endale tĂ€iega pĂ€he istuda 😀 Aga ma lihtsalt armastan teda niinii vĂ€ga ja mind ei hĂ€iri see kui ta mind hammustab ja kĂŒĂŒnistab. Tubli kassiomanik kasutaks veepritsi, kuid ju ma siis ei ole niitubli 😀 Ja pealegi sĂŒĂŒdistan ma sterri selles…opp on vajalik, kuid oleksid vĂ”inud siiski meile valukaid koju kaasa anda.

SĂ€de saab ilmselt kurbuseataki, kuna nad on ju titest saati paaris olnud. Iiris on tal nagu mingi emmekene meil siin ja ĂŒldse on ta kĂ”igi boss. Hoiab ja armastab ning peksab ja karistab 😀 Mitte, et ma ta teguviisi takka kiidaks, kuid kuni nad ĂŒksteisele reaalselt haiget ei tee, siis ajagu oma kassiasju kuis soovivad. Nuuks-nuuks-nuuks…

Meie imeilus segane printsess💖 See on ju kĂ”igest Ă€ra kolimine, mis ma teadsin, et ĂŒkskord juhtub, kuid iiiikaaagiii….

Seenebeebidest ei ole ka ammu kirjutanud, kuid need meil siin kasvavad ja kosuvad ning on pirakad. See kaalukaotus trall kestis meil siin mitu nĂ€dalat ikka, kus tĂ”usis ja langes pidevalt. Praegu on kĂ”ik ok ja nad juba kasvult varsti oma emmel jĂ€rgi. Samas nende emme on megaaaapisike, lihtsalt ĂŒlivĂ€ike kass. See tondibeebide emme kĂ€is opil ka siin eelmine nĂ€dal ja oii meil oli pĂ€rast sĂ”da. Ostsin talle oma rahade eest vesti ja lasin arstidel selga panna, kuid ta vĂ”ttis selle hiljem kodus loomulikult Ă€ra. Ja noooh, metsik kass ja vesti selga panek ei kĂ€i kokku. Ma ei saanudki lĂ”puks seda spetsvesti selga talle, tegin oma venna sokist handmade vesti ja ajasin ĂŒle pea. Oleks vĂ”inud kohe seda teha eksole, mitte raha raisata ja sĂ”dida. Vahepeal jĂ”udis ta selle Ă€ra puru teha ja sai uue, uue vesti selga saamisega oli ka sĂ”da, kuid lĂ€ks veits sujuvamalt.

Seenest tĂ€itsa lahti pole, beebidel on tegelikult peaaegu korras, kuid see ema ju…teda ei anna pesta. Kliinikus sai arutatud, et ilmselt saab peale taastumist tabletiravi peale, kuna no see ei ole normaalne enam. Eks annan mingeid probiootikume sisaldavaid pasteete vms talle kĂ”rvale ka, aitab natukene magu hoida.

Ülemine on hiljutine pilt tondibeebidest ja all on ĂŒks suht vana pilt nende emmest. Ärge laske ennast petta tema nunnust vĂ€limusest, ta on suht deemon tegelikult 😀

WP_20170625_15_33_40_ProWP_20170426_19_23_21_Pro

Homme on meil pulma minek ja noh, tuju ĂŒldse ei ole. Koerahoidjatel on kĂ”igil just sel nĂ€dalavahetusel oma elu. See tĂ€hendab seda, et ta saab kĂŒll ilusti oma jalutuskĂ€igud, kuid ĂŒlejÀÀnud aja peab ĂŒksi olema. Ööseks tegelikult tuleb talle ka seltsi, kuna ma keeldun jĂ€tmast oma looma niimoodi koju. No tegelikult on ta ka ĂŒksi siis, kui me mĂ”lemad tööl oleme, kuid siiski noh. Mulle ĂŒldse ei meeldi, et me oma vĂ€ikese mummukese ĂŒksi peame koju jĂ€tma. Ma olen viimasel ajal avastanud, et minust on tĂ€ielik kanaema saanud koera jaoks 😀 Iiiimeliiik, kuid mis sa Ă€ra teed kui sul nii vĂ”rratu koer on 🙂

KokkuvĂ”ttes, siis vinguv tuju on peal nagu nĂ€ha vĂ”ib. Ma ei suuda enda elevilmoodi sisse lĂŒlitada homse suhtes, kuid kĂŒll see tuleb, ma vĂ€hemalt vĂ€ga loodan. Ennast tundes, siis ma jĂ€taks iseenda pulma ka minemata, kui ma enda sisemisele koduarmastajale alla annaks…

Floristika ehk lilled pulma💐

Eelmises postituses kirjutasin ma sellest, et kĂŒsisin floristilt pakkumise. Noh ĂŒtleme nii, et pakkumise ma sain ka, kuid ma ei tea kas nutta vĂ”i naerda? Ei tegelikult nutma ei hakka, kuid naeruvÀÀrne tundub asi kĂŒll. Olgu, vĂ”ibolla olen ma ise kuskil pilvedes ja eeldan teistsuguseid vĂ€rke-sĂ€rke, kuid noh maeiteagi nĂŒĂŒd.

Igatahes esialgne soov oli mul selline nagu on allolev kollaaĆŸ. Ainult, et pruudikimbult eemaldada roosid, tavaline kipslillest koosnev kimp ja natukene pisem, kui seda on pildid olev kimp. Kuna meil on ostetud nii megailusad kunstroosid, et ausĂ”na ei raatsiks reaalsetele lilledele veel raha raisata. Lisaks ei soovinud mingit riidega kinnitust, kuna meil on endal ostetud helesinine pits selleks. Lauale soovisin ma siis kĂŒmme paremal olevat purki, kuid vaasis ikka ja megaĂ”rnalt siis roheline jooksev leheke nagu vasakul on mööda lauda.

 

Kui ma oma soovid Ă€ra edastasin ja olime veidi suhelnud ning tĂ€psustanud, siis sain ka hinnapakkumise. Vaase ei pakutud, vaid ikka purgid, tavalised purgid kuhu ĂŒmber oli keeratud maalĂ€hedane pitsriie, selliseid olen ise ka nĂ€inud, kuid meie pulma selline ei sobiks. Florist isegi ei pea miskit ise kohapeal tegema, tema oleks vaid need valmis meisterdanud ja meie catering oleks need kaasa vĂ”tnud Tallinnast. Igatahes pakkumiseks oli nende tingimustega 180 eurot, ma eeldasin pigem, et jÀÀb 100 lĂ€hedale. Ja noh natukene alguses mĂ”tlesin kĂŒll, et misasja?

Ma ei olnud kipslille hindadega kursis, kuid see ausĂ”na ei tundunud mulle niivĂ”rd kallis lill. Minumeelest vĂ”rdub see sellega, et sa vĂ”tad pistad need kipslilled pisikesse puhma ja natukene sĂ€tid. ÜhesĂ”naga tegin oma kalkulatsioone ja uurisin internetist soovitud taimede hindu ning noh, ma muud ei oskagi öelda, et ju töötasu on siiski niivĂ”rd kopsakas. Peaks floristiks Ă”ppima 😀 Tegelikult pisikene unistus mul see dekoreerimine ongi olnud ju pisikesest plikast saati. 

Igatahes ma ilmselgelt keeldusin viisakalt ja selgitasin ka seda, et kogu ĂŒlejÀÀnud mĂ”isa dekoreerimine on meil lĂ€inud maksma pea samapalju (tegelikult isegi vĂ€hem) ja me ei soovi mĂ”ningate detailide alla sellist summat panna. Ütleme nii, et tegelikult nĂ€iteks pruutneitside kimpe ma otseselt ei soovinud, mĂ”tlesin ainult, et kĂŒsin pakkumist ja kui on normaalsete hindadega, siis vĂ”ib ju kĂŒll. Soovisin ma kolme kimpu ja ĂŒhe kimbu hinnaks oleks olnud 15 eurot…no ma eiiiiteaa noh, tundub kuidagi vĂ€gapalju minumeelest 😀 No lihtsalt vaadake seda pilti, see on ju niitillukene vĂ€ike puhmakas. 

Ja no tegelikult ma tahtsingi ĂŒldse ise teha kogu dekoreerimise, kuid ĂŒkspĂ€ev poes vaaside hindu vaadates jĂ€in mĂ”tlesin, et Ă€kki ikka telliks. Ja minu arvutuste kohaselt, siis isegi kui ma kĂ”ik need vaasid ise ostan, siis tuleb ikkagi soodsam. Seega tulevikus saab mul lihtsalt palju vaase kodus olema 😀 Samas saab tegelikult ka ĂŒsnagi soodsalt rentida vaase, eks nĂ€eb igatahes.

Ma nĂŒĂŒd mĂ”tlengi siin, et huvitav kas ma ise elan pilvedel vĂ”i see pakkumine oli ikkagi liialt kallis? Jah ma olen kursis, et pruutkimbud ongi kallid, kuid cmoon see on ju pisike kipslille puhmakas 😀 Minu ideaal oli ĂŒldse ĂŒks keskmise suurusega piibelehtede kimp, kuid ilmselt Augusti lĂ”pus neid enam ei leidu.

Ma kusjuures tahtsin tegelikult kogu dekoriga ise jĂ€nnata, kuid mĂ”tlesin, et kĂŒsin pakkumise ikka. Kuni 115 eurot oleksin ma olnud valmis vĂ€lja kĂ€ima, kuid 180 kĂŒll mitte. Jah, elan vist ise pilvedel, kuid no ĂŒtleme, et on ka pĂ”hjust ju. Me maksame kogu mĂ”isa eest kĂ”igest 120 eurot rohkem, selle eest saame mĂ”isa kogu ööpĂ€evaks enda valdusesse. Lisaks vĂ”ime kohale ilmuda juba eelmise pĂ€eva hommikul ning kogu pĂ€eva seal toimetada ning teise korruse ruumides ööbida. Ööbida vĂ”iks kasvĂ”i kogu pulmaseltskond, kuid lihtsalt omad madratsid ja vĂ€rgid kaasa.

Üldiselt siis olen ma vist lihtsalt kĂ”ik teised asjad saanud piisavalt soodsalt ning nĂŒĂŒd ei raatsi. VĂ”ibolla see summa ongi normaalne ja okei, tĂ€iesti tavaline summa sellise töö eest, kui minumeelest on see too much. Kui tegu oleks floristiga kelle töödesse ma oleksin armunud, siis kĂ€ik kĂŒll selle summa vĂ€lja, kuid noooh asjalood on teistsugused.

Toitlustusele kĂ€ime me vĂ€lja kusagil 1500 euro kandis ning see on ainus asi millele ma raatsin maksta ka. KĂ”ik muu tegelikult saab ise teha ja toimetada ning mĂ”nesmĂ”ttes parem ongi. Kuna mind tundes, siis ma ei pruugiks olla rahul, kui maksaksin 180 eurot nende lillede eest ja see ei vastaks minu nĂ€gemusele. Ja ma suudan jubepahaseks detailide peale minna, seega vist ongi parem kui jĂ€ndan ise ning kui rahul ei ole, siis olen iseenda peale pahane, mitte kellegi teise 🙂

Kui ĂŒkskord pulmad peetud, siis kavatsen ka jĂ€relposti teha sellele siin. Siis nĂ€en, et palju maksma lĂ€ks ise tehes ning kuidas ĂŒldse kĂ”ik vĂ€lja kukkus 😉

PS: Peaks vist ĂŒle mainima, et kogu ĂŒlejÀÀnud dekor on meil Ă€ra planeeritud juba, kuid nagu ma mainisin, siis tuli mul viimasel hetkel tahtmine lauale ikkagi eluslilled vĂ”tta. Enam ma selles aga niikindel ei ole, kuna mul seisavad ĂŒhed kunstroosid laual ja no elusees ei ĂŒtleks, et need ei ole eluslilled. Ahh eks nĂ€eb, mis soovid mul Augustis on.

Paljud lapsed soovivad, et emad ei teeks aborte ehk hirmud ja foobiad😹

Kuna minu pĂ”hilised foobiad-hirmud on looduses tagasi, siis ma olen juba mĂ”nda aega mĂ”elnud, et vĂ”iks sellest teemast kirjutada. NĂŒĂŒd siis lĂ”puks vĂ”tsin kirjutamise ette, kuna homsest ma olen ju levist vĂ€ljas ja siis jĂ€lle mĂ”nda aega siia midagi ei ilmu.

Lisaks homsest astun vastu oma vaimsele iseenda poolt tulevale terrorile, ehk kartus/hirm madude ja Ă€mblikute ees. VĂ”ib vist öelda, et ma ĂŒritan neile vastu astuda ja ĂŒle saada? 😀 Matkamise juures ongi minu suurimaks hirmuks see, et minu ja mĂ”ne roomaja teed ĂŒhinevad. Metsloomi kardan ka, kuid mitte niipalju kui madusi. Kuigi reaalselt ma tean kĂŒll, et karu vĂ”i hundiga oleks hullem kokku kĂ”ndida, kuid siiski minumeelest see vĂ”imalus on kĂ”vasti vĂ€iksem.

Igatahes mĂ”tlesin, et uuriks esiteks jĂ€rgi, mis eristab hirmu ja foobiat. Antud artikkel tundus kĂ”ige mĂ”istlikumalt lahti seletatud, seega kopeerin sealt ĂŒhe lĂ”igu. Kui googlesse kirjutada “Hirmud ja foobiad”, siis tuleb pĂ€ris mitu asjalikku artiklit. Kuigi kĂ”ik nad on kuidagi valguvad.

Hirmu tĂŒĂŒbid

Hirm kui emotsioon – hirm, millega kaasneb kehaline reaktsioon, viitab tugevale emotsionaalsele vastusele situatsiooni, eseme vĂ”i sĂŒndmuse suhtes. See saab alguse tundest, millele jĂ€rgneb fĂŒĂŒsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm manifesteerub tugeva emotsioonina.

Hirm kui tunne – hirm vĂ”ib esineda ka lihtsa subjektiivse tundena, rahutuse vĂ”i alateadliku ohu tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm kui tunne leiab alateadliku vĂ€ljapÀÀsu unenĂ€gudes, keelevÀÀratustes ja tĂ€helepanuhĂ€iretes.

Hirm kui Ă€revus – hirmutunne vĂ”ib olla ka Ă€revuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik, sisemine ja ĂŒldine hirmutunne. Kuid hirm kui Ă€revus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid.

Hirm kui foobia – foobiana esinev hirm koosneb pĂŒsivast patoloogilisest emotsionaalsest vastusest spetsiaalsele objektile vĂ”i sĂŒndmusele. Erinevus Ă€revuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati vĂ€lisest stiimulist tingitud ning Ă€revus sisemisest. Foobiaid ei kĂ€sitleta emotsioonide, vaid patoloogiliste reaktsioonidena, mida vĂ€ljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel vĂ”ib tekkida paanika seisund, mille teket mĂ”jutab ka foobiale iseloomulik kontrollimatu kehaline reaktsioon.

KĂ”ige alumisest artiklist*Â ĂŒks lĂ”ik ka:

“VĂ”ib tekkida kĂŒsimus: mis vahe on hirmul ja kartusel? Kartus teatud asjade vĂ”i tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast. Hirm on aga sĂŒgavam, mĂ”istusega vĂ€hem vĂ”i ĂŒldse mitte kĂ€sitatav.”

Ja teisest artiklistÂ ĂŒks lĂ”ik ka:

«Foobia on kestev ja ulatuslik hirm mingi objekti vÔi olukorra ees, mis tegelikult ei ole ohtlik. Sellise hirmu tagajÀrjeks on tugev soov vÀltida foobiat esilekutsuvaid olukordi, kuigi inimesed saavad sageli aru, et see ei ole mÔistuspÀrane.»

Foobia on siis hirm ja hirm on kartus? No ma nĂŒĂŒd ei olegi kindel, kas minul on lihtsalt hirmud vĂ”i foobia, igatahes mina kardan vist pĂ€ris palju asju mulle tundub. Enamik neist on hirmud ma usun, kuid paar foobiat on vist ka. Üks neist artiklitest ĂŒtles, et piiri hirmu ja foobia vahel on raske tĂ”mmata, kuna see on liialt hĂ€gune.

Mida ja keda ma siis kardan? 

Esiteks klassikaline asi- suured Àmblikud! Pisikeste vastu tekib ikka see kiljumis ja plehku pistmise reaktsioon, kuid suured Àmblikud ajavad juba eos Ôlgu judistama. Vaadata ma neid pÀriselus ei suuda, kuid kui peaksin valima mao ja Àmbliku vahel, siis ma valiks Àmblikku. Tillukesed Àmblikud on talutavad ja peenikesed ka, kuid paksude koibadega on juba rÔvedad, isegi kui nad on tillukesed. Ma olen selliseid monstrumeid Eestis kohanud, et paha hakkab no.

spidooo

Sattusin teemakohase pildi otsa. Madude kohta sobib ka ideaalselt 😀 

JĂ€rgmisena maod, nemad on kĂ”ige hullemad vaenlased minu psĂŒĂŒhika jaoks. Ma kardan neid nii meeletult, et reaalselt pistan teisele poole jooksu ja hirm vĂ”tab keha tĂ€iega ĂŒle. Jumal tĂ€natud, et Ă€ra ei kangestu vĂ”i ei minesta.

Kui ma kuskil 13 olin, siis jalutasin maal kaksikuid tĂŒdrukuid vankriga, et nad tuttu jÀÀks. JĂ€rsku vaatasin, et ĂŒle tee roomab ĂŒks paks madu, ise jumala aeglane ja uimane ning chill. Mina pöörasin seepeale sekunditega otsa ringi ja jooksin mööda kruusateed minema, oma kaks kilomeetrit, ise hingeldades ja pisarad silmis. Jooksin vankriga koos loomulikult, lapsi maha ei jĂ€tnud 😀 Sel pĂ€eval need lapsed lĂ”unaunne ei jÀÀnudki ilmselgelt. KĂ”ige jamam oli see, et tegu oli maakohaga ning sinnapoole kuhu ma jooksin, sealt ei saanud majani tagasi. Seega ma ootasin mingi pool tundi, vĂ”tsin julguse kokku ja lĂ€ksin tagasi sinna poole, kus see madu oli ennem. Kuskil 100m enne oletatavat kohta hakkasin jooksma ja jooksin 500m koduni Ă€ra- kogu selle aja oli mu peas pilt sellest, kuidas see madu mind agressiivselt taga ajab.

Mul on ĂŒldse madudega rĂ”vedalt palju kokkupuuteid olnud ja no ma endiselt niikardan neid. Esimesel matkal kohtusime ka nastikuga ja see ei lĂ€inud Ă€ra ka, lihtsalt lebotas liikumatult keset teed ja meil oli vaja mööda saada. LĂ”puks mina ja mu vend elueest jooksime ringiga, Kalli kĂ”ndis jumala rahulikult ja mögises meie kallal, et mida me kardame 😀

Pirita jĂ”e ÀÀres olen lugematuid kordi neid nĂ€inud ja ma isegi ei tea kui mitu, kuna neid on olnud hordides. Ükskord mu koer ujus vees ja siis vaatasin, et oushit kivilt hĂŒppas madu vette. Ma siis karjusin-kiljusin ja jooksin pĂ”lvini vette oma koera ‘pÀÀstma’ 😀 Loogiliselt saan ma aru kĂŒll, et ta vist ei oleks mu koera poole lĂ€inudki, kuid misseal ikka noh, emainstinkti vastu ei saa 😀 JĂ€rvesid ma kardan ka seetĂ”ttu, et olen ujumas nĂ€inud madusi, ikka mitu korda ja tegu on olnud erinevate jĂ€rvedega. Ilmselt sealt ka mu ujumisfoobia looduslike veekogudega seoses. Ainus looduslik ‘veekogu’ kus mina ujuda julgen, selleks on meri ja noh see peab ka ‘pĂ”hjaga’ olema. Ma oskan kĂŒll vĂ€ga hĂ€sti ujuda, kuid mul mingi hirm on ikka ‘pĂ”hjatute’ veekogude ees. Kusjuures vĂ€idetavalt maod merre ei tule, kuna soolane vesi neile ei istu, pidavat haiget tegema vms.

Ja nĂŒĂŒd see igapĂ€evane foobia- Kajakad. Ma kardan meeletult kajakaid, mu Ă”de arvas, et see on naljakas, kuniks ma siis seletasin Ă€ra pĂ”hjuse kust minu hirm on tulnud. Nimelt aastaid tagasi, kui ma Kristiines elasin ja tihti MustamĂ€el kĂ€isin, siis need kandid olid kajakaid tĂ€is ja nad olid oma poegadega. Neil on see kaitserefleks ja nad lendavad kallale ju. Selle suve jooksul pidime me pidevalt suurte ringidega kĂ€ima vĂ”i kott peakohal jooksma, kuna nad ĂŒritasid koguaeg kallale lennata, kuigi enamjaolt olid nende pojad ĂŒldse eemal. Tegelikult ma ei tea, kas nad reaalselt ka pĂ€he oleks lennanud vĂ”i niisama hirmutasid. Ühelt poolt ma mĂ”istan neid, kuna meie seas on nĂ”medaid inimesi ja alles paar aastat tagasi mingid lapsed ju piinasid ĂŒhte kajakapoega. Siiski aga ma ei saa aru, miks nad mind pidid rĂŒndama, ahh?

NĂ€iteks ĂŒkskord ma kĂ”ndisin töölt koju ja ĂŒhe suure maja katusel oli neil vist poeg, kuna kolm kajakat hakkasid mind korraga rĂŒndama. Õnneks oli mul spordikott kaasas, panin selle peakohale ja pistsin elueest jooksu. Nende kĂ”igi kokkupuudete tĂ”ttu, kardan ma nĂŒĂŒd meeletult kajakaid. Kui ma juba kuulen nende kiljeid vĂ”i nĂ€en varju, siis esimese asjana tuleb pĂ€he mĂ”te “jookse-jookse-jookse!!!”, kuid ĂŒldiselt suudan ma ennast rahulikuks sundida ja hakkan lihtsalt paaniliselt ringi vaatama ning kiiresti kĂ”ndima. Ma isegi ei oska seda tunnet kirjeldada, kuid kel on millegi ees reaalne hirm, siis see peaks aru kĂŒll saama mida ma mĂ”tlen. A’la peas jooksevad pildid sellest, kuidas ta pĂ€he kinni lendab ja siis vĂ”tab juba hirm mĂ”tte ĂŒle ning rohkem ma ei teagi, siis enam ei mĂ”tle, vaid lihtsalt kardad ja tahad minema saada. Eriti jube on see, kui nad kiljuvad ja tiirutavad peakohal…ÔÔÔÔÔÔh. TĂ€na alles vahtisin ĂŒhega tĂ”tt, ĂŒldiselt ma neile otsa ei julge vaadata, kuna ehk kehtib sama asi, mis nn koertega? 😀 Et ei tohi silma vaadata. Ma pĂŒĂŒangi alati lihtsalt mitte hirmu vĂ€lja nĂ€idata ega otsa vaadata ning kiiresti minema saada. Mul oli tĂ€na aga tĂ”re hetk ja siis see ĂŒksik kajakas passis mind, ma siis kĂŒsisin, et “no mida paganat Sa mind vahid?” Vastust ei tulnud ilmselgelt.

Natukene kardan koeri ka, see tuleb ilmselt sellest, et kunagi hĂŒppas koer mulle nĂ€kku kinni. Nimelt vĂ”tsime me ĂŒhest perest koera, pere oli teda vÀÀrkohelnud kogu elu ja noh taheti lahti saada. Sellel koeral oli psĂŒĂŒhika vĂ€ga sassis, öösel kui vetsu lĂ€ksid, siis jooksis kallale mĂ”nikord ja ĂŒldse, suhteliselt terror oli. Ükskord ma siis pikutasin voodil, tema magas voodi ees ja jĂ€rsku hĂŒppas pĂŒsti ja mulle nĂ€kku kinni. Kolm auku oli nĂ€os, ĂŒks neist kenasti silma kohal ja silm lĂ€ks paiste, justkui peksa oleks saanud. Peale seda on mul tekkinud koerte ees hirm, see on Ă”nneks selline kergem, kuid tunnetatav hirm. Ma alati kardan, et nemad ka tunnevad seda ja siis reageerivad. Seega mulle ei meeldi kui vÔÔras koer mu juurde kĂ”nnib, miskipĂ€rast eriti suuremad koerad ajavad hirmu nahka. Vahepeal tuleb hetki, kus kardan isegi meie koera, suhteliselt lampi kuid samas on ta mind ju nĂ€ksanud ka, algusepoole siis kui ta meile alles tuli. Samamoodi sai terrorit oma eelmise pere lastelt ju ja seetĂ”ttu ka vanematelt… Nii pahaseks teeb ikka see, et inimesed loomadega huiiavad nii😒

Sai nĂŒĂŒd natuke segane, kuid mis seal ikka 🙂 Mul tegelikult on neid hirme ja asju mida ma kardan veel, kuid need siin vĂ€ljatoodud on sellised pĂ”hilisemad. Reaalsemad vist ilmselt ka, kuna ma pakun, et kellegi poolt Ă€ra röövitud saada on vist vĂ€hetĂ”enĂ€olisem kui mao otsa astumine.

Mitmes artiklis toodi vĂ€lja, et foobiast on vĂ”imalik jagu saada ja niisamuti ka hirmust. Kuid ma ei kujuta ette, et kuidas ma peaksin saama jagu hirmust madude vĂ”i kajakate ees? Ma ju tean, et kui ma mao peale peaksin astuma, siis ta faking salvaks mind. Ja ma ju tean, et kajakad on terroristid ja ĂŒritavad mind rĂŒnnata! Ok 99 korda 100st ei ole nad mind tegelikult enam rĂŒnnanud, kuid kus mina peaksin teadma seda, et kuna nad ĂŒkskord otsustavad, et nĂŒĂŒd ju vĂ”iks! Seega ma vist pigem elan oma hirmudega edasi ja palun jumalat, et madu mind ei salvaks ja kajakate terrorit pean edasi kannatama, kuna nad on ju igalpool ja vĂ€ltida on neid pĂ€ris vĂ”imatu.

*Off-topic natukene, kuid antud artiklis on jÀrgnev lÔik:

Lastel esineb Ă€revust ja hirme seoses maailmas valitseva vĂ€givalla, kuritegelike rĂŒnnakute, narkomaania ja AIDS-i levikuga. Tean seda vĂ€ita sellepĂ€rast, et kui ma palun lastel öelda kolm soovi, mida vĂ”lur vĂ”iks tĂ€ita, siis paljud lapsed soovivad, et ei oleks sĂ”du, et inimesed ei sureks, et emad ei teeks aborte. Enamik lapseea hirme on aga mĂ”istagi seotud nende igapĂ€evaeluga.

Vabandust vĂ€ga, kuid kuidas ĂŒks laps saab karta AIDSI? Kes see seletab oma vĂ€ikesele lapsele, misasi on aids? Jah kui kĂŒsiks, siis ikka seletaks, kuid miks peaks laps sellist asja kĂŒsima? VĂ”i ĂŒldse sellise asjaga kokku puutuma? Lisaks miks peaks ĂŒks vĂ€ike laps soovima vĂ”lurilt, et emad ei teeks aborte? Miks teab ĂŒks vĂ€ikene laps ĂŒldse misasi on abort ja kelle ema seda siis “igapĂ€evaselt” tegemas kĂ€ib, et laps sellisest asjast teadlik on ja midagi sellist sooviks?!

Ma olen pĂ€riselt ka vĂ€ga segaduses ja kuigi ma pooldan, et lastele peab asju seletama ja nendega palju rÀÀkima, siis ma siiski ei mĂ”ista, miks peaks ĂŒks laps teadma aidsi ja abortide kohta?

Oh neid mĂ”tteid kĂŒll đŸ’­

Teate, mina ei mĂ”ista seda, et kuidas inimesed enda puhkusi suudavad planeerida? Mina nagu ĂŒldse ei suuda. Tegelikult Ă”igem oleks öelda, et suudan planeerida puhkust, kuid ei suuda otsustada, et mida ma tĂ€psemalt teha sooviks vĂ”i kuhu minna.

NĂ€iteks me otsustasime, et ehk lĂ€heks ikkagi pulmareisile kuskile soojale maale. Itaalia on valikus nr1, kuna mulle on alati see riik kuidagi sĂŒdamelĂ€hedane olnud, eks seda kas peale selle kĂŒlastamist ka on, seda nĂ€eme kunagi tulevikus. Lisaks saab sinna odavalt lennupiletid, ning minu valikusolevates linnades, saab majutuse ka soodsalt.

Ma juba tahtsin uisapĂ€isa lennupiletid Ă€ra osta, kuid noh siis hakkasin ikka kahtlema. Samas ma tahaks ju niivĂ€ga hoopis matkama minna. Ja siis lĂ€ks mul sĂŒda haledaks, kuna ma ei suuda meie koeraplikat kĂŒmneks pĂ€evaks kellegi teisega jĂ€tta. Ta ju niiarmastab mu Kallimat ja tĂ€naseks mind ka isegi 😀 Ja kui me matkame lĂ€heksime, siis tema saaks kaasa tulla ja tal oleks ka lĂ”bus. Ta niii armastab matkamist, kuna ta on ĂŒks hullult segane tegelane. Eelmisel matkal ta jooksis pm kogu öö telgiĂŒmber ringi, sest kellel seda und ikka vaja eks. Kui meie aga Itaaliasse lĂ€heksime, siis tema peaks kurvalt hoidjaga kodus passima.

Siis ĂŒritasin ma ikkagi sellele mĂ”elda, et see oleks ju ikkagi meie pulmareis. Ühe korra elus vĂ”ib pulmareisi ajaks mongoli koju kĂŒll jĂ€tta. Agaaa ma ei tea, kurb oleks kuidagi. Ja samas see raha, mis soojamaa reisile lĂ€heb, selle eest saaks korralikult pika matka ette vĂ”tta. Hiljem veel spas puhkams kĂ€ia, lisaks boonusena lĂ”puks ometi kuivati Ă€ra osta. Minu sees elav kooner streigib tĂ€iega noh 😀

Pealegi kuna pulmad on ka tulekul, siis nagu ei tahaks vĂ€ga raisata. Jah see ei oleks raiskamine tegelikult, see oleks meie pulmareis, kuid siiski. Pulmadeks me ju kogusime/kogume ka raha kokku, kuna mingid laenuvĂ€rgid mulle ei istu. Pole elusees kuskilt laenu vĂ”tnud, isegi mitte jĂ€relmaksu ja no ei taha ka. JĂ€relmaksud ja laenud on tegelikult saatanast 😀

Ja siiski on niiraske otsustada, et mida teha vĂ”i kuhu minna. Ma siin natukene seedisingi ja ilmselt ikka soojamaareis jÀÀb Ă€ra. Kuna noh, kui ma mĂ”tlen sĂŒgavamalt selle asja lĂ€bi, siis ma naudiks matkamist palju-palju rohkem. Siis ma ei pea midagi kartma ka. Kuigi noh ma suudan ikka veits karta, kuna Ă€kki kui me magame, siis tuleb sarimĂ”rvar vĂ”i karu…vĂ”i hunt…vĂ”i maailmalĂ”pp. Ma vĂ”iksin veel pikalt jĂ€tkata seda nimekirja 😀

Igatahes ma hetkel otsustasin, et soojamaareis jÀÀb Ă€ra. VĂ€gagi vabalt ma vĂ”in veel ĂŒmber mĂ”elda, kuid ilmselt siiski mitte. MĂ”te lendamisest ja vÔÔral maal viibimisest tundub naatukene Ă”udne… Ma ei tea mis vĂ€rk mul on, kuid mul on vist reisimishirm selle kĂ”ige tĂ”ttu, mis praegu maailmas toimub. Ma tean, et karta ei tohi ja ei ole mĂ”tet, kuid noohjahh, mis mul ikka sinna Itaaliasse vaja. Eesti metsad sobivad kĂŒll eks 🙂

Seoses selle matkavÀrgiga, siis ma otsustasin, et meil on vaja uut telki ja paremat varustust. Nt vana telk on jubesitt ja no ta ei kÔlba kuskile enam. Viimasel matkal oli hommikuks pÔhi niiske ja vot see oli ikka vÀgarÔve. Ja kindlasti peab ka teise matkakoti Àra ostma, kuna meil on plaanis pikemad matkad ja kui me just puukoort nÀrida ei taha, siis peaks suurema toiduvaruga minema.

Mul on praegu kaks Eestit lĂ€bivat matkarada lahti ja tahaks planeerima hakata*. Selle kuu lĂ”pupoole on Kallimal nĂ€dalane puhkus ja tahan neljapĂ€eva-reede vabaks vĂ”tta, selle plaani jĂ€rgi saaksime viiepĂ€evase matka teha. MĂ”tlesin, et vĂ”taks siis ĂŒhe raja ette ja kĂ€iks niipalju lĂ”ike lĂ€bi, kui selle viie pĂ€evaga jĂ”uab.

AGA ma ei suuda kuidagi planeerima hakata, kuna ma tahan uut telki ja matkakotti enne! Veel varustust on vaja, kuid tahaks vĂ€hemalt neid kahte pĂ”hiasja praegu ja kohe! Aga Kallim ei viitsi minuga poodi tulla. Kuna ta kĂ€is hambaga erakorralises ja nĂŒĂŒd magab, ma olen jummalast kindel, et ta magab seetĂ”ttu, et ei peaks minuga poodi tulema 😀 JĂ€reldus tuleneb sellest, et kui ma enne Ă”ejuures kĂ€isin tittedele silmatilku panemas, siis tagasi jĂ”udes oli ta arvutis ja nĂŒĂŒd lĂ€ks pikali tagasi. Vana siga ma ĂŒtlen 😀

Tegelikult ma rohkem ei loba ja lĂ€hen nuiian teda veel veits 🙂 Ja ei, ma ei ole deemon, ta hammas ei valuta enam, asi on laiskuses 😀 

PS: Siga on meil hellitusnimi, ma ei tea miks, kuid nii on jÀÀnud 😀 Koera kutsume ka seaks ja kiisupoegi kutsun ka pisikesteks seakesteks (imelik sĂ”naaa….). Õde koguaeg tĂ€nitab, et kulla Kirsike, kas Sa saad juba ĂŒkskord aru, et need on kassipojad mitte sead…I know sister, I know that.

*Matkarada nr 1: Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee. Selle raja ĂŒks vĂ”i kaks lĂ”iku oleme me tegelikult lĂ€bi kĂ€inud, seega huvitavam oleks vist teise raja kasuks otsustada hetkel.

*Matkarada nr 2:PerakĂŒla-Aegviidu-ÄhijĂ€rve matkatee.

 

Üldine elu update ehk lobapost👀

Ma tahtsin praegu kuidagi ilusti alustada aga ei oska. Tegelikult olen ma terve posu postitusi kirjutanud vahepeal, kuid Ă€ra pole lĂ”petada jĂ”udnud. Ma olen iseendaga veits pahuksis, ehk ei sobi ĂŒhtepidi ega teistpidi kirjutamine.

Niii palju asju on lihtsalt rÀÀkida ja ei oska kusagilt pihta hakata. Tahaks kĂ”ik Ă€ra öelda, kuid samas ei mahu ju ĂŒhte postitusse. Lisaks lĂ€heks liiga segaseks Ă€ra, kuigi noh mu kirjutised on alati segased 😀 Mul aju koguaeg jookseb-jookseb-jookseb ning keskenduda ma eriti nagu ei oska, vĂ”i ma nĂŒĂŒd ei teagi kuidas seda nimetama peaks.

KĂ€isime nĂ€dalavahetusel Pirita Beach Apartments & SPA’s puhkamas. Mul on ka postitus sellest pooleli, kuid ma nagu ei teagi enam, kas vorbin ta valmis vĂ”i ei. Igatahes nii hea oli aega maha vĂ”tta! Ma tavaliselt ei suuda rahus puhata, kuna muretsen loomade ĂŒle ning pommitan venda kĂ”nedega, et “ega sa koera ei unustanud jalutada, ega sa kassidele sĂŒĂŒa-juua ei unustanud anda, kas loomad on ĂŒldse elus?!” Sel korral aga olin inimene ning suutsin ennast takistada. Tahtsin helistada kĂŒll, kuid mĂ”tlesin viimasel hetkel ĂŒmber. Appi kui hea tunne oli lihtsalt puhata! Ilma, et ajusi vĂ€lja stressaks 😀

Tuba oli hĂ€sti puhas ja mĂ”nus. Bassein ja mullivann olid tĂ€ielikult meie pĂ€ralt! Hullasime poolteist tundi vees ning ma avastasin, et ma vihkagi vett, vaid vihkan ĂŒlerahvastatust. SeetĂ”ttu arvasin siiamaani, et ma vihkan ujumist, kuna teadagi on rannad-ujulad alati inimesi paksult tĂ€is. Ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata, et me juba kuskile privaatselt ujuma saaks jĂ€lle minna! Seda kuidas ja kuhu, ei ole veel vĂ€lja suutnud mĂ”elda.

Kusjuures tegime ööseks ĂŒlevalt pisikese akna lahti ja terve öö oli kĂ”rvus merelainete kohin, imeline lihtsalt 🙂

Ma nĂŒĂŒd vahetan totaalselt teemat, nagu ikka eksole. Hoiukiisud ei taha ĂŒldse areneda. Tegelikult no ikka vaaaikselt arenevad, kuid vĂ”iks nagu rutem 😀 TĂ€na hommikul Ă€rkasin selle peale, et keegi neist ropsis. Mul on vist mingi emainstinkt tekkinud kassidega seoses 😀 Varem ei saanud mind ĂŒldse pĂŒsti ja no Kalli mind ka ĂŒles keset ööd ei saa, kuid kasside tegutsemiste peale Ă€rkan alati.

Algul mĂ”tlesin, et ma ei viitsi minna vaatama ning proovisin magama tagasi jÀÀda. HÀÀled aga reetsid, et vĂ€ikesed ajuhiiglased söövad seda ropsi… Kuna ma nagu ĂŒldse rahul sellise asjaga ei ole, siis ajasin ennast pĂŒsti ja koristasin Ă€ra. KĂ”ige debiilsem selle asja juures on see, et nad ropsivad ilusti oma liivakasti, kuid paakuva liiva söömine ei ole just eriti kasulik eksole…

Mul on mingid uimasushood tekkinud. Vahepeal lihtsalt tĂ”mbab hĂ€sti uimaseks olemise ning ĂŒle ei taha minna. Pilt on udune ja pea paks. Jubedalt ebamugavaks teeb elamise, kuid loodetavasti lĂ€heb ĂŒle.

Ülimalt hea uudis on mul ka. Leidisin endale uue hoolealuse ning alustan Veebruari keskpaigas. HĂ€sti kihvt pooleteist aastane poisiklutt. Meil tekkis koheselt klapp ning ema ĂŒtles, et ta siiski peab teisele neiule Ă€ra ĂŒtlema. Ütles, et talle on ikkagi nii oluline teadmine, et laps on parima hooleall ning meie kohene hea klapp pani ta heldima. Ma juba kujutan ette kui lahe meil pisikesega olema saab! Loodetavasti saame sĂŒdamsĂ”psideks 😀 🙂

Ma hetkel rohkem ei vurista, kuna muidu kirjutan kĂ”ik lĂŒhidalt Ă€ra ning pikemalt miskit ei tulegi. Ma olen ĂŒhte hĂ€sti kihvti toiduteemalist postitust vaikselt vorpinud, seega millalgi saab see ka ĂŒles 🙂

LĂ€hengi tegelikult nĂŒĂŒd sĂŒĂŒa meisterdama, kuna Kalli tööpĂ€ev hakkab varsti lĂ€bi saama:)