Addicted to “Criminal Minds” đŸ˜ł

Mul oli megavahva nĂ€dalavahetus! I think nooot, ei tegelikult oli, kuid noh omamoodi pĂ”nev. PĂ”himĂ”tteliselt vaatasin ma kolm pĂ€eva jutti lihtsalt “Criminal Mindsi.” Alustasin esimesest hooajast ja eile uinusin kolmanda hooaja keskel. Ja ausalt, I need to stop! Esiteks juba seetĂ”ttu, et ma ei teinudki peaaegu mitte midagi muud need kolm pĂ€eva. Mu ab kuur ei luba mul pĂ€ikese kĂ€es kĂ€ia, niiet don’t judge me! 

Lisaks juba teisel ööl nĂ€gin ma kogu öö ainult luupainajaid ja Ă€rkasin ka ĂŒlimas hirmus keset luupainajaid. MĂ”tlesin, et okk vahet ju ei ole, unustasin ĂŒhesĂ”naga Ă€ra ja tegin paar hommikutoimetust ning panin voodis jĂ€lle uue osa peale 😀 Kallim niikuinii magas mu kĂ”rval.

Esiteks paneb see meeletult mĂ”tlema igasugu asjade peale, millele ma ei taha mĂ”elda ja siis hakkan ma ennast seesmiselt tapma. Natuke on nagu motiveeriv ka, et mĂ”tlen kohe sellele, et peaks enesekaitsekursustele minema jne. Enesekaitse tundidesse olen ma tahtnud juba kuid minna, kui isegi mitte aastaid juba, siiani pole aga jĂ”udnud. Kickboxis kĂ€isin aastaid tagasi, paar kuud olime seal, kuid teised andsid alla ja mul ei olnud partnerit enam, ĂŒksi ka ei tahtnud edasi kĂ€ia. Seega natukene ma oskan ennast ikka kaitsta, kuid on suur vahe, kas Sa oled ringis vastasega ja teil on reeglid, vĂ”i keegi tungib sulle tĂ€naval kallale.

Igatahes tĂ€na hommikul sai mu paranoia minuga tĂ€iega kokku. Esiteks tulenes see sellest, et kuna meil siin unegraafik sassi lĂ€ks, siis ma sain vaid tunnike-kaks magada. Kui ma olen magamata ja kurnatud, siis mul tekivad paranoilised mĂ”tted, ma ei tea kas ma olen ainus? MĂ”tlengi reaalselt, et keegi raudselt tuleb mind mĂ”rvama jne. Aga noh, ma mĂ”tlen selliseid asju veits niisama ka 😀

Ja tĂ€na hommikul loivasin ringi ja ĂŒritasin ennast korda sĂ€ttida. Kallim oli juba tööl, seega- oh imeline ĂŒksindus! Ja kĂ”rvad olid koguaeg kikkis, koguaeg vaatasin koera poole, et ega tema midagi ei kuule.

Koer on meil mĂ”nus valvaja, kui keegi tuleks, siis tegelikult 99% ta hakkaks haukuma juba siis, kui see inimene meil sisekoridoris kĂ”nniks. Varem hakkas nagu juba siis kui vĂ€likoridoris keegi oli, kuid meil elavad siin ĂŒhed meeletult kasvatamatud lapsed (meie vastas pm), kes jooksevad edasi-tagasi ja karjuvad, prĂ”mmivad uksi, loobivad prĂŒgi maha jne. Nad on ka meie koera Ă”rritanud, kuna ilmselt kunagi see toimis neil ja said ta haukuma. Mis on muidugi natuke mĂŒstika, kuna meil ei ole koer kunagi olnud koridoris, kui meid kodus ei ole, siis me panema ta magamistuppa. Kuna ma tean kĂŒll, et muidu ta oleks nĂ€rviline ja hauguks ikka parajalt seal ukse juures, magamistoas ta aga tudub rahulikult. Tean, et on Ă”rritnud, kuna ĂŒkskord olin ma kodus haige ja nad tulid meie uksetaha trampima ja hakkasid haukumist imiteerima. 

Igatahes varem mind hĂ€iris ta haukumine, kuid nĂŒĂŒd ma olen kĂŒll sellele jumalast tĂ€nulik! 😀 Ma kĂŒll ei luba tal haukuda, kuid ta teeb seda ikka, keelamisele ĂŒldiselt reageerib kohe ja tatsab voodisse tagasi. VĂ€hemalt ma oleks vist valmistunud, kui mĂ”rvar tuleb, kuigi ega ma kindel ei saa olla eks. TĂ€nahommikune paranoia oli ikka suur, kuna ma vaatasin isegi hoiukassi sellise nĂ€o ja mĂ”ttega, et huvitav kas ta kuuleb kedagi? Eitea kas see vĂ”ib mĂ”rvar olla? Tegelikult on tegu lihtsalt argliku kassiga, kes vaatabki meid sellise nĂ€oga, kuna tema jaoks oleme meie vist sama hirmsad, kui minu jaoks mĂ”te ukse taga seisvast mĂ”rvarist…

LÔpuks kaevasin ma oma pipragaasi vÀlja tagasi ja viskasin selle taskusse tagasi. Lihtsalt mingil hetkel ma ei tahtnud seda, kuna mÔtlesin, et mu töö-kodu tee on tegelikult suhteliselt safe, kuid olgem ausad, kunagi ei tea mil idioot sind sihikule vÔtab.

Samas tuli mulle ka meelde, kui ĂŒhel vihmasel pĂ€eval kapuuts peas töölt tulin ja kolm meest kĂ”ndisid vastu. Mul oli see kapuuts nii, et eks nad mĂ”tlesid, et ma ei nĂ€e, kuid daaa ma olen alati valvel. Vahetasid pilke ja rÀÀkisid omaette midagi ning ĂŒks eemaldus teistest ja kĂ”ndis minu ette, lootuses ilmselt, et me kĂ”nnime kokku, kuid ma pöörasin kĂŒlje hĂ€sti jĂ€rsult ja eks see oli talle ootamatu. Eiteagi, et mida ta ĂŒritas? Kusjuures ma ei tööta kuskil allmaailma rajoonis vms 😀 Ma töötan Kalamaja alguses, seega pm kesklinnas.

ÜhesĂ”naga tahaks TÄIIIIEGA Criminal Minds’i vaadata, kuid ma ei julgeeee 😀 Muidu mu luupainajad jĂ€tkuvad ja ilmselt varsti ma ei julgeks tööle minna ega ĂŒksi kodus olla.

It’s time to stop 😩 MĂ”tlesin lahenduseks, et hakkan 1-2 osa nĂ€dalas vaatama. Kui ma varem Fox kanalilt paar osa jutti nĂ€gin, siis kĂŒll hirmus polnud, kuid 50+ osa jĂ€rjest on liig mis liig!

Kuulasin praegu, et koridoris kĂ€is vahekoridori uks, seejĂ€rel kuulsin kraapimist ja esimene mĂ”te oli, et ohh shitt keegi ĂŒritab mu uksest sisse tulla! Hetk hiljem jĂ”udis kohale kĂŒll, et ilmselt kass on vannituppa kinni jÀÀnud. Enne kui ukse lahti julgesin teha, et vaatama minna, siis mĂ”tlesin, et see oleks kĂŒll irooniline kui ma nĂŒĂŒd Ă€ra sureks…

Tegelikult ma olen alati arvanud, et Eesti on turvaline paik kus elada. Meil ei ole maavĂ€rinaid, orkaane ega tornaadosi, ei ole ĂŒleujutusi ega tegelikult ka terroriste, vĂ€hemalt veel ja loodetavasti ei tule ka! Me oleme selline pisike maa, et mina oleksin ausĂ”na tĂ€iesti ĂŒllatunud, kui siin mĂ”ni terrorirĂŒnnak toimuks. Minumeelest ei ole meilt midagi vĂ”tta, saada ega tahta, kuna me oleme selline pisike mĂ”ttetu riik teiste jaoks. Kuigi meil on meri, see oleks vist ainus vÀÀrtuslik vĂ€rk ja teine oht minumeelest on see, et me oleme Venemaa kĂ”rval. Lisaks kuna me kuulume NATO’sse, seega sellessuhtes oleks meid mĂ”tet rĂŒnnata kĂŒll. 

Lisaks ei ole Eestis sarimĂ”rvu olnud, kuigi samas kes seda teab eks. Mulle on jÀÀnud mulje, et Eesti meedia ei kajasta paljusi uudiseid nii nagu asi tegelikult on. KasvĂ”i mĂ”nda aega tagasi juhtunud… Mu “isa” pani enda maja pĂ”lema, mis oli koduks tema naisele ja lastele (teine naine ja kasulapsed) ning uudistes kajastati seda lihtsalt, et jĂ€rjekordne sĂŒttimine enamvĂ€hem ahjust vms.

Seega kuigi mina usun, et meie kodumaa on suhteliselt turvaline paik, siis paraku me kunagi ei tea seda, et mis tegelikult toimub. Me ei tea kunagi seda, milline inimene vĂ”ib meie seas elada vĂ”i siia tulla teisest riigist. Viimaste aatate inimeste teadmata kadumised, need on nĂ€iteks ausaltöeldes minul kĂŒll olemise natukene ebakindlaks teinud, kuna need nĂ€itavad, et tegelikult on ka siin seda halba, lihtsalt seda ei kajastata eriliselt.

Jah ma teadsin ka varem, et on kuid need kadumised on mind eriti valvsaks teinud. See on liialt imelik, et inimene kaob Ă€ra ja teda ei tule lihtsalt vĂ€lja, isegi mitte siis, kui pakutakse suuri rahasummasi sellele, kes juhatab kadunud isikuni. MĂŒstika lihtsalt noh.

Eeeniveii, kui ma varsti kadunud olen, siis ilmselt ma ei suutnud ikkagi vaatamist lĂ”petada ja vĂ€risen kuskil kapinurgas vĂ”iiii teate kĂŒll, mis minust sai 😀

Kallimale andsin ka tegelikult teada, et ma olen sĂ”ltuvuses, paranoiline ja on aeg lĂ”petada! Loodame, et ta ei lase mul siis ĂŒleliia vaadata, kui ma ise endaga hakkama ei saa…

adddicteed.jpg