Lugu sellest, kuidas ma Riias Bocelliga kohtusinđŸ±

Kui ma EsmaspĂ€eval ĂŒhe hoiukiisu ja tema tulevase omanikuga arstil kĂ€isin, siis kĂŒsiti “kui praegused hoiukassid koju lĂ€hevad, siis mis sa edasi teed?” Vastus oli midagi taolist “ohhhisssandjumal, puhkan veidi aega, kuna mul on praegu juba sada aastat hoiukassid olnud, igasugu seentega ja ĂŒks metsik, kes tahab sotsialiseerimist…” ja noh see halalugu jĂ€tkus veidi aega, kuna meil on siin “lĂ”bus” olnud viimase kahe pesakonnaga.
 
TeisipÀeval sÔitsime abikaasaga LÀtti, et minna (minumeelest inglihÀÀlega :D) Andrea Bocellit kuulama. Hotelli otsides vaatasin mina vale aadressi ja nii me jalutasimegi otse kassikoloonia hoovile. Esimesena mÀrkasin kiisupoega, kes kasepuu otsas varest taga ajas. See kassilaps oligi vÀikene Bocelli.
 
KĂŒmnepealine kassipere elas kĂ”rvalasuvas mahajÀÀtud majas, kusjuures iga vastujalutav tegelane armsam kui eelmine. Mina muidugi hotelli ei olnud nĂ”us edasi otsima ja nĂ”udsin, et peaksime hoopis poe leidma. Pood sai leitud ja konserv ostetud ning kassid söödetud. Otsisime hotelli edasi, kuid lĂ”petasime uuesti poes, et Ă”htusöögiks ka konservi neile osta. Õhtu “jĂ”udis” suht kohe kĂ€tte ka ehk “sattusime” kassihoovile tagasi.
 
Kolmandal katsel leidsime hotelli ka ĂŒles. Paar tundi hiljem nĂ”udsin mina jĂ€lle, et tahaks ikka neid kasse minna vaatama. Enne kontserti jĂ”udsime neid veel söötmas ja paitamas kĂ€ia. Abikaasa veel nentis, et minu tempoga, sööme ise ka Ă”htusöögiks kassikonservi.
 
Kui kontsert lÀbi sai, siis nÔudsin kasside vaatama ja paitama minemist. Enamik Bocelli sÔpru magas kuskil selleks ajaks, kuid tema jooksis jÀlle rÔÔmsalt keldrist kohale ja peale meelitusi hakkas meiega mÀngima.
 
Vanakese ergutusel, et Bocelli on kodutu, siis tuli julgus ta röövimiseks. Pistsin mantli hĂ”lma alla, kuid ilmselgelt see talle ei sobinud. Pistsin kĂ€ekotti, kuid ta rabeles ja mul hakkas kurb ja lasin kotist vĂ€lja. Ja siis lĂ€ksin nutumaik suus hotelli ja halasin sellest, kuidas me tema elu Ă€ra rikkusime ja ta ei usalda enam kunagi inimesi ja vihkab meid ja blablabla ĂŒhesĂ”naga.
 
Hommikul nĂ”udsin ĂŒsna vara, et lĂ€heksime vaatama kasse ja viiks hommikusööki neile. Ma olin 100% kindel, et Bocelli ise on peidus ja teda ma enam ei nĂ€e, kuid maja ette jĂ”udes jooksis ta meile esimesena vastu. Andsime konservi ja paitasime ning otsustasime, et peab ikka transpordikotti otsima minema. Nurgapoes ootas meid rÔÔmsalt roosa kotikene ja maja juurde tagasi jĂ”udes ka Bocellike, kes söögiga ligi sai meelitatud.
 
Esimene reaktsioon kotis oli see, et kass hĂŒppas koos kotiga ringi. Ja nagu selgus, siis pisike Bocelli on ka ingli hÀÀlega. Kuna ta nuttis lakkamatult pool tundi ja mu abikaasa halas tagaplaanil “vaata ta sĂ”brad tulevad teda pÀÀsta!” ja “Ă€kki tal on siia ikka sissekirjutus” (ajendatult selle linnapea jutust, et pole pĂ”hjust arvata, et tegu on kodudute kassidega, kuna nad on siia kolinud vms) jms, siis ma tĂ€iega kahtlesin, et me Ă”igesti teeme. Lisaks kartsin bussijuhti ja bussist vĂ€lja viskamist, kuid lĂ”puks mĂ”tlesin, et nooh hÀÀletada saab alati eks.
 
Peal poolt tundi Bocelli kontsert lĂ”ppes ja ĂŒlejÀÀnud aja, pea 5h bussisĂ”itu möödus vaikuses ja Ă€pardusteta. Ilmselt aitas see ka rahuneda tal, et kĂ€isime palderjani ostmas ja puistasime kotikesse seda.
IMG_20171108_155740
LĂ€tlasest kirbud peavad “kahjuks” kaduma ja muud endised kaasmaalased ka, kuid Bocelli sai sissekirjutuse Pesaleidjasse ja meie vetsupoti taha (enda valikul). Ja loodetavasti peale karantiini vĂ”tavad mu asukad ta hĂ€sti vastu ning saab endale toredad uued vanemad otsida! 🙂
 
PS: Uus eluunistus on nĂŒĂŒd LĂ€tti kolida ja seal ka Pesaleidja avada 😀
PPS: Bocelli tundub mulle 3-4kuud vana, see kott on lihtsalt mini.
PPPS: Ma ĂŒtlesin tahtlikult vanemad, kuna minu jaoks on minu loomad minu beebikesed. Omapea sama saamatud, kui lapsukesed vanemateta. And I’m not even feeling ashamed anymore!
Advertisements

Hoiutited ning nendega kaasnevad mured ja rÔÔmud :)

Vahepeal midagi erilist juhtunud ei ole, kuid samas ka on, meile tulid hoiutited! Algul pidid nad emmega tulema, kuna nad on vaid kusagil kuu vanused, kuid lÀks nii, et ema ei saadud kÀtte ning kuna neil oli herpesviirus, siis seetÔttu oli neil juba vÀga tugev silmapÔletik ja ei olnud enam aega jokutada.

Kui tited laupÀeva Ôhtul meile jÔudsin oli vaatepilt pÀris Ôudne, eriti kahel tegelasel. Kiisupoeg kes sai nimeks Illu, tema silmad olid mÔlemad paksult kuivanud mÀdaga kaetud ning kiisupoeg Jackil oli Ônneks vaid parem silm samamoodi paksult mÀdaga kaetud. Kolmandal tegelasel oli vasak silm Ôrnalt mÀda tÀis ja neljandal olid silmad kohe tÀitsa ilusad teistega vÔrreldes.

Peale kahte tundi kestnud leotamist ja jĂ€ndamist oli meil neli silmapaari ning neist töötavaid silmi kahjuks vaid kuus. Illu ĂŒks silm ongi nii kahjustada saanud, et ta sealt kahjuks pime aga sellest pole hullu tema jaoks midagi. Ta on sihuke pisike aktiivne ja hulljulge tegelane, et tema vist ei mĂ€rkagi oma ĂŒhe silmanĂ€gemise mitte eksisteerimist. Jackil oli lihtsalt nii ĂŒles paistetanud, et silma polnud ja kĂ”ik oli punane ning jube-jube. Õnneks aga on Jackil seal ikka silm 🙂 Vaikselt aina rohkem nĂ€itab ennast, antibiotsid ja muu ravi on oma hea töö teinud!

TĂ€naseks on nad meie peres elanud imelised viis pĂ€eva ja ĂŒhe Ă”htu-öö ning kohanenud on tĂ€itsa kenasti ja tervenenud veelgi paremini! Tegemist on nendega omajagu, kuna nad vajavad vĂ€hemalt neli korda pĂ€evas silmade puhastust-rohtu ja kaks korda antibiootikume. Esimesed pĂ€evad vajasid nad veel vaseliiniĂ”li ja kaks pĂ€eva pidevat jĂ€lgimist, seda siis seetĂ”ttu, et said ussirohtu. Ahjaa ning esimesed pĂ€evad puhastasime silmi neil kuus korda ning kuna mu kallima hommikusse vahetusse on kell viis minek, siis pidime kell neli Ă€rkame, oii see oli mĂ”nus! Magama saime loomulikult alles kaheteist-ĂŒhe aeg…

Ravimite manustamine on meil omamoodi trall, esiteks peame tegelase mĂ€hkima rĂ€tikusse ja siis ĂŒks hoiab ning teine puhastab ning paneb rohu, antibiotsi jaoks peame koos suu lahti saama, antibiotsi kurku pistma ja sĂŒstlast vett peale andma. Nad hammustavad kusjuures mega valusasti 😀 Isegi meie suurtel tegelastel pole selliseid kihvasi vĂ”i noh kui on, siis hoiavad nad neid salajas ja ei pure meid. Seegi asi, eriti Iirise puhul kes on meil ju ĂŒsna kummaline tegelinski.

Igatahes ma olen hullult kiindunud ikka neisse pisikestesse tegelastesse. Peaaegu iga hommik vean neid kallimale kaissu ka, minu plĂ€ma peale ta vĂ€ga Ă€rgata ei taha aga miskipĂ€rast beebsu karjaga saan ta alati ĂŒlesse 🙂 Thanks cats! Ma esimesed pĂ€evad istusin pĂ”himĂ”tteliselt pĂ€ev otsa jutti köögis, kuna tahtsin, et nad joosta saaksid puurist vĂ€ljas ja neid oli vaja valvata loomulikult, hiljem sain targemaks (ning esimesest kiindumusest ĂŒle) ja barrikaadisin kĂ”ik ohtlikud kohad ning jĂ€tsin nad omaette tuiiama. Õnneks seal neil seal pĂ€ris ohutu, nad nii pisid, et ei oska kusagile ronida ka veel, so all good.

Ma vist olen hullult hĂŒpersuper rÔÔmus ka tĂ€nu kassipoegadele, kallim ka algul ei mĂ”istnud miks ma jĂ€rsku nii rÔÔmus olen 😀

Kui nad ĂŒks hetk piisavalt suured on, mis juhtub vist juba kuu pĂ€rast, siis ma ei kujuta ette kuidas ma nad kodudesse peaksin saatma. Minu pisid ju 😩 Eks ma hakkan neile neid kodusi ekstra hoolikalt valima ja iga kandidaat neid endaga viia ei saa. Ma juba praegu tunnen neist igaĂŒhte nii hĂ€sti, et oeh-oeh-oeh…

kiisud

Pisi kes meil algul isegi sĂŒĂŒa-juua ei osanud ja sai lutitamist pudelist, vot tema on ĂŒks hullult kangekaelne tegelane. Endiselt lihtsalt uriseb ja Ă”hiseb lampi meie peale, kui tuju on 😀 Ta on kusjuures pesakonna kĂ”ige pehmem kiisu, lihtsalt nagu pilvetupsukene, im so in love!

Totu on selline vĂ€ike totukene 🙂 KĂ€ib tuiiab ringi ja on niisama mĂ”nus.

Jack on vĂ€ike paksmagu, ta istub ka nagu paras tĂŒnn 😀 Vahepeal kĂ”tu nii tĂ€is, et ei jĂ”ua joostagi.

Ja siis on meil ILLU, oeh ta on nii imelise iseloomuga pisike. Lihtsalt vĂ”rratu pisike, kui ta jĂ”udis oma tĂ€isnull silmanĂ€gemisega vot juba siis tuiias ringi ja mĂ€ngis, ise oli pime ja mĂ€da tĂ€is. Ta on hĂ€sti julge ja ei vÔÔrasta mitte kedagi ega midagi. JĂ€litab meid koguaeg ja ronib varvaste otsas ning on ĂŒldse ĂŒks imeline nummipallikene!

I LOVE THEM SO MUCH!!!

aaaaaaaa.gif