🎁Pulmakutsed ja -kingid: kuidas ja miks?đŸ€”

Kuna sellel LaupÀeval hakkame me kutseid valmistama, siis olen ma siin nÀdala-kaks pusinud pulmakutsete teksti kallal. Enamik on mÔeldud ja natukene on mÔtlemisel ning parandamisel.

Meie pulmakutsed saavad olema ĂŒhel paberil, kuid kahepoolsed- ees on meie jaoks eriline lause, eriline joonistus ja all nimed ning kuupĂ€ev. Ja teisel pool kutset on siis ĂŒlejÀÀnud tekst ja info. Lisaks on kutsed ĂŒhe armsa ĂŒmbrise sees ja see kĂ”ik omakorda ĂŒmbriku. Paber ei ole tavaline joonistuspaber, paksem materjal ikka ja spetspaber ikka.

Minu soov oli teha vĂ€ga isiklikud ja armsad pulmakutsed, kui ma ise kellegi pulmakutse saan, siis sooviks ju ideaalis, et see oleks personaalne. Et kutsest Ă”hkuks seda, et kĂŒlaline on tĂ”esti vĂ€ga oodatud ja meie jaoks oluline. Seda pean ma silmas ka oma kutsete juures, kuna ma soovin, et kĂŒlalised teaksid seda, kui oluline on nende kohalolek meie jaoks. Et nad ei ole lihtsalt “suvalised”  tuttavad, keda mĂ”tlesime, et vĂ”iks pulma kutsuda.

Meie pulm ei ole pisike, kuid see-eest ei ole see ka suur. Seal on parajal arvul inimesi ja iga kĂŒlaline on meie jaoks oluline omamoodi. Vaid viisakusest kedagi ei kutsu, kuna see on siiski meie kĂ”ige tĂ€htsam pĂ€ev, mille tahame veeta endale eriliste inimeste keskel, sealjuures tundes ennast mugavalt kogu pĂ€eva vĂ€ltel.

Igatahes, kui nĂŒĂŒd selle kingituste osa juurde minna, siis seal on kaks osa- pulmadeks kingitavad lilled ja pulmakingid. Oma googeldamistega olen jĂ”udnud selgusele, et mĂ”nikord kĂŒsitakse kindlat vĂ€rvi lilli vĂ”i on lihtsalt kirjas, et kuhu ja kuna tervitama tulla ning lilleĂ”isi tuua. Meie aga lilli ei soovi, kuna las lilled Ă”itsevad pĂ”llul ja koduaias (taolise tekstiga oli ĂŒks variant, mida soovitati mulle). 

Esimene osa juurde minnes, siis meie kutsel on kenasti kirjas, et lilleĂ”isi palume mitte tuua ja annetada raha Pesaleidja nurrikutele. Teksti mĂ”tlesin ise ja mulle tundub, et ta sai ĂŒsnagi viisakalt ja armsalt kirja:

Et meil on oma elu Ôied leitud, siis lilleÔite asemel, palume Sul lillerahaga

aidata meie sĂŒdamesse kuuluvaid eluĂ”isi, et ka nemad leiaksid oma elus

selle Ă”ie, mis armastusest Ă”ide puhkeks đŸŒŒ

All on Pesaleidja kontonumber ja selgituseks palume mĂ€rkida meie nimed. Ja paigutus on ikkagi kenam, kui seda siin, ma lihtsalt ei suutnud seda siia niimoodi paigutada. Mis te arvate? VĂ”ibolla ma veel kohendan vĂ”i muudan midagi, olenevalt sellest, kas tuleb mingeid hĂ€id mĂ”tteid juurde vĂ”i ei. Kui mul kirjavigu on kutse tekstis ja keegi oskab parandada, siis PRETTY PLEASE! Jah ma vĂ”iksin googeldada ja ilmselt ka enne kutsete printimist teen seda, kuid kĂŒsija suu pihta ei lööda 🙂

Teine osa on siis pulmakingid. Eestis minumeelest ongi komme, et kingitakse ikkagi raha. VĂ€hemalt mina pole kunagi midagi vastupidist kuulnud, kuid vĂ”imalik, et see olen ju ainult mina. NĂŒĂŒd ongi mul see dilemma, et kas peaks kutsetele mĂ€rkima kingituste kohta midagi vĂ”i ĂŒldsegi mitte. Samas kĂ”ik kutsed, mis meie oleme saanud, seal on kirjas kĂŒll.

See-eest aga mulle ei meeldi kiri “Kingituseks sooviksime raha” vĂ”i “Kingituse palume mahutada ĂŒmbrikusse“, see on minumeelest kuidagi niivĂ”rd vale. Meie kutsetele lihtsalt nii ei sobiks. See olen ilmselt jĂ€lle vaid mina(!), kuna oma ĂŒtlemistes olengi selline hellake ju, et ei taha kellelegi kurjasti/pahasti vĂ”i jĂ€rsult öelda. SeelĂ€bi ma olengi siin pead vaevanud, et mida kutsele kirjutada. See vĂ”iks olla selline tagasihoidlik ja palve moodi, mitte jĂ€rsult öeldud ja justkui kĂ€sk. Hetkel on seal kirjas lihtsalt nii:

“PS: Aaretelaegas, kuhu poetada oma kingitus, on ootamas peopaigas.”

Laeka meisterdaks mingi hĂ€sti nummi ja peale kirjutaks loovalt, et millele me selle raha kulutame, meie puhul siis oma unistuste oma kodu jaoks. Kuid mul on ikka kahtlus hinges, kas jĂ€tta ikka see vĂ”i ehk tuleb ikka midagi paremat? Inglise keeles on hĂ€sti vahvaid luuletusi ja tekste, kuid meie emakeeles ma ĂŒhtegi ei leidnud. Minu lemmik Inglise keelne on see:

As we’ve lived together for a year or two,
We really don’t need anything new.
But if you were thinking of getting us a small wedding gift,
Some money for our honeymoon wouldn’t go a miss.

Honeymooni asemel kirjutaks a’la dream home vms. Üles joonistaks tillukese maja ja kaks pisikest pĂ”rsakest, kes nĂ€eksid vĂ€lja nagu pruut ja peigmees 😀 Kuid ma ei suuda seda kenasti ĂŒmber tĂ”lkida ja lisaks see ei mahuks niikuinii kutse peale Ă€ra, tegelikult annaks ikka mahutada, kuid nagu öeldud ei suuda ma seda kenasti Ă€ra tĂ”lkida. TĂŒĂŒpiline probleem, et miski mis kĂ”lab teises keeles ĂŒlikenasti, ei kĂ”la meie keeles ĂŒldse hĂ€sti.

ÜhesĂ”naga on mul dilemma ja ma ei teagi, et mida tegema peaks? Ma siin muidugi pusin edasi, kuid mĂ”tlesin, et panen oma mĂ”tted kirja. Kuigi kaasarÀÀkijaid siin palju pole, siis ehk keegi tuleb hea ideega lagedale vĂ”i saab kunagi keegi teine sellest kirjutisest kasu 🙂

Ja kindlasti tuleb kutsete teemal veel ĂŒks kirjutis, peale seda kui kutsed valmis on ja laiali jagatud. Siis saan pilte ka juba jagada 🙂 Sellega lĂ€heb kĂŒll natukene aega, kuna peale tekstiga vĂ€ljaprintimist lĂ€hevad kutsed mu Ă”e kĂ€tte, kes on ĂŒliosav joonistaja. Iga kutse peale joonistab ta pildi, seda mis pildi, saate nĂ€ha peagi. Nagu öeldud, siis ma tahan, et meie kutsed oleks erilised ja personaalsed.

Floristika ehk lilled pulma💐

Eelmises postituses kirjutasin ma sellest, et kĂŒsisin floristilt pakkumise. Noh ĂŒtleme nii, et pakkumise ma sain ka, kuid ma ei tea kas nutta vĂ”i naerda? Ei tegelikult nutma ei hakka, kuid naeruvÀÀrne tundub asi kĂŒll. Olgu, vĂ”ibolla olen ma ise kuskil pilvedes ja eeldan teistsuguseid vĂ€rke-sĂ€rke, kuid noh maeiteagi nĂŒĂŒd.

Igatahes esialgne soov oli mul selline nagu on allolev kollaaĆŸ. Ainult, et pruudikimbult eemaldada roosid, tavaline kipslillest koosnev kimp ja natukene pisem, kui seda on pildid olev kimp. Kuna meil on ostetud nii megailusad kunstroosid, et ausĂ”na ei raatsiks reaalsetele lilledele veel raha raisata. Lisaks ei soovinud mingit riidega kinnitust, kuna meil on endal ostetud helesinine pits selleks. Lauale soovisin ma siis kĂŒmme paremal olevat purki, kuid vaasis ikka ja megaĂ”rnalt siis roheline jooksev leheke nagu vasakul on mööda lauda.

 

Kui ma oma soovid Ă€ra edastasin ja olime veidi suhelnud ning tĂ€psustanud, siis sain ka hinnapakkumise. Vaase ei pakutud, vaid ikka purgid, tavalised purgid kuhu ĂŒmber oli keeratud maalĂ€hedane pitsriie, selliseid olen ise ka nĂ€inud, kuid meie pulma selline ei sobiks. Florist isegi ei pea miskit ise kohapeal tegema, tema oleks vaid need valmis meisterdanud ja meie catering oleks need kaasa vĂ”tnud Tallinnast. Igatahes pakkumiseks oli nende tingimustega 180 eurot, ma eeldasin pigem, et jÀÀb 100 lĂ€hedale. Ja noh natukene alguses mĂ”tlesin kĂŒll, et misasja?

Ma ei olnud kipslille hindadega kursis, kuid see ausĂ”na ei tundunud mulle niivĂ”rd kallis lill. Minumeelest vĂ”rdub see sellega, et sa vĂ”tad pistad need kipslilled pisikesse puhma ja natukene sĂ€tid. ÜhesĂ”naga tegin oma kalkulatsioone ja uurisin internetist soovitud taimede hindu ning noh, ma muud ei oskagi öelda, et ju töötasu on siiski niivĂ”rd kopsakas. Peaks floristiks Ă”ppima 😀 Tegelikult pisikene unistus mul see dekoreerimine ongi olnud ju pisikesest plikast saati. 

Igatahes ma ilmselgelt keeldusin viisakalt ja selgitasin ka seda, et kogu ĂŒlejÀÀnud mĂ”isa dekoreerimine on meil lĂ€inud maksma pea samapalju (tegelikult isegi vĂ€hem) ja me ei soovi mĂ”ningate detailide alla sellist summat panna. Ütleme nii, et tegelikult nĂ€iteks pruutneitside kimpe ma otseselt ei soovinud, mĂ”tlesin ainult, et kĂŒsin pakkumist ja kui on normaalsete hindadega, siis vĂ”ib ju kĂŒll. Soovisin ma kolme kimpu ja ĂŒhe kimbu hinnaks oleks olnud 15 eurot…no ma eiiiiteaa noh, tundub kuidagi vĂ€gapalju minumeelest 😀 No lihtsalt vaadake seda pilti, see on ju niitillukene vĂ€ike puhmakas. 

Ja no tegelikult ma tahtsingi ĂŒldse ise teha kogu dekoreerimise, kuid ĂŒkspĂ€ev poes vaaside hindu vaadates jĂ€in mĂ”tlesin, et Ă€kki ikka telliks. Ja minu arvutuste kohaselt, siis isegi kui ma kĂ”ik need vaasid ise ostan, siis tuleb ikkagi soodsam. Seega tulevikus saab mul lihtsalt palju vaase kodus olema 😀 Samas saab tegelikult ka ĂŒsnagi soodsalt rentida vaase, eks nĂ€eb igatahes.

Ma nĂŒĂŒd mĂ”tlengi siin, et huvitav kas ma ise elan pilvedel vĂ”i see pakkumine oli ikkagi liialt kallis? Jah ma olen kursis, et pruutkimbud ongi kallid, kuid cmoon see on ju pisike kipslille puhmakas 😀 Minu ideaal oli ĂŒldse ĂŒks keskmise suurusega piibelehtede kimp, kuid ilmselt Augusti lĂ”pus neid enam ei leidu.

Ma kusjuures tahtsin tegelikult kogu dekoriga ise jĂ€nnata, kuid mĂ”tlesin, et kĂŒsin pakkumise ikka. Kuni 115 eurot oleksin ma olnud valmis vĂ€lja kĂ€ima, kuid 180 kĂŒll mitte. Jah, elan vist ise pilvedel, kuid no ĂŒtleme, et on ka pĂ”hjust ju. Me maksame kogu mĂ”isa eest kĂ”igest 120 eurot rohkem, selle eest saame mĂ”isa kogu ööpĂ€evaks enda valdusesse. Lisaks vĂ”ime kohale ilmuda juba eelmise pĂ€eva hommikul ning kogu pĂ€eva seal toimetada ning teise korruse ruumides ööbida. Ööbida vĂ”iks kasvĂ”i kogu pulmaseltskond, kuid lihtsalt omad madratsid ja vĂ€rgid kaasa.

Üldiselt siis olen ma vist lihtsalt kĂ”ik teised asjad saanud piisavalt soodsalt ning nĂŒĂŒd ei raatsi. VĂ”ibolla see summa ongi normaalne ja okei, tĂ€iesti tavaline summa sellise töö eest, kui minumeelest on see too much. Kui tegu oleks floristiga kelle töödesse ma oleksin armunud, siis kĂ€ik kĂŒll selle summa vĂ€lja, kuid noooh asjalood on teistsugused.

Toitlustusele kĂ€ime me vĂ€lja kusagil 1500 euro kandis ning see on ainus asi millele ma raatsin maksta ka. KĂ”ik muu tegelikult saab ise teha ja toimetada ning mĂ”nesmĂ”ttes parem ongi. Kuna mind tundes, siis ma ei pruugiks olla rahul, kui maksaksin 180 eurot nende lillede eest ja see ei vastaks minu nĂ€gemusele. Ja ma suudan jubepahaseks detailide peale minna, seega vist ongi parem kui jĂ€ndan ise ning kui rahul ei ole, siis olen iseenda peale pahane, mitte kellegi teise 🙂

Kui ĂŒkskord pulmad peetud, siis kavatsen ka jĂ€relposti teha sellele siin. Siis nĂ€en, et palju maksma lĂ€ks ise tehes ning kuidas ĂŒldse kĂ”ik vĂ€lja kukkus 😉

PS: Peaks vist ĂŒle mainima, et kogu ĂŒlejÀÀnud dekor on meil Ă€ra planeeritud juba, kuid nagu ma mainisin, siis tuli mul viimasel hetkel tahtmine lauale ikkagi eluslilled vĂ”tta. Enam ma selles aga niikindel ei ole, kuna mul seisavad ĂŒhed kunstroosid laual ja no elusees ei ĂŒtleks, et need ei ole eluslilled. Ahh eks nĂ€eb, mis soovid mul Augustis on.

Tegelikult olen elus ja pulmalainel😊

See on selle kliĆĄee pealkirjaga kirjutisekene nĂŒĂŒd. Viimasest korrast kui ma oma nĂ€gu nĂ€itasin, siis jÀÀb mulje justkui ma oleks Ă€ra surnud vĂ”i sarjasĂ”ltuvuses 😀 Tegelikult mitte kumbagi neist, kuna ma ausĂ”na lihtsalt ei ole siiamaani julgenud ĂŒhtegi osa “Criminal Mindsi” vaadata. Lihtsalt natukene toimetamist on olnud. Tunnen ennast vaikselt juba megatublina, kuna no niipalju asju toimub koguaeg.

Sain Cateringu Ă€ra valitud pulmadeks ja ĂŒldse meeletult palju asju aetud. Varem ma mĂ”tlesin niiĂŒle ja stressasin, tahtsin saada soodsamalt ja see ajas stressama vist. NĂŒĂŒd otsustasime, et valime esikohal mugavuse ikkagi ja siis vaatame hinda, see on siiski meie eriline pĂ€ev ja vaid ĂŒhe korra elus 🙂 Loodetavasti 😀

Proovipildistamine sai paika pandud, pulmakoha ĂŒle vaatamine Cateringuga sai paika pandud, floristile sai kirjutatud, et pakkumist kĂŒsida. Kutsed said Ă€ra mĂ”eldud ja planeeritud, isegi tekst on valmis ja jĂ€rgmise nĂ€dala lĂ”pus hakkame pusima. Kuidagi meeletult palju asju sai paika, lihtsalt meeletult! Ma ei tea mida ma ennem tegin, mĂ”tlesin niisama ĂŒle ja stressasin vist, kuid asjad nagu kĂŒll ei liikunud. Ma ei oskagi loogilist seletust siia leida, kuna ma ausĂ”na ise ka ei saa aru noh.

Eenivei asjad liiguvad jubekenasti ning kĂ”ik on chill 🙂 Millalgi on oodata pulmateemalisi postitusi ka, kuid ma ei hakka neid enne tegema, kui asjad reaalselt ka liiguvad. Ma ei tohi liialt ette mĂ”elda, planeerida ja plĂ€mada. See kĂ”ik ajab mu lihtsalt stressi ja no ausĂ”na- no thankyou! Olen avastanud, et asju peab ajama vaikselt ja rahulikult uimates, nii ei tule stressamine ligi.

Hetkel vaevan pead selle kallal, et mis kellaajal alustama ja lĂ”petama peaks. Meie pidu toimub TeisipĂ€eval, iseenesest mina selles probleemi ei nĂ€e, kuna vabaks peavad kĂŒlalised saama vaid ĂŒhe pĂ€eva. Alkoholi meil ju ei pakuta ja kuna meil on palju pisikesi pĂ”nne, siis pidu lĂ”ppeb hiljemalt ĂŒheksa, tegelikult tahaksime tunnike varem, kuid on kahtlus, et ei jĂ”ua kaheksaks. Lisaks mĂ”tlen veel, et ehk peaks menĂŒĂŒd vĂ€iksemaks tĂ”mbama, kuna pidu on suhteliselt lĂŒhike ja alkoholi ei tarbita. Kuid eks selle rÀÀgin lĂ€bi cateringuga kui kohtumine toimub.

Dekoratsioonide osas ongi hull dilemma, ma ju tellisin elupalju igasugu ilusaid asju, kuid otsustasin nĂŒĂŒd, et soovin söögilauale ikkagi eluslilli. Aga samas pinda on mida kaunistada, seega saab kĂ”ik Ă€ra kasutada kĂŒll, kuid kardan seda, et vĂ”ibolla lĂ€heb liiga kirjuks? Ahh eks nĂ€eb seda asja 🙂

Aaa ja otsustasin, et teeme selle niinimetatud ametliku osa ikka kohapeal, kuna see “Ă”nnepalee” saali pressimine pole kunagi olnud minu nĂ€gemuses. NĂŒĂŒd saab seda siis ka dekoreerida ja elevusega oodata! Kuigi ma nagu eikujuta veel ette, et kas peaks mingid vanded ka kirjutama vĂ”i ei? Palju-palju kĂŒsimusi on soojas 🙂

Lisaks meie oma pulmadele on meid Suvel ees ootamas kaks pulma ja SĂŒgisel vist ka ĂŒks. Ja ma olen nii excited(!!!), kuna me ei ole veel paarina ĂŒheski pulmas kĂ€inud! Nagu pĂ€ris paari tunne tekib vaikselt 😀 

excited

Addicted to “Criminal Minds” đŸ˜ł

Mul oli megavahva nĂ€dalavahetus! I think nooot, ei tegelikult oli, kuid noh omamoodi pĂ”nev. PĂ”himĂ”tteliselt vaatasin ma kolm pĂ€eva jutti lihtsalt “Criminal Mindsi.” Alustasin esimesest hooajast ja eile uinusin kolmanda hooaja keskel. Ja ausalt, I need to stop! Esiteks juba seetĂ”ttu, et ma ei teinudki peaaegu mitte midagi muud need kolm pĂ€eva. Mu ab kuur ei luba mul pĂ€ikese kĂ€es kĂ€ia, niiet don’t judge me! 

Lisaks juba teisel ööl nĂ€gin ma kogu öö ainult luupainajaid ja Ă€rkasin ka ĂŒlimas hirmus keset luupainajaid. MĂ”tlesin, et okk vahet ju ei ole, unustasin ĂŒhesĂ”naga Ă€ra ja tegin paar hommikutoimetust ning panin voodis jĂ€lle uue osa peale 😀 Kallim niikuinii magas mu kĂ”rval.

Esiteks paneb see meeletult mĂ”tlema igasugu asjade peale, millele ma ei taha mĂ”elda ja siis hakkan ma ennast seesmiselt tapma. Natuke on nagu motiveeriv ka, et mĂ”tlen kohe sellele, et peaks enesekaitsekursustele minema jne. Enesekaitse tundidesse olen ma tahtnud juba kuid minna, kui isegi mitte aastaid juba, siiani pole aga jĂ”udnud. Kickboxis kĂ€isin aastaid tagasi, paar kuud olime seal, kuid teised andsid alla ja mul ei olnud partnerit enam, ĂŒksi ka ei tahtnud edasi kĂ€ia. Seega natukene ma oskan ennast ikka kaitsta, kuid on suur vahe, kas Sa oled ringis vastasega ja teil on reeglid, vĂ”i keegi tungib sulle tĂ€naval kallale.

Igatahes tĂ€na hommikul sai mu paranoia minuga tĂ€iega kokku. Esiteks tulenes see sellest, et kuna meil siin unegraafik sassi lĂ€ks, siis ma sain vaid tunnike-kaks magada. Kui ma olen magamata ja kurnatud, siis mul tekivad paranoilised mĂ”tted, ma ei tea kas ma olen ainus? MĂ”tlengi reaalselt, et keegi raudselt tuleb mind mĂ”rvama jne. Aga noh, ma mĂ”tlen selliseid asju veits niisama ka 😀

Ja tĂ€na hommikul loivasin ringi ja ĂŒritasin ennast korda sĂ€ttida. Kallim oli juba tööl, seega- oh imeline ĂŒksindus! Ja kĂ”rvad olid koguaeg kikkis, koguaeg vaatasin koera poole, et ega tema midagi ei kuule.

Koer on meil mĂ”nus valvaja, kui keegi tuleks, siis tegelikult 99% ta hakkaks haukuma juba siis, kui see inimene meil sisekoridoris kĂ”nniks. Varem hakkas nagu juba siis kui vĂ€likoridoris keegi oli, kuid meil elavad siin ĂŒhed meeletult kasvatamatud lapsed (meie vastas pm), kes jooksevad edasi-tagasi ja karjuvad, prĂ”mmivad uksi, loobivad prĂŒgi maha jne. Nad on ka meie koera Ă”rritanud, kuna ilmselt kunagi see toimis neil ja said ta haukuma. Mis on muidugi natuke mĂŒstika, kuna meil ei ole koer kunagi olnud koridoris, kui meid kodus ei ole, siis me panema ta magamistuppa. Kuna ma tean kĂŒll, et muidu ta oleks nĂ€rviline ja hauguks ikka parajalt seal ukse juures, magamistoas ta aga tudub rahulikult. Tean, et on Ă”rritnud, kuna ĂŒkskord olin ma kodus haige ja nad tulid meie uksetaha trampima ja hakkasid haukumist imiteerima. 

Igatahes varem mind hĂ€iris ta haukumine, kuid nĂŒĂŒd ma olen kĂŒll sellele jumalast tĂ€nulik! 😀 Ma kĂŒll ei luba tal haukuda, kuid ta teeb seda ikka, keelamisele ĂŒldiselt reageerib kohe ja tatsab voodisse tagasi. VĂ€hemalt ma oleks vist valmistunud, kui mĂ”rvar tuleb, kuigi ega ma kindel ei saa olla eks. TĂ€nahommikune paranoia oli ikka suur, kuna ma vaatasin isegi hoiukassi sellise nĂ€o ja mĂ”ttega, et huvitav kas ta kuuleb kedagi? Eitea kas see vĂ”ib mĂ”rvar olla? Tegelikult on tegu lihtsalt argliku kassiga, kes vaatabki meid sellise nĂ€oga, kuna tema jaoks oleme meie vist sama hirmsad, kui minu jaoks mĂ”te ukse taga seisvast mĂ”rvarist…

LÔpuks kaevasin ma oma pipragaasi vÀlja tagasi ja viskasin selle taskusse tagasi. Lihtsalt mingil hetkel ma ei tahtnud seda, kuna mÔtlesin, et mu töö-kodu tee on tegelikult suhteliselt safe, kuid olgem ausad, kunagi ei tea mil idioot sind sihikule vÔtab.

Samas tuli mulle ka meelde, kui ĂŒhel vihmasel pĂ€eval kapuuts peas töölt tulin ja kolm meest kĂ”ndisid vastu. Mul oli see kapuuts nii, et eks nad mĂ”tlesid, et ma ei nĂ€e, kuid daaa ma olen alati valvel. Vahetasid pilke ja rÀÀkisid omaette midagi ning ĂŒks eemaldus teistest ja kĂ”ndis minu ette, lootuses ilmselt, et me kĂ”nnime kokku, kuid ma pöörasin kĂŒlje hĂ€sti jĂ€rsult ja eks see oli talle ootamatu. Eiteagi, et mida ta ĂŒritas? Kusjuures ma ei tööta kuskil allmaailma rajoonis vms 😀 Ma töötan Kalamaja alguses, seega pm kesklinnas.

ÜhesĂ”naga tahaks TÄIIIIEGA Criminal Minds’i vaadata, kuid ma ei julgeeee 😀 Muidu mu luupainajad jĂ€tkuvad ja ilmselt varsti ma ei julgeks tööle minna ega ĂŒksi kodus olla.

It’s time to stop 😩 MĂ”tlesin lahenduseks, et hakkan 1-2 osa nĂ€dalas vaatama. Kui ma varem Fox kanalilt paar osa jutti nĂ€gin, siis kĂŒll hirmus polnud, kuid 50+ osa jĂ€rjest on liig mis liig!

Kuulasin praegu, et koridoris kĂ€is vahekoridori uks, seejĂ€rel kuulsin kraapimist ja esimene mĂ”te oli, et ohh shitt keegi ĂŒritab mu uksest sisse tulla! Hetk hiljem jĂ”udis kohale kĂŒll, et ilmselt kass on vannituppa kinni jÀÀnud. Enne kui ukse lahti julgesin teha, et vaatama minna, siis mĂ”tlesin, et see oleks kĂŒll irooniline kui ma nĂŒĂŒd Ă€ra sureks…

Tegelikult ma olen alati arvanud, et Eesti on turvaline paik kus elada. Meil ei ole maavĂ€rinaid, orkaane ega tornaadosi, ei ole ĂŒleujutusi ega tegelikult ka terroriste, vĂ€hemalt veel ja loodetavasti ei tule ka! Me oleme selline pisike maa, et mina oleksin ausĂ”na tĂ€iesti ĂŒllatunud, kui siin mĂ”ni terrorirĂŒnnak toimuks. Minumeelest ei ole meilt midagi vĂ”tta, saada ega tahta, kuna me oleme selline pisike mĂ”ttetu riik teiste jaoks. Kuigi meil on meri, see oleks vist ainus vÀÀrtuslik vĂ€rk ja teine oht minumeelest on see, et me oleme Venemaa kĂ”rval. Lisaks kuna me kuulume NATO’sse, seega sellessuhtes oleks meid mĂ”tet rĂŒnnata kĂŒll. 

Lisaks ei ole Eestis sarimĂ”rvu olnud, kuigi samas kes seda teab eks. Mulle on jÀÀnud mulje, et Eesti meedia ei kajasta paljusi uudiseid nii nagu asi tegelikult on. KasvĂ”i mĂ”nda aega tagasi juhtunud… Mu “isa” pani enda maja pĂ”lema, mis oli koduks tema naisele ja lastele (teine naine ja kasulapsed) ning uudistes kajastati seda lihtsalt, et jĂ€rjekordne sĂŒttimine enamvĂ€hem ahjust vms.

Seega kuigi mina usun, et meie kodumaa on suhteliselt turvaline paik, siis paraku me kunagi ei tea seda, et mis tegelikult toimub. Me ei tea kunagi seda, milline inimene vĂ”ib meie seas elada vĂ”i siia tulla teisest riigist. Viimaste aatate inimeste teadmata kadumised, need on nĂ€iteks ausaltöeldes minul kĂŒll olemise natukene ebakindlaks teinud, kuna need nĂ€itavad, et tegelikult on ka siin seda halba, lihtsalt seda ei kajastata eriliselt.

Jah ma teadsin ka varem, et on kuid need kadumised on mind eriti valvsaks teinud. See on liialt imelik, et inimene kaob Ă€ra ja teda ei tule lihtsalt vĂ€lja, isegi mitte siis, kui pakutakse suuri rahasummasi sellele, kes juhatab kadunud isikuni. MĂŒstika lihtsalt noh.

Eeeniveii, kui ma varsti kadunud olen, siis ilmselt ma ei suutnud ikkagi vaatamist lĂ”petada ja vĂ€risen kuskil kapinurgas vĂ”iiii teate kĂŒll, mis minust sai 😀

Kallimale andsin ka tegelikult teada, et ma olen sĂ”ltuvuses, paranoiline ja on aeg lĂ”petada! Loodame, et ta ei lase mul siis ĂŒleliia vaadata, kui ma ise endaga hakkama ei saa…

adddicteed.jpg

Hullumaja puhvet 🍧

Mul on olnud tĂ€iesti hullumeelne nĂ€dal ja ma isegi ei oska sellest midagi arvata. Tulen halan Ă€ra 😉

Esiteks olin ma nĂ€dala alguses igast otsast vigane, kuna matkakoti raskus oli ikka naatukene liiast. Me ju vahetasime kotid Kallimaga Ă€ra, kuna uue koti rihmad olid liialt jubedad ja ma ei talunud seda. Seega oli teine kott pea kĂŒmme korda mugavam, mis sellest, et kaalus pea 10kg rohkem. Alguses oli ĂŒliiraske ja puusad lĂ”id tuld ning Ă”lad, kuid peale 4h harjus Ă€ra. Igatahes minu kehakaalu jaoks oli see liialt raske, mina olen 50kg ja see kott oli mingi 25kg. Matka lĂ”pupĂ€eval kodus keksisin Ă”ele, et ohissand minul kĂŒll kuskilt ei valuta, kuid jĂ€rgmisel hommikul Ă€rkasin justkui 90 aastat vanemana.

Linna tagasi jĂ”udes lĂ€ksin oma seenebeebide juurde. Tuli vĂ€lja, et mu vend ei olnud nende kaalumisega hakkama saanud. Panin tited kaalule ja sealt vaatas mulle vastu kaalulangus. Kuna jĂ€rgmisel pĂ€eval endiselt kaal langes, siis sai i/d konservid kliinikust toodud. Kiisupoegadel on ju sellised asjad megaohtlikud ja kĂ”ige enam hirmutas mind see, et vĂ”ib tekkida vedelikupuudus. Kuigi reaalset pĂ”hjust kaalukaotusel nagu ei olnud, sĂ”id samasuure isuga kui varem ja kĂ”hud olid korras. TĂ€naseks Ă”nneks kaal tĂ”useb juba ja loodetavasti see jÀÀb nĂŒĂŒd tĂ”usma ka kenasti. Aga mure oli suur sel ajal, kui tööl olin ja nende tĂ€psest kĂ€pakĂ€igust ei teadnud. Muretsesingi lihtsalt 100 korda ĂŒle, nii nagu mulle ikka omane…

SeejĂ€rel jĂ€i minu hoiulaps haigeks, hakkas oksendama ja esimesel pĂ€eval oksendas ikka mitu korda. Kogu Ă”htu emaga oli nagu tĂ€iesti terve laps, seega jĂ€rgmisel pĂ€eval olin mina ikka platsis. PĂ€ev lĂ€ks kenasti ja siis umbes pool tunnikest enne ema koju jĂ”udmist hakkas jĂ€lle pihta. Eriti vastik oli see, et me olime Ă”ues. Õnneks kodust vaid 5minuti kaugusel, nii ma siis jooksin koju, kĂ€rus okset tĂ€is laps. TĂ€na öösel oli ta jĂ€lle oksendanud ja pĂ€eval oksendas uuesti, seega tuli ema tema juurde koju. Ilmselt mingi rĂ”ve kĂ”huviirus. Ja mul oli niikahju pisikesest ja see oksendamine on ikka juuuubeee😣 KĂ€itumisest ei oleks arugi saanud, et laps just oksendas ja haige on, kuna ise kilkas ringi ja oli rÔÔmsameelne. Õnneks jĂ”i ilusasti kummeliteed ja vedelikupuuduse pĂ€rast ei pidanud pĂ”dema.

Mina aga olen nĂŒĂŒd haige ja kĂ”ige nĂ”medam selle juures on see, et mul hakkas tĂ€na antibiootikumikuur. Ja ma ju ei tea, kas kĂ”huviirus kogub tuure vĂ”i see kĂ”ik on ab’st. Seega ma ei teagi, et mida ma nagu tegema peaksin? Ma vĂ”in ĂŒritada oma arsti kĂ€tte saada, kuid ĂŒhte ma ĂŒtlen- viljatusravi arsti kĂ€tte saamine on ĂŒsna vĂ”imatu. Tal on mingid kindlad pĂ€evad ja kellaajad, mil ta telefonile vastab ja see on ka kĂ”ik. Eks peab perearsti poole pöörduma.

Lisaks kĂ”igele sellele lĂ€ksid siin asjad niivĂ”rd keeruliseks, et ma tĂŒhistasin meie pulmakoha broneeringu ja flippisin tĂ€iega Ă€ra ning mĂ”tlesin, et me peame pulmad edasi lĂŒkkama. Leidsime ĂŒhe pulmapaketi, kuid ma siiski ei ole nĂ”us sellega, et ma ei saa abielluda oma unistuste mĂ”isas.  See paik tundus niivale ja siis ma mĂ”istsin, et kĂ”ik teised paigad tunduvad koledad, kuna need ei ole Meie mĂ”isad.

Keeruliseks lĂ€kski see, et toitlustuse leidmisega oli ĂŒks hull keberniit. Peopaik asub ju ĂŒsnagi pommiaugus. NĂ€rvi ajas see, et pakkujad saatsid mulle kalkulatsioone. Ma ei taha kalkulatsioone sellest, et palju lĂ€heb per nĂ€kku: soe toit, kĂŒlm toit, nĂ”uderent, joogid jne jne. Ma tahan lĂ”ppsummat ja menĂŒĂŒd nĂ€ha, that’s it! Tegelikult ei ole asi tagantjĂ€rele mĂ”eldes nii hull, kuid ma ju mĂ”tlesin selle endale tĂ€iega hullemaks. Ma mĂ”tlesin ennast nii ĂŒle ja stressi, et ausalt ka paha hakkab. Kuidas on ĂŒldse vĂ”imalik ennast nii ĂŒle mĂ”elda, aru ma ei saa.

Ma tegelikult ei kĂŒsinud isegi piisavalt pakkumisi, ainult kaks toitlustupakkumist. Kuid kĂ”ik see dekoreerimine, toitlustusega jamamine, peopaika kĂŒlaliste (kel oma transporti pole) orgunnimine. Siis veel tekkis mul Ă”ega ĂŒks suur arusaamatus ja mul tekkis tunne, et mu pulmad on lihtsalt minueest Ă€ra rikutud. KĂ”ik-kĂ”ik-kĂ”ik, ma mĂ”tlesin selle kĂ”ik endale liialt keeruliseks ja ĂŒle ning nii ta lĂ€kski…

Siis kui olin broneeringud tĂŒhistanud ja kĂ€isin juba teist pĂ€eva nutumaik kurgus ringi, siis ma mĂ”istsin, et nii ei saa. Ma armastan seda mĂ”isa! Ma ei tea miks, kuid see on SEE! See on meie mĂ”is, see on lihtsalt nii Ă”ige kuidagi, seda ei saa sĂ”nadesse panna. Selles mĂ”isa on lihtsalt midagi. Kui muud ĂŒle ei jÀÀ, siis ma kasvĂ”i lepin Selveri köögiga 😀

Me vaatasime teisi pulmapeo pakkumisi ja leppisime isegi ĂŒhe kohtumise kokku, kuid ma rÀÀgin nohh. Ma tundsin ennast seesmiselt justkui jalgutrampiv pisike plika, kellelt vĂ”eti just raske vaevaga teenitud jÀÀtis kĂ€est Ă€ra, ĂŒritades seda asendada porgandiga. Niikurb ja Ă”nnetu oli olla ning oleks igahetk nutta tahtnud.

Miks ma pean nii ĂŒle muretsema ja keema, et saada aru sellest, mis mulle tĂ”esti kĂ”ige-kĂ”ige olulisem on? Stuupid me. 

Ma pean ausĂ”na hakkama joogat tegema vĂ”i jooksmas kĂ€ima regulaarselt. Ma lihtsalt ei mĂ”ista, kuidas ma ĂŒhelt poolt nii tasakaalukas ja normaalne olen, kuid teine pool minust on ĂŒlemĂ”tlejast Ă€raflippiv friik?!

trudat

Aga ma nĂŒĂŒd lĂ€hen unedemaale, kuna mu peakene lĂ”hub meeeletuult.

Sweet dreamsđŸ’€

NĂ€kase kvaliteediga matkapildidâ›ș

Kuna mul ei ole kirjutamistuju siiamaani peale tulnud, siis lisan lihtsalt mĂ”ned pildid. Üldiselt lĂ€ks meil kĂ”ik hĂ€sti, kuid matk jĂ€i lĂŒhemaks kui plaanitud oli. Meie kutsa jĂ€i haigeks ja kuigi ta oli looduse ĂŒle nii-nii rÔÔmus, et jooksis ringi nagu segane, siis peatudes lonkas oma esikĂ€ppa ja tal on vist kĂŒlmetus. Need matkale eelnevad pĂ€evad, kus temaga jĂ”e ÀÀres kĂ€isime ja ta jĂ”es möllas tegid talle vist ikka liiga, just nagu ma kartsin. Oli siiski vihmane ja tuuline ning mĂ€ngumöllus koer ju ei oska piiri pidada.

Siiski on ta meil ju vanake, mis sellest, et ennast kutsikaks peab 🙂

Mingil imelisel pÔhjusel rikkus arvuti piltide kvaliteedi Àra, seega on need meganÀkased, kuid mis seal ikka. Peaksin oma telefonis mingeid seadeid nÀppima, kuid ei viitsi, eks enne jÀrgmist matka nÀpin.

Alustasime matka Aegviidust ehk tagurpidi hoopis. Ma tĂ€pselt ei teagi, et kus mĂ”ni jĂ€rvepilt tehtud, kuna pisijĂ€rvede juures silte ju ei olnud. Nautige mu nĂ€kaseid pilte ja Ă€rge Microsofti telefoni ostke, kĂ”ige nĂ€kasem telefon ĂŒldse, kuna ĂŒhtegi Ă€ppi sinna tĂ”mmata ei saa, kaamera seaded on sellised jurad, et rikuvad pilte ise (muudavad vĂ€rve nt jne), kuna need on mingid automaatseaded mida maha vĂ”tta lihtsalt ei ole vĂ”imalik. Microsofti telefon on halb-halb-halb! Mina ei soovita kahe kĂ€e ja kahe jalaga!

Ja ma ei saa mainimata jĂ€tta, et minumeelest on Eesti loodus ikka imeline! Nii ilus ja vĂ€rvikirev ja kaunis ja oeeeh… Matkata on ka tore, kuigi saime rahet ja vihma ning kĂŒlma-kĂŒlma tuult. Kole ilm tegi vahepeal tuju mĂ”ruks, eriti kui niikĂŒlm oli, et lĂ”kkest eemal lihtsalt ei kannatanud olla. Üldiselt aga lĂ€ks kĂ”ik mĂ”nusalt, kui meie pisike poleks tĂ”biseks jÀÀnud, siis oleks veelgi toredam olnud, kuna no ma oli niimures tema pĂ€rast. Mul on niigi komme ĂŒlereageerida ja no kui su energiline koer otsustab ĂŒks hetk, et tema ainult tuduks, siis mure kasvab ikka ruttu vĂ€ga-vĂ€ga suureks.

Igatahes oli mĂ”nus ja kui meie pisike terveks saab ja ennast kogub, siis lĂ€heme jĂ€lle ja kĂ€ime selle teise lĂ”igu ka Ă€ra, mis meil kĂ€imata jĂ€i 🙂 Lisaks ostame talle ilmselt sussid, kuna mina ei jĂ”ua tema kĂ€pakeste ĂŒle niipalju muretseda, ta on ju hull kaevaja ja igalpool on vaja kaevata 😀

WP_20170601_19_01_05_Rich

Sama jÀrv mis alloleval pildil.

WP_20170601_19_02_38_Rich

Tegelikult ei olnud ĂŒldse nii pĂ€ikseline ja ilus, kuid telefon muutis vĂ€rve 😀

WP_20170601_20_45_53_Rich

Alloleva silla minijÀrveke.

WP_20170601_20_45_58_Rich

Esiplaanil on mu Ôde ja tagant paistab Kallima peanupp.

WP_20170602_13_51_16_Rich

Veerand vaadet PaukjÀrve vaatetornist. Sealt on ikka megavÔimas vaade ja eriti Suvel.

WP_20170602_13_51_26_Rich

Endiselt PaukjÀrve vaatetorn.

Paljud lapsed soovivad, et emad ei teeks aborte ehk hirmud ja foobiad😹

Kuna minu pĂ”hilised foobiad-hirmud on looduses tagasi, siis ma olen juba mĂ”nda aega mĂ”elnud, et vĂ”iks sellest teemast kirjutada. NĂŒĂŒd siis lĂ”puks vĂ”tsin kirjutamise ette, kuna homsest ma olen ju levist vĂ€ljas ja siis jĂ€lle mĂ”nda aega siia midagi ei ilmu.

Lisaks homsest astun vastu oma vaimsele iseenda poolt tulevale terrorile, ehk kartus/hirm madude ja Ă€mblikute ees. VĂ”ib vist öelda, et ma ĂŒritan neile vastu astuda ja ĂŒle saada? 😀 Matkamise juures ongi minu suurimaks hirmuks see, et minu ja mĂ”ne roomaja teed ĂŒhinevad. Metsloomi kardan ka, kuid mitte niipalju kui madusi. Kuigi reaalselt ma tean kĂŒll, et karu vĂ”i hundiga oleks hullem kokku kĂ”ndida, kuid siiski minumeelest see vĂ”imalus on kĂ”vasti vĂ€iksem.

Igatahes mĂ”tlesin, et uuriks esiteks jĂ€rgi, mis eristab hirmu ja foobiat. Antud artikkel tundus kĂ”ige mĂ”istlikumalt lahti seletatud, seega kopeerin sealt ĂŒhe lĂ”igu. Kui googlesse kirjutada “Hirmud ja foobiad”, siis tuleb pĂ€ris mitu asjalikku artiklit. Kuigi kĂ”ik nad on kuidagi valguvad.

Hirmu tĂŒĂŒbid

Hirm kui emotsioon – hirm, millega kaasneb kehaline reaktsioon, viitab tugevale emotsionaalsele vastusele situatsiooni, eseme vĂ”i sĂŒndmuse suhtes. See saab alguse tundest, millele jĂ€rgneb fĂŒĂŒsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm manifesteerub tugeva emotsioonina.

Hirm kui tunne – hirm vĂ”ib esineda ka lihtsa subjektiivse tundena, rahutuse vĂ”i alateadliku ohu tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm kui tunne leiab alateadliku vĂ€ljapÀÀsu unenĂ€gudes, keelevÀÀratustes ja tĂ€helepanuhĂ€iretes.

Hirm kui Ă€revus – hirmutunne vĂ”ib olla ka Ă€revuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik, sisemine ja ĂŒldine hirmutunne. Kuid hirm kui Ă€revus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid.

Hirm kui foobia – foobiana esinev hirm koosneb pĂŒsivast patoloogilisest emotsionaalsest vastusest spetsiaalsele objektile vĂ”i sĂŒndmusele. Erinevus Ă€revuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati vĂ€lisest stiimulist tingitud ning Ă€revus sisemisest. Foobiaid ei kĂ€sitleta emotsioonide, vaid patoloogiliste reaktsioonidena, mida vĂ€ljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel vĂ”ib tekkida paanika seisund, mille teket mĂ”jutab ka foobiale iseloomulik kontrollimatu kehaline reaktsioon.

KĂ”ige alumisest artiklist*Â ĂŒks lĂ”ik ka:

“VĂ”ib tekkida kĂŒsimus: mis vahe on hirmul ja kartusel? Kartus teatud asjade vĂ”i tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast. Hirm on aga sĂŒgavam, mĂ”istusega vĂ€hem vĂ”i ĂŒldse mitte kĂ€sitatav.”

Ja teisest artiklistÂ ĂŒks lĂ”ik ka:

«Foobia on kestev ja ulatuslik hirm mingi objekti vÔi olukorra ees, mis tegelikult ei ole ohtlik. Sellise hirmu tagajÀrjeks on tugev soov vÀltida foobiat esilekutsuvaid olukordi, kuigi inimesed saavad sageli aru, et see ei ole mÔistuspÀrane.»

Foobia on siis hirm ja hirm on kartus? No ma nĂŒĂŒd ei olegi kindel, kas minul on lihtsalt hirmud vĂ”i foobia, igatahes mina kardan vist pĂ€ris palju asju mulle tundub. Enamik neist on hirmud ma usun, kuid paar foobiat on vist ka. Üks neist artiklitest ĂŒtles, et piiri hirmu ja foobia vahel on raske tĂ”mmata, kuna see on liialt hĂ€gune.

Mida ja keda ma siis kardan? 

Esiteks klassikaline asi- suured Àmblikud! Pisikeste vastu tekib ikka see kiljumis ja plehku pistmise reaktsioon, kuid suured Àmblikud ajavad juba eos Ôlgu judistama. Vaadata ma neid pÀriselus ei suuda, kuid kui peaksin valima mao ja Àmbliku vahel, siis ma valiks Àmblikku. Tillukesed Àmblikud on talutavad ja peenikesed ka, kuid paksude koibadega on juba rÔvedad, isegi kui nad on tillukesed. Ma olen selliseid monstrumeid Eestis kohanud, et paha hakkab no.

spidooo

Sattusin teemakohase pildi otsa. Madude kohta sobib ka ideaalselt 😀 

JĂ€rgmisena maod, nemad on kĂ”ige hullemad vaenlased minu psĂŒĂŒhika jaoks. Ma kardan neid nii meeletult, et reaalselt pistan teisele poole jooksu ja hirm vĂ”tab keha tĂ€iega ĂŒle. Jumal tĂ€natud, et Ă€ra ei kangestu vĂ”i ei minesta.

Kui ma kuskil 13 olin, siis jalutasin maal kaksikuid tĂŒdrukuid vankriga, et nad tuttu jÀÀks. JĂ€rsku vaatasin, et ĂŒle tee roomab ĂŒks paks madu, ise jumala aeglane ja uimane ning chill. Mina pöörasin seepeale sekunditega otsa ringi ja jooksin mööda kruusateed minema, oma kaks kilomeetrit, ise hingeldades ja pisarad silmis. Jooksin vankriga koos loomulikult, lapsi maha ei jĂ€tnud 😀 Sel pĂ€eval need lapsed lĂ”unaunne ei jÀÀnudki ilmselgelt. KĂ”ige jamam oli see, et tegu oli maakohaga ning sinnapoole kuhu ma jooksin, sealt ei saanud majani tagasi. Seega ma ootasin mingi pool tundi, vĂ”tsin julguse kokku ja lĂ€ksin tagasi sinna poole, kus see madu oli ennem. Kuskil 100m enne oletatavat kohta hakkasin jooksma ja jooksin 500m koduni Ă€ra- kogu selle aja oli mu peas pilt sellest, kuidas see madu mind agressiivselt taga ajab.

Mul on ĂŒldse madudega rĂ”vedalt palju kokkupuuteid olnud ja no ma endiselt niikardan neid. Esimesel matkal kohtusime ka nastikuga ja see ei lĂ€inud Ă€ra ka, lihtsalt lebotas liikumatult keset teed ja meil oli vaja mööda saada. LĂ”puks mina ja mu vend elueest jooksime ringiga, Kalli kĂ”ndis jumala rahulikult ja mögises meie kallal, et mida me kardame 😀

Pirita jĂ”e ÀÀres olen lugematuid kordi neid nĂ€inud ja ma isegi ei tea kui mitu, kuna neid on olnud hordides. Ükskord mu koer ujus vees ja siis vaatasin, et oushit kivilt hĂŒppas madu vette. Ma siis karjusin-kiljusin ja jooksin pĂ”lvini vette oma koera ‘pÀÀstma’ 😀 Loogiliselt saan ma aru kĂŒll, et ta vist ei oleks mu koera poole lĂ€inudki, kuid misseal ikka noh, emainstinkti vastu ei saa 😀 JĂ€rvesid ma kardan ka seetĂ”ttu, et olen ujumas nĂ€inud madusi, ikka mitu korda ja tegu on olnud erinevate jĂ€rvedega. Ilmselt sealt ka mu ujumisfoobia looduslike veekogudega seoses. Ainus looduslik ‘veekogu’ kus mina ujuda julgen, selleks on meri ja noh see peab ka ‘pĂ”hjaga’ olema. Ma oskan kĂŒll vĂ€ga hĂ€sti ujuda, kuid mul mingi hirm on ikka ‘pĂ”hjatute’ veekogude ees. Kusjuures vĂ€idetavalt maod merre ei tule, kuna soolane vesi neile ei istu, pidavat haiget tegema vms.

Ja nĂŒĂŒd see igapĂ€evane foobia- Kajakad. Ma kardan meeletult kajakaid, mu Ă”de arvas, et see on naljakas, kuniks ma siis seletasin Ă€ra pĂ”hjuse kust minu hirm on tulnud. Nimelt aastaid tagasi, kui ma Kristiines elasin ja tihti MustamĂ€el kĂ€isin, siis need kandid olid kajakaid tĂ€is ja nad olid oma poegadega. Neil on see kaitserefleks ja nad lendavad kallale ju. Selle suve jooksul pidime me pidevalt suurte ringidega kĂ€ima vĂ”i kott peakohal jooksma, kuna nad ĂŒritasid koguaeg kallale lennata, kuigi enamjaolt olid nende pojad ĂŒldse eemal. Tegelikult ma ei tea, kas nad reaalselt ka pĂ€he oleks lennanud vĂ”i niisama hirmutasid. Ühelt poolt ma mĂ”istan neid, kuna meie seas on nĂ”medaid inimesi ja alles paar aastat tagasi mingid lapsed ju piinasid ĂŒhte kajakapoega. Siiski aga ma ei saa aru, miks nad mind pidid rĂŒndama, ahh?

NĂ€iteks ĂŒkskord ma kĂ”ndisin töölt koju ja ĂŒhe suure maja katusel oli neil vist poeg, kuna kolm kajakat hakkasid mind korraga rĂŒndama. Õnneks oli mul spordikott kaasas, panin selle peakohale ja pistsin elueest jooksu. Nende kĂ”igi kokkupuudete tĂ”ttu, kardan ma nĂŒĂŒd meeletult kajakaid. Kui ma juba kuulen nende kiljeid vĂ”i nĂ€en varju, siis esimese asjana tuleb pĂ€he mĂ”te “jookse-jookse-jookse!!!”, kuid ĂŒldiselt suudan ma ennast rahulikuks sundida ja hakkan lihtsalt paaniliselt ringi vaatama ning kiiresti kĂ”ndima. Ma isegi ei oska seda tunnet kirjeldada, kuid kel on millegi ees reaalne hirm, siis see peaks aru kĂŒll saama mida ma mĂ”tlen. A’la peas jooksevad pildid sellest, kuidas ta pĂ€he kinni lendab ja siis vĂ”tab juba hirm mĂ”tte ĂŒle ning rohkem ma ei teagi, siis enam ei mĂ”tle, vaid lihtsalt kardad ja tahad minema saada. Eriti jube on see, kui nad kiljuvad ja tiirutavad peakohal…ÔÔÔÔÔÔh. TĂ€na alles vahtisin ĂŒhega tĂ”tt, ĂŒldiselt ma neile otsa ei julge vaadata, kuna ehk kehtib sama asi, mis nn koertega? 😀 Et ei tohi silma vaadata. Ma pĂŒĂŒangi alati lihtsalt mitte hirmu vĂ€lja nĂ€idata ega otsa vaadata ning kiiresti minema saada. Mul oli tĂ€na aga tĂ”re hetk ja siis see ĂŒksik kajakas passis mind, ma siis kĂŒsisin, et “no mida paganat Sa mind vahid?” Vastust ei tulnud ilmselgelt.

Natukene kardan koeri ka, see tuleb ilmselt sellest, et kunagi hĂŒppas koer mulle nĂ€kku kinni. Nimelt vĂ”tsime me ĂŒhest perest koera, pere oli teda vÀÀrkohelnud kogu elu ja noh taheti lahti saada. Sellel koeral oli psĂŒĂŒhika vĂ€ga sassis, öösel kui vetsu lĂ€ksid, siis jooksis kallale mĂ”nikord ja ĂŒldse, suhteliselt terror oli. Ükskord ma siis pikutasin voodil, tema magas voodi ees ja jĂ€rsku hĂŒppas pĂŒsti ja mulle nĂ€kku kinni. Kolm auku oli nĂ€os, ĂŒks neist kenasti silma kohal ja silm lĂ€ks paiste, justkui peksa oleks saanud. Peale seda on mul tekkinud koerte ees hirm, see on Ă”nneks selline kergem, kuid tunnetatav hirm. Ma alati kardan, et nemad ka tunnevad seda ja siis reageerivad. Seega mulle ei meeldi kui vÔÔras koer mu juurde kĂ”nnib, miskipĂ€rast eriti suuremad koerad ajavad hirmu nahka. Vahepeal tuleb hetki, kus kardan isegi meie koera, suhteliselt lampi kuid samas on ta mind ju nĂ€ksanud ka, algusepoole siis kui ta meile alles tuli. Samamoodi sai terrorit oma eelmise pere lastelt ju ja seetĂ”ttu ka vanematelt… Nii pahaseks teeb ikka see, et inimesed loomadega huiiavad nii😒

Sai nĂŒĂŒd natuke segane, kuid mis seal ikka 🙂 Mul tegelikult on neid hirme ja asju mida ma kardan veel, kuid need siin vĂ€ljatoodud on sellised pĂ”hilisemad. Reaalsemad vist ilmselt ka, kuna ma pakun, et kellegi poolt Ă€ra röövitud saada on vist vĂ€hetĂ”enĂ€olisem kui mao otsa astumine.

Mitmes artiklis toodi vĂ€lja, et foobiast on vĂ”imalik jagu saada ja niisamuti ka hirmust. Kuid ma ei kujuta ette, et kuidas ma peaksin saama jagu hirmust madude vĂ”i kajakate ees? Ma ju tean, et kui ma mao peale peaksin astuma, siis ta faking salvaks mind. Ja ma ju tean, et kajakad on terroristid ja ĂŒritavad mind rĂŒnnata! Ok 99 korda 100st ei ole nad mind tegelikult enam rĂŒnnanud, kuid kus mina peaksin teadma seda, et kuna nad ĂŒkskord otsustavad, et nĂŒĂŒd ju vĂ”iks! Seega ma vist pigem elan oma hirmudega edasi ja palun jumalat, et madu mind ei salvaks ja kajakate terrorit pean edasi kannatama, kuna nad on ju igalpool ja vĂ€ltida on neid pĂ€ris vĂ”imatu.

*Off-topic natukene, kuid antud artiklis on jÀrgnev lÔik:

Lastel esineb Ă€revust ja hirme seoses maailmas valitseva vĂ€givalla, kuritegelike rĂŒnnakute, narkomaania ja AIDS-i levikuga. Tean seda vĂ€ita sellepĂ€rast, et kui ma palun lastel öelda kolm soovi, mida vĂ”lur vĂ”iks tĂ€ita, siis paljud lapsed soovivad, et ei oleks sĂ”du, et inimesed ei sureks, et emad ei teeks aborte. Enamik lapseea hirme on aga mĂ”istagi seotud nende igapĂ€evaeluga.

Vabandust vĂ€ga, kuid kuidas ĂŒks laps saab karta AIDSI? Kes see seletab oma vĂ€ikesele lapsele, misasi on aids? Jah kui kĂŒsiks, siis ikka seletaks, kuid miks peaks laps sellist asja kĂŒsima? VĂ”i ĂŒldse sellise asjaga kokku puutuma? Lisaks miks peaks ĂŒks vĂ€ike laps soovima vĂ”lurilt, et emad ei teeks aborte? Miks teab ĂŒks vĂ€ikene laps ĂŒldse misasi on abort ja kelle ema seda siis “igapĂ€evaselt” tegemas kĂ€ib, et laps sellisest asjast teadlik on ja midagi sellist sooviks?!

Ma olen pĂ€riselt ka vĂ€ga segaduses ja kuigi ma pooldan, et lastele peab asju seletama ja nendega palju rÀÀkima, siis ma siiski ei mĂ”ista, miks peaks ĂŒks laps teadma aidsi ja abortide kohta?