17 days to go: pulmaplaneerika đŸ‘°đŸ»đŸ€”đŸ»

Ma tean, et ma ainult pulmadest hetkel rÀÀgingi, kuid meil on siin paras pulmaplaneerika (tĂ€hendus: pulmade planeerimine ja paanika segu) kĂ€sil ka ju. Kui ma parasjagu pulmadest ei kirjuta vĂ”i mingeid asju ei aja, siis ma mĂ”tlen asjadest mida ma peaksin ajama vĂ”i tegema/otsustama. Ja samalajal mĂ”tlen, et “Appi ma ei jĂ”ua, appi aga ma ju pean, issverkĂŒll liiguta ennast juba ja tee midagi Ă€ra!!”

Ma pealkirja jaoks pĂ€evi lugedes pidin sĂŒdari saama, kuna 17 pĂ€eva ainult! Kontrollisin ĂŒle, jep endiselt seitseteist pĂ€eva. Meil on niipalju asju vaja teha ja aega on ainult 17 pĂ€eva, i’m going nuts! Ja lisaks siin vingumisele, siis jah, ma ausĂ”na koguaeg ajan neid asju! VĂ”i vĂ€hemat mĂ”tlen sellele… Kuid pingeid on vaja ka maandada eksole 😀

See nĂ€dal on meeletult tegus olnud. Kui varem olid vaid ideed ja materjalid, siis nĂŒĂŒd on juba meeletult paljud asjad teostatud ka saanud. Oli ka aeg eksole 😀 Nagu varem ei oleks midagi valmis olnud… Tegelikult ma ei ole asjade viimasele hetkele lĂŒkkaja, kuid miskipĂ€rast on pĂ€ris paljude pulmaasjadega just nii lĂ€inud.

Eeenivei pulmakĂŒĂŒnlad saime valmis, pokaalid leidsime sobivad ja kaunistasime Ă€ra, kĂŒlaliste kohaplaanide raam sai valmis meisterdatud ja paljupalju asju sai veel tehtud. Kuigi kohaviida vĂ€rgis ma olen natukene kahtlema hakanud, kuna mulle hakkas ĂŒks teine idee meeldima ja see sobib laual olevatega kokku kĂŒll, kuid eks nĂ€is. Pisikene detailimuutus oleks vaid, seega eimidagi suurt.

Vahepeal suutsime pulmakleidi veidi Ă€ra rikkuda, fittingut tehes ilmus sinna ĂŒks pisike plekk ja ma mĂ”tlesin, et me ei saagi sellest lahti, kuna see ei tulnud maha lihtsalt. Õnneks mu geenius Ă”de sai korda selle. Pidime paar detaili ka ĂŒmber tegema ja eemaldama, kuna otsustasin, et mĂ”ni asi ei meeldi ikka. Vahepeal otsustasin ĂŒldse oma kleiti vihata, nii selle pleki tĂ”ttu, kui ka ebasobivata detailide. Aga tegelikult ma siiski jumaldan enda kleiti! Lihtsalt juhtmed vajavad vĂ€lja tĂ”mbamist vahel.

Ja kui meil veel loetud pĂ€evad tagasi kummalgi kingi ei olnud, siis tĂ€iesti imekombel leidsime mĂ”lemale kingad ĂŒhepĂ€evase shopingu kĂ€igus. Kuigi mina pean ikka kĂ”vasti harjutama seda kontsadel kĂ€imist ja paluma kĂ”rgematelt jĂ”ududelt, et ma pulmapĂ€eval trepist alla ei kukuks vĂ”i niisama jalutades jalga ei murraks. Kuigi see ĂŒtlus “break a leg!” peaks Ă”nne tooma, siis palun mulle mitte seda soovida, tĂ€nud juba ette! Poes suutsin ma kogunisti neli korda vĂ€ikestviisi koperdada, kuid need kingad on niiilusad, et ma ei suutnud neid maha jĂ€tta ja vĂ”rreldes teiste tippkontsadega ikka supermugavad. Ja noh, viieteist minuti kohta, siis neli koperdust pole vast hullu 😀 Heaaa lohutus….

Peaks nĂŒĂŒd ĂŒhe final fittingu Ă€ra tegema ja triikimisele saatma kleidi ja ĂŒlikonna, oleks ka aeg eksole! Issand ammu oleks pidanud seda tegema! Ja peaks need pisidetailid Ă€ra otsustama ja Ă€ra ostma vajaliku. Nimelt on meil vaja mĂ”elda vĂ€lja Kalli riietuse osas kas a) roosa sĂ€rk valida ja osta juurde mansetinööbid vĂ”i b) valida sinine sĂ€rk ja osta juurde valge lips. Lisaks ei suuda Kalli Ă€ra otsustada, kas ta tahab vesti vĂ”i ei taha, mina olen erapooletu. Vest on ilus, kuid kui ta otsustab ilma, siis lĂ€heb ilma. Ma isegi ei viitsi mĂ”elda, et mida mina tahaks, kuna ma pean niigi palju mĂ”tlema eksole…

Vahepeal kui juhtmed jĂ€lle kokku jooksevad, siis mul on blokk peal ja ma mĂ”tlen, et mul on kĂ”igest niiisuva. Peaasi, et midagi kuidagi olemas oleks ja suva noh. Kuna noh, nii naeruvÀÀrselt vastik on see, et ma alustasin planeerimist JUBA aasta tagasi, kuid ikka tuli hunnik viimasehetke erroreid. No nt sĂ”rmused, kui nĂŒĂŒd kohale ei peaks jĂ”udma, siis vot see oleks maailmalĂ”pp, ok ei oleks, kuid see oleks kohutav! Ma usun, et ma ei pea isegi seletama, et miks kĂŒll. Selline tunne, et oleks pidanud mingi 4 kuud varem need vist tellima. Endameelest arvestasin ilusasti topeltaja, juhuks kui miskit juhtub, kuid lĂ€ks siis nii. Ok vingumise asemel pigem vĂ”iks loota, et need ikka jĂ”uavad kohale, seda loodan samas niikuinii 😀

Tahaks tÀiega igasugu meisterdusi nÀidata juba, kuid niikuinii pole aega ja tahaks ikka ilusate piltidega neid postitusi. Samas pulmapildid saan ma ilmselt alles kuskil Oktoobris, seega who knows, peaks vist ikka kellelgi laskma pildistada neid ennem ka.

Juuudas kui segaselt annab kirjutada ahh? 😀 Eeenivei ei toimu meil siin midagi erilist, vaid sama vana hala. Peale pulmi alles tulevad uued tuuled ma pakun, seni on meil tĂ€ies hoos see pulmaplaneerika.

Mul on mingi hunnik mĂ”tteid ja ideid, et mida kĂ”ike ma teile ka nĂ€idata tahan, kuid eks nĂ€ib kuidas vĂ€lja kukub. Ilmselt enne Septembrit asja minust siin ei saa. Ja kĂ”igele lisaks pean ma aitama oma Ă”el tema pulmi korraldada, mis on 21 pĂ€eva peale minu pulmi, oiii kuidas aju saab vatti praegu. Kuid tema aitab mind meeletult, seega aitan teda vastu ka heameelaga, kuigi ma ideaalis tahaks alustada nende asjadega alles peale oma pulmi, kuna no ma lĂ€hen muidu hulluks Ă€ra varsti 😀

24 days to go: pulmapaanika đŸ‘°đŸ»đŸ€”đŸ»

Mul on siin parajalt paanikat, kuna noh vana hala aga miljon asja on vaja teha! Meil tantsuÔpetaja on puhkusel, seega pole me jÔudnud isegi valssi harjutada, just for fok sake.

Lisaks saime eile teada, et DPD kaotas meie sĂ”rmused Ă€ra ja kuigi uus tellimus anti juba sisse, siis need ei jĂ”uaks ilmselt Ă”igeks ajaks. Hetkel oodatakse tootjalt vastust, et kui ruttu nad valmis-postitatud saaksid ja kui ei mĂ€ngi vĂ€lja, siis palju Ă”nne! Peame Eestist hakkama uusi sĂ”rmuseid otsima, ilmselt valmistoodangut. Paar kuud tagasi Ülemiste lĂ€bikammimisel lĂ€ks nii, et meile meeldivaid me ei leidnud, isegi vĂ€ljaspool sobivat hinnaklassi. SĂ”rmused olid tellitud valgest kullast ja paraja laiusega, kuna minu jaoks need ĂŒlikitsad on tĂ€iesti no-no.

See armas paanika-jaanika viis nĂŒĂŒd selleni, et pidime cateringu Ă€ra ĂŒtlema. Lihtsalt hind oli liialt kallis, toidud olid jumalast normaalses hinnaklassis, kuid minu jaoks teenindus mitte. Ma ei raatsiks pĂ”himĂ”tte pĂ€rast juba maksta 24 eurot tunnis kahele teenindajale, kui nad isegi peale sooja söögikorda miskit ei tee. Sellessuhtes, et selle peale öeldi mulle, et nad ju sĂ€tivad laualinu kui vaja jms, noh ma vĂ”in ise ka seda laualina sĂ€ttida.

Selle asemel tellime me nĂŒĂŒd toidu, rendime nĂ”ud ja puuduolevad asjad ning leidsime tuttava kaudu endale ka normaalse hinnaga teenindaja. Pole kĂŒll proff, kuid no ega meil seal midagi niivĂ€ga pole vaja tehagi. Igatahes pean nĂŒĂŒd otsima meile sobiva firma, kelle kĂ€est tellida toit ja veel firma kust tellida nĂ”ud. Valikvariandid on olemas, kuid peab veidi lĂ€birÀÀkimisi pidama.

ÜhesĂ”naga ĂŒliitore, et meie pulmadeni on jÀÀnud effin 24 pĂ€eva ja sĂ”rmused kaotati Ă€ra! Selle tĂ”ttu tuleb meil Eestist ostes maksta vĂ€hemalt poolerohkem nende eest, kuna valge kuld ju, kuid siiski need on abielusĂ”rmused, need jÀÀvad meile kogu eluks. Seega minumeelest on sĂ”rmustel olulisem tĂ€htsus, kui “sirgel laualinal” ja mugavusel. Saab olema ebamugav natukene, kuid ebamugavam oleks terve elu koledaid sĂ”rmuseid kanda, mis iseendale ei meeldi.

Ehk meie olukorra saab kokku vĂ”tta nii, et meil on hullumaja siin 🙂 Sada hĂ€da veel, kuid ei saa vinguda, kuna keegi vĂ”ib siis solvuda ja see veel puuduks eksole…kuigi see oleks kĂŒll nĂŒĂŒd see hetk, kus mina peaksin solvuma, kuid ma nagu ei oska 😀

HÀÀÀsti palju möla đŸ’­

Mul on niiipalju millest rÀÀkida, kuid seda feelingut ei ole enam viimasel ajal peal. Nagu paarkorda olen alustanud kirjutamist ka, kuid kĂ”ik nĂ€eb vĂ€ga vale vĂ€lja ja siis olen pooleli jĂ€tnud. Siit ka pealkiri, kuna sellest tuleb tĂ€iega mölapostitus, ma ĂŒtleksin loba, kuid see oleks liialdatud 🙂

TĂ€na on mul sĂŒnnipĂ€ev, tĂ€psemalt siis juubel, et peaks uhke tunne olema? VĂ”i missuguse tunde see sĂŒnnipĂ€ev ĂŒldse tekitama peakski? Ma siin mĂ”tlen, et kas sĂŒnnipĂ€eval peaks olema sĂŒnnipĂ€evatunne peal? KĂ”ik enda tĂ€iskasvanuaastad ja ka mĂ”ned aastad enne neid, minul seda sĂŒnnipĂ€evatunnet ei ole olnud. Kuigi tegelikult vĂ€iksemana mul ei olnud ĂŒldse sĂŒnnipĂ€evi, kuna meie pere ei pidanud neid, isegi siis oli mul sĂŒnnipĂ€evatunne peal. Kuid kui ma kuskil 14-16 olin ja ise peo korraldasime, isegi siis enam ei olnud mul seda tunnet peal, kuigi pidu ju oli ja kingid.

KĂŒsisin Kallilt ka enne ja tema ĂŒtles, et tal ka seda tunnet ei ole olnud. Kuigi ma olen kĂ”ik meie koosveedetud aastad talle kĂŒĂŒnaldega tordid ja kingitused teinud. ÜhesĂ”naga kas see on mingi tĂ€iskasvanuelu vĂ€rk? Suureks saamine? Kuna nagu öeldud, siis oma viimased alaka aastad mul ka seda tunnet ei olnud. Kas kellelgi ĂŒldse on sĂŒnnipĂ€eval see sĂŒnnipĂ€evatunne? Kas saab veelrohkem sĂ”na “sĂŒnnipĂ€ev” kasutada? 😀 Mainiks igaksujuhks Ă€ra, et tordi-kohvi-shampuse ja kingid olen juba saanud, seega tunne ei tohiks puududa, kuna sĂŒnnajura pole vms. 

Sain sĂŒnnipĂ€evaks varakult Ă€ra Andrea Bocelli kontserdipiletid ja kuigi ma olen tegelikult MEGAAAA elevil, siis edasi ei oska fiilingut kirja kĂŒll panna. See peaks vist piisavalt ĂŒtlema, et kui ma need piletid kĂ€tte sain (nĂ€dal tagasi), siis esimesed pĂ€evad kĂ€isin ringi ja mölasin kĂ”igile plikahÀÀlel “ma lĂ€hen Andrea Bocelli juurde!!!” ning nimi “Andrea Bocelli” kĂ”las neil esimestel pĂ€evadel oma paarsada korda. Ka koeraga jalutades sai paar tantsuringi tehtud, samalajal “Andreaaa Bocelli” kilgates-inisedes? Noh kujutage ette seda peenikest elevil plikahÀÀlt 😀 

Teisele teemale hĂŒpe!

KĂ€isime eile pildistamas, ma rohkem praegu ei hakka ĂŒtlema, et ĂŒllatavalt mugav oli! Ma tĂ”esĂ”na arvasin, et meil on koguaja ĂŒliebamugav ja vastik, kuna no me pole kunagi pildistamas kĂ€inud. Maris oli aga niitore ja armas, et temaga oli ĂŒlivaba koos olla. Ma usun, et kuigi ta meie kohta sama vĂ€itis, siis natukene ebamugav vĂ”is tal ikka olla 😀 Kuna meie oleme ju meie, seega paarkorda tuli ĂŒlitotakaid hetki. NĂ€iteks ma usun, et ĂŒkski paar ei ole kunagi varem kĂŒsinud, et kuule teeks kĂ”hupildi…mehe kĂ”hust….Kalli ei ole mingi rĂ€mepaks, kuid vĂ”ibolla olete seda videot nĂ€inud, kus tĂŒĂŒp lĂŒkkab oma jumalapisikese kĂ”hu suureks palliks, no ta suudab mul sama teha… Ma neil hetkedel pikemalt ei hakka peatuma, kuna khmmm me oleme veits iimelikuuud 😀

Ma ei jĂ”ua pulmapĂ€eva Ă€ra oodata! Seoses pulmadega, siis asjad arenevad ja aju ei arene. KĂ”ik on nagu mĂ”eldud suht vist ja paigas, kuid minu aju ju rahu ei saa ja siis ta ketrab kuskil taga kette. Hullult pinge on peal, et kĂ”ike oleks vaja tehaa!!! Tegelikult reaalsus on aga see, et kĂ”ik on ju suhteliselt paigas. Ok mĂ”ned asjad on vaja ajada, kuid noh, tegelikult on kĂ”ik ju chill 🙂

ÜhesĂ”naga ĂŒlipalju asju on kĂ€sil ja ĂŒlipalju oleks vaja teha, kuid aega ei ole. Isegi kui aega on, siis ei ole viitsimist. Meil on nĂŒĂŒd viimane nĂ€dal puhkust ja siis ongi lĂ€bi. Ja tahaks lihtsalt lebotada tĂ€iega, kuid samas tahaks matkama minna. NiivĂ”rd uskumatu kui see ka ei ole, siis me ei ole matkama jĂ”udnud. Lihtsalt iga pĂ€ev vĂ”i ĂŒlepĂ€eva on mingi asi ees, seega ei ole olnud vĂ”imalust minna. Homme hommikul tahaks minna, kuid samas ĂŒĂŒĂŒldse ei viitsi. Ilmselt aga löön end jalaga peppu ja ikka lĂ€heme, kuna ma ju tean, et hiljem ma kahetsen kui ei lĂ€he.

Niiiipalju segast möla, loodetavasti keegi ĂŒldse suutis lĂ”puni ka lugeda 😀 Ma vĂ”ibolla kunagi hakkan normaalsemaks tagasi, ehk ĂŒritan kirjutada mitte niisegaselt kui praegu. Kuigi kui selgelt ma varemgi kirjutanud olen eksole 😀 Tahaks loota, et naaatukene selgemini ikka…

VÀÀsinuuud

Viimasel ajal ma polegi kuidagi jÔudnud kirjutada, ega ma tÀpselt ei teagi millest see tuleneb, kuid natukene on nagu kiire ja sama pole sellist tuhinat olnud ka.

Ma ikka vaikselt ajan pulmadega seotud asju ja aeg kulgeb kuidagi aeglaselt, kuid samas niivÔrd kiiresti.

Lisaks olen ma avastanud, et mul on vist mingi stress peal ja see ajab mind elunÀrvi. Ma lihtsalt olen nagu mingi vÀike kuradikene aegajalt. Ning see pinge mis on, see ajab veelgi rohkem nÀrvi, kuna koguaeg on mingi vastik Àrritunud olek peal. Lihtsalt tÀiesti lampi noh, ega mingi pÔhjus peab sel olema, kuid ma pole suutnud vÀlja mÔelda, et mis siis tÀpsemalt.

Ja hiljem kui see nĂ€rviline hetk-aeg-pĂ€ev möödas on, siis kirun ma ennast maa alla selle eest, et ma niinĂ”medalt kĂ€itusin ja mĂ”tlesin. NĂ€iteks ajas mind mu Kallima sugulane ĂŒlinĂ€rvi ja kuna ta oli mind juba teist pĂ€eva seal terroriseerinud, siis ma lĂ”puks lihtsalt Ă€rritusin ja veidi tĂ”stsin hÀÀlt, ĂŒldse ei karjunud kuid Ă€rritusin ikkagi noh.

Lihtsalt niinĂ€rvi ajas lĂ”puks see, kui keegi ajab Sulle, et Sinu toitumisvalik mitte sĂŒĂŒa liha ja kala on mingi usk, mille tĂ”ttu tuleb Su pulma sulle preester pĂ€he vett valama jne jne…aaargh lihtsalt noh. Ja isegi kui see oleks minu usk, siis midakuradit see kellegi teise asi on eksole. See isik on ĂŒhesĂ”naga selline, kes surub teistelt pidevalt oma arvamusi ja asju peale jaa aaah, ĂŒhesĂ”naga veidi pinda kĂ€iv. Ja selle Ă€rritumise tĂ”ttu, on mul nĂŒĂŒd siiamaani niipaha tunne. Jah teised lohutavad kĂŒll, et ta ongi selline inimene ja see hÀÀletĂ”stmine polnud nii hull, kuid ise tunnen ennast ikka pahasti.

Ma mĂ”tlesin, et peaks vist jooksma minema, see suhteliselt hĂ€sti aitab mul pingeid maandada. Kuid sellega on jĂ€lle see, et peab ennast sundima ju, kuna ega naljalt ei viitsi ennast liigutada kĂŒll. Lihtsalt ma ei tea.

Pea lĂ”hub ka hullumeelselt ja mingi tobe nohu on, seega kogu see kompott kokku, et viimased nĂ€dalad on nagu mingi maeiteamis olnud, see kĂ”ik on niivĂ”rd kurnav. Ja saaks ma siis aru millest see kĂ”ik tuleneb…

ÜhesĂ”naga tahaks juba normaalseks inimeseks tagasi saada, pretty please? 

Loba kĂ”igest ja eimillestki đŸ’­

Ma siin avastasin, et ei ole just eriti palju kirjutanud viimasel ajal. Ütleme nii, et mĂ”tteid on palju-palju olnud, kuid mitte selliseid mida jagada sooviks-sobiks. Ma vahepeal vorpisin paar asja, kuid otsustasin, et ei tasu nĂ€rvitseda kassipaljundajate ĂŒle…see ei anna mulle juurde midagi ja nemad niikuinii targemaks ei saa.

Meil siin toimus ĂŒks ĂŒlisuur muudatus, nimelt vahetasime pulmafotograafi. PĂ”hiliselt seetĂ”ttu, et lĂ€hedased tegid meile “kinkekaardi” ja lĂ”ppkokkuvĂ”ttes on meil mĂ”ttekam siis valida vaid ĂŒks fotograaf. Uus fotograaf lĂ€heb kĂŒll pea poolekallimaks maksma, kuid ma usun, et see on seda vÀÀrt. Ja selle sissemaksu protsendi saime kingituseks, seega mis seal ikka. Tegelikult kokkuvĂ”ttes olen ĂŒlirahul, kuna olen juba aastaid selle fotograafi töödel silma peal hoidnud.

Muudatusi on ĂŒldse palju tegelikult olnud. MĂ”ned kutsed said vahepeal valmis, ma tahaksin pilte jagada, kuid ma ei saa. Esiteks kuna ma pean ootama, et kĂ”ik kutsed valmis saaks, teiseks seetĂ”ttu, et ma lihtsalt ei viitsi veel 😀 Ja kolmandaks, siis ma ei saanud enda ettekujutuses olevaid ideaalkutseid. Kuigi praegused on vĂ€ga kaunid, siis ma olen natukene pettunud. KĂŒll iseendas Ă”nneks vaid, kuna kui ma oleksin rohkem vaeva nĂ€inud ja rohkem poode lĂ€bi kolanud, siis ma oleksin kindlasti selle ideaalpaberi ka leidnud. Minu Ă”de on kutsete kallal aga super tööd teinud, vinguda saan vaid iseenda kallal.

Iiris, see karvane hull kass, kes vetsupotist joob, ta kolib Ă€ra meie juurest 😩 Mu vend jĂ”udis nĂŒĂŒd Eesti tagasi ja kahjuks ta ikkagi tahab kiisut endale. Ma niii lootsin, et suudan talle ĂŒhe musta hoiubeebi pĂ€he mÀÀrida, kuid ei lĂ€inud lĂ€bi. Ja nagu kanaemale kohane, siis ma olen juba praegu megamures. Iiris on Ă€ra hellitatud ja kange iseloomuga, seega saab tal raske olema, kuna ĂŒks kokkukolivatest kahejalgsetest ei tolereeri isekaid kasse. Samas ma mĂ”istan, kuna neil on ju pisikene beebi ka. Ja ma olengi tegelikult lasknud tal endale tĂ€iega pĂ€he istuda 😀 Aga ma lihtsalt armastan teda niinii vĂ€ga ja mind ei hĂ€iri see kui ta mind hammustab ja kĂŒĂŒnistab. Tubli kassiomanik kasutaks veepritsi, kuid ju ma siis ei ole niitubli 😀 Ja pealegi sĂŒĂŒdistan ma sterri selles…opp on vajalik, kuid oleksid vĂ”inud siiski meile valukaid koju kaasa anda.

SĂ€de saab ilmselt kurbuseataki, kuna nad on ju titest saati paaris olnud. Iiris on tal nagu mingi emmekene meil siin ja ĂŒldse on ta kĂ”igi boss. Hoiab ja armastab ning peksab ja karistab 😀 Mitte, et ma ta teguviisi takka kiidaks, kuid kuni nad ĂŒksteisele reaalselt haiget ei tee, siis ajagu oma kassiasju kuis soovivad. Nuuks-nuuks-nuuks…

Meie imeilus segane printsess💖 See on ju kĂ”igest Ă€ra kolimine, mis ma teadsin, et ĂŒkskord juhtub, kuid iiiikaaagiii….

Seenebeebidest ei ole ka ammu kirjutanud, kuid need meil siin kasvavad ja kosuvad ning on pirakad. See kaalukaotus trall kestis meil siin mitu nĂ€dalat ikka, kus tĂ”usis ja langes pidevalt. Praegu on kĂ”ik ok ja nad juba kasvult varsti oma emmel jĂ€rgi. Samas nende emme on megaaaapisike, lihtsalt ĂŒlivĂ€ike kass. See tondibeebide emme kĂ€is opil ka siin eelmine nĂ€dal ja oii meil oli pĂ€rast sĂ”da. Ostsin talle oma rahade eest vesti ja lasin arstidel selga panna, kuid ta vĂ”ttis selle hiljem kodus loomulikult Ă€ra. Ja noooh, metsik kass ja vesti selga panek ei kĂ€i kokku. Ma ei saanudki lĂ”puks seda spetsvesti selga talle, tegin oma venna sokist handmade vesti ja ajasin ĂŒle pea. Oleks vĂ”inud kohe seda teha eksole, mitte raha raisata ja sĂ”dida. Vahepeal jĂ”udis ta selle Ă€ra puru teha ja sai uue, uue vesti selga saamisega oli ka sĂ”da, kuid lĂ€ks veits sujuvamalt.

Seenest tĂ€itsa lahti pole, beebidel on tegelikult peaaegu korras, kuid see ema ju…teda ei anna pesta. Kliinikus sai arutatud, et ilmselt saab peale taastumist tabletiravi peale, kuna no see ei ole normaalne enam. Eks annan mingeid probiootikume sisaldavaid pasteete vms talle kĂ”rvale ka, aitab natukene magu hoida.

Ülemine on hiljutine pilt tondibeebidest ja all on ĂŒks suht vana pilt nende emmest. Ärge laske ennast petta tema nunnust vĂ€limusest, ta on suht deemon tegelikult 😀

WP_20170625_15_33_40_ProWP_20170426_19_23_21_Pro

Homme on meil pulma minek ja noh, tuju ĂŒldse ei ole. Koerahoidjatel on kĂ”igil just sel nĂ€dalavahetusel oma elu. See tĂ€hendab seda, et ta saab kĂŒll ilusti oma jalutuskĂ€igud, kuid ĂŒlejÀÀnud aja peab ĂŒksi olema. Ööseks tegelikult tuleb talle ka seltsi, kuna ma keeldun jĂ€tmast oma looma niimoodi koju. No tegelikult on ta ka ĂŒksi siis, kui me mĂ”lemad tööl oleme, kuid siiski noh. Mulle ĂŒldse ei meeldi, et me oma vĂ€ikese mummukese ĂŒksi peame koju jĂ€tma. Ma olen viimasel ajal avastanud, et minust on tĂ€ielik kanaema saanud koera jaoks 😀 Iiiimeliiik, kuid mis sa Ă€ra teed kui sul nii vĂ”rratu koer on 🙂

KokkuvĂ”ttes, siis vinguv tuju on peal nagu nĂ€ha vĂ”ib. Ma ei suuda enda elevilmoodi sisse lĂŒlitada homse suhtes, kuid kĂŒll see tuleb, ma vĂ€hemalt vĂ€ga loodan. Ennast tundes, siis ma jĂ€taks iseenda pulma ka minemata, kui ma enda sisemisele koduarmastajale alla annaks…

đŸŽ”đŸŽ”đŸŽ”

Puhas loba, kuid ma pean selle enda seest vĂ€lja saama 🙂

Ma jumaldan Andrea Bocellit, lihtsalt kuidas on vĂ”imalik, et sellise hÀÀlega inimene eksisteerib? Mulle ei mahu lihtsalt pĂ€he, kuna ma reaalselt armastan tema lauluhÀÀlt ja lugusid. Tal on imeilus hÀÀl, no reaalselt nagu inglil 😀 Kuigi ma praegu ei mĂ”ista, et huvitav miks selline ĂŒtlus ĂŒldse olemas on? Googeldasin kĂŒll, kuid vastust ei saanud. 

Ja ma ei mÔista, et kuidas ma teda varem ei avastanud? Ma teadsin, et ta eksisteerib, kuid mitte nii, ma ei olnud kunagi huvi tundnud. Mis on ilmselgelt kummaline, kuna ma olen selline imelik, kes vÔib mÔnikord kogu pÀeva jutti klassikat kuulata.

Avastasin ta mÔned kuud tagasi, ajal kui hakkasime pulma avavalsi laulu valima. Sellest postitusest saab ilmselgelt aru, et esitaja on meil leitud, kuid seda mis laul tuleb, seda ma avaldada ei taha. Kuigi meil on juba Àra valitud, siis pole veel tantsutundidesse jÔudnud, seega lauluvalik vÔib veel muutuda. Ma esialgu soovisin, et mu Ôde mÀngiks klaveril avavalsi loo, kuid paar pÀeva tagasi mÔistsin, et ta hÀÀl on ikkagi see x faktor minu jaoks.

Muusika on ĂŒldse kummaline asi, ma olen selle ĂŒle pead vaevanud ikka tunde ja aastate jooksul kokku isegi vast pĂ€evi. Seejuures, siis inimesed on ikka kummalised olendid, nii heas kui ka halvas mĂ”ttes. Maailm on ĂŒldse imelik paik…

🎁Pulmakutsed ja -kingid: kuidas ja miks?đŸ€”

Kuna sellel LaupÀeval hakkame me kutseid valmistama, siis olen ma siin nÀdala-kaks pusinud pulmakutsete teksti kallal. Enamik on mÔeldud ja natukene on mÔtlemisel ning parandamisel.

Meie pulmakutsed saavad olema ĂŒhel paberil, kuid kahepoolsed- ees on meie jaoks eriline lause, eriline joonistus ja all nimed ning kuupĂ€ev. Ja teisel pool kutset on siis ĂŒlejÀÀnud tekst ja info. Lisaks on kutsed ĂŒhe armsa ĂŒmbrise sees ja see kĂ”ik omakorda ĂŒmbriku. Paber ei ole tavaline joonistuspaber, paksem materjal ikka ja spetspaber ikka.

Minu soov oli teha vĂ€ga isiklikud ja armsad pulmakutsed, kui ma ise kellegi pulmakutse saan, siis sooviks ju ideaalis, et see oleks personaalne. Et kutsest Ă”hkuks seda, et kĂŒlaline on tĂ”esti vĂ€ga oodatud ja meie jaoks oluline. Seda pean ma silmas ka oma kutsete juures, kuna ma soovin, et kĂŒlalised teaksid seda, kui oluline on nende kohalolek meie jaoks. Et nad ei ole lihtsalt “suvalised”  tuttavad, keda mĂ”tlesime, et vĂ”iks pulma kutsuda.

Meie pulm ei ole pisike, kuid see-eest ei ole see ka suur. Seal on parajal arvul inimesi ja iga kĂŒlaline on meie jaoks oluline omamoodi. Vaid viisakusest kedagi ei kutsu, kuna see on siiski meie kĂ”ige tĂ€htsam pĂ€ev, mille tahame veeta endale eriliste inimeste keskel, sealjuures tundes ennast mugavalt kogu pĂ€eva vĂ€ltel.

Igatahes, kui nĂŒĂŒd selle kingituste osa juurde minna, siis seal on kaks osa- pulmadeks kingitavad lilled ja pulmakingid. Oma googeldamistega olen jĂ”udnud selgusele, et mĂ”nikord kĂŒsitakse kindlat vĂ€rvi lilli vĂ”i on lihtsalt kirjas, et kuhu ja kuna tervitama tulla ning lilleĂ”isi tuua. Meie aga lilli ei soovi, kuna las lilled Ă”itsevad pĂ”llul ja koduaias (taolise tekstiga oli ĂŒks variant, mida soovitati mulle). 

Esimene osa juurde minnes, siis meie kutsel on kenasti kirjas, et lilleĂ”isi palume mitte tuua ja annetada raha Pesaleidja nurrikutele. Teksti mĂ”tlesin ise ja mulle tundub, et ta sai ĂŒsnagi viisakalt ja armsalt kirja:

Et meil on oma elu Ôied leitud, siis lilleÔite asemel, palume Sul lillerahaga

aidata meie sĂŒdamesse kuuluvaid eluĂ”isi, et ka nemad leiaksid oma elus

selle Ă”ie, mis armastusest Ă”ide puhkeks đŸŒŒ

All on Pesaleidja kontonumber ja selgituseks palume mĂ€rkida meie nimed. Ja paigutus on ikkagi kenam, kui seda siin, ma lihtsalt ei suutnud seda siia niimoodi paigutada. Mis te arvate? VĂ”ibolla ma veel kohendan vĂ”i muudan midagi, olenevalt sellest, kas tuleb mingeid hĂ€id mĂ”tteid juurde vĂ”i ei. Kui mul kirjavigu on kutse tekstis ja keegi oskab parandada, siis PRETTY PLEASE! Jah ma vĂ”iksin googeldada ja ilmselt ka enne kutsete printimist teen seda, kuid kĂŒsija suu pihta ei lööda 🙂

Teine osa on siis pulmakingid. Eestis minumeelest ongi komme, et kingitakse ikkagi raha. VĂ€hemalt mina pole kunagi midagi vastupidist kuulnud, kuid vĂ”imalik, et see olen ju ainult mina. NĂŒĂŒd ongi mul see dilemma, et kas peaks kutsetele mĂ€rkima kingituste kohta midagi vĂ”i ĂŒldsegi mitte. Samas kĂ”ik kutsed, mis meie oleme saanud, seal on kirjas kĂŒll.

See-eest aga mulle ei meeldi kiri “Kingituseks sooviksime raha” vĂ”i “Kingituse palume mahutada ĂŒmbrikusse“, see on minumeelest kuidagi niivĂ”rd vale. Meie kutsetele lihtsalt nii ei sobiks. See olen ilmselt jĂ€lle vaid mina(!), kuna oma ĂŒtlemistes olengi selline hellake ju, et ei taha kellelegi kurjasti/pahasti vĂ”i jĂ€rsult öelda. SeelĂ€bi ma olengi siin pead vaevanud, et mida kutsele kirjutada. See vĂ”iks olla selline tagasihoidlik ja palve moodi, mitte jĂ€rsult öeldud ja justkui kĂ€sk. Hetkel on seal kirjas lihtsalt nii:

“PS: Aaretelaegas, kuhu poetada oma kingitus, on ootamas peopaigas.”

Laeka meisterdaks mingi hĂ€sti nummi ja peale kirjutaks loovalt, et millele me selle raha kulutame, meie puhul siis oma unistuste oma kodu jaoks. Kuid mul on ikka kahtlus hinges, kas jĂ€tta ikka see vĂ”i ehk tuleb ikka midagi paremat? Inglise keeles on hĂ€sti vahvaid luuletusi ja tekste, kuid meie emakeeles ma ĂŒhtegi ei leidnud. Minu lemmik Inglise keelne on see:

As we’ve lived together for a year or two,
We really don’t need anything new.
But if you were thinking of getting us a small wedding gift,
Some money for our honeymoon wouldn’t go a miss.

Honeymooni asemel kirjutaks a’la dream home vms. Üles joonistaks tillukese maja ja kaks pisikest pĂ”rsakest, kes nĂ€eksid vĂ€lja nagu pruut ja peigmees 😀 Kuid ma ei suuda seda kenasti ĂŒmber tĂ”lkida ja lisaks see ei mahuks niikuinii kutse peale Ă€ra, tegelikult annaks ikka mahutada, kuid nagu öeldud ei suuda ma seda kenasti Ă€ra tĂ”lkida. TĂŒĂŒpiline probleem, et miski mis kĂ”lab teises keeles ĂŒlikenasti, ei kĂ”la meie keeles ĂŒldse hĂ€sti.

ÜhesĂ”naga on mul dilemma ja ma ei teagi, et mida tegema peaks? Ma siin muidugi pusin edasi, kuid mĂ”tlesin, et panen oma mĂ”tted kirja. Kuigi kaasarÀÀkijaid siin palju pole, siis ehk keegi tuleb hea ideega lagedale vĂ”i saab kunagi keegi teine sellest kirjutisest kasu 🙂

Ja kindlasti tuleb kutsete teemal veel ĂŒks kirjutis, peale seda kui kutsed valmis on ja laiali jagatud. Siis saan pilte ka juba jagada 🙂 Sellega lĂ€heb kĂŒll natukene aega, kuna peale tekstiga vĂ€ljaprintimist lĂ€hevad kutsed mu Ă”e kĂ€tte, kes on ĂŒliosav joonistaja. Iga kutse peale joonistab ta pildi, seda mis pildi, saate nĂ€ha peagi. Nagu öeldud, siis ma tahan, et meie kutsed oleks erilised ja personaalsed.