PÔÔsarotid 🐀🐀

Kust alustada? KolmapÀeval kÀisin Paavlis, et osta vardaid, nimelt tuli mul soov kuduma hakata. Vardad sain ja kÔik oli chill.

Beebi magas kĂ€rus ja hakkasime tagasi kĂ”ndima, mina rÀÀgin rahulikult telefoniga, kui jĂ€rsku silmanurgast nĂ€en kahte rotti. Ma isegi ei mĂ€leta enda tĂ€pset reaktsiooni, kuid eks sealt miskit “Mida paganat?” vms tuli.

Nimelt suure tee ÀÀres on seal kĂ”nnitee kĂ”rval kolm kuuske ja pÔÔsas, ma tĂ€pset aadressi kirjutama ei hakka eks 😀 Kuusepuude all oli kari tuvisi, kes nokkisid teri ja nende keskel omakorda kaks kodurotti, kes seal rahumeeli ka teri nosisid.

Mina jĂ€in seisma ja vaatasingi seal lihtsalt suu ammuli neid rotte. Tegin vĂ€ikese sammu ja tĂŒĂŒbid jooksid teise puu alla. Kui ma lĂ€hemale hakkasin minema, siis algul oli neil suva, kuid jooksid lĂ”puks oma pÔÔsa alla minema.

Ma olin suhteliselt ĆĄokeeritud, natukene passisin seal ja mĂ”tlesin, et mida teha. Sel hetkel oli mu ainus mĂ”te, et peab neid vist pĂŒĂŒgipuuriga pĂŒĂŒdma tulema. Ja NeljapĂ€eva Ă”htul ei saanud ma endiselt und nende rottide tĂ”ttu.

Kuna ma Reedel uuesti hoiubeebiga olin ja suur osa meie koosveedetud ajast möödub jalutades, kuna tal on uni kÔige magusam vankris ja emale ka meeldib, kui beebi Ôues tudub. Otsustasingi siis, et lÀheme neid rotte vaatama.

Üks rott sĂ”igi rÔÔmsalt seal kuuse all teri, teist nĂ€ha ei olnud. Ma ĂŒtlesin sĂ”brannale, et ta saadaks mulle paljasaare varjuka numbri. Ma olen vanakooli telefoni “mees”, seega kui mul midagi vaja, siis tĂŒĂŒtan sĂ”brannat-kallimat vĂ”i Ă”de. Helistasin varjukasse ja andsin teada. TĂ€di oli kĂŒll vĂ€ga morni ja tĂŒdinud hÀÀlega, kuid kĂ”ne lĂ”pus ĂŒtles, et “ega seal muud ei ole, kui pĂŒĂŒgipuur pĂŒsti panna.” Tore seegi!

Eks kui ma nĂŒĂŒd uuesti titaga olen, siis lĂ€hen jalutan ja vaatan, et mis toimub. Ma lihtsalt tean, et varjupaigad ei kuluta “ĂŒhele objektile” ĂŒle paari tunni. Kui rotipoisid alles, siis laenan ise Pesakast pĂŒĂŒgipuuri ja lĂ€hen pĂŒĂŒan kinni. Peab lihtsalt hoiukodu leidma, kuid vb grupist ikka leiab kellegi, kui ei leia, siis vaatame edasi.

Lihtsalt ma tean, et tegu on kodurottidega, kuna meil oli neid lapsepĂ”lve jooskul tohhujaa. Teiseks kui nad oleks metsrotid(?), kes imetabaselt sarnased kodurotile, siis cammoon nad ei oleks nii julged ja ei elaks paganama autotee ÀÀres, rootsu pÔÔsa all. Talv on tulekul ja nad ei elaks seda ilmselt ĂŒle, kuna varsti sel pÔÔsal enam lehti peal pole.

Ma loodan, et teine on ka seal ikka alles, kuid lihtsalt oli eelminekord peidus. Ja ma loodan, et varjukas ikka kĂ€is-lĂ€ks-lĂ€heb neid pĂŒĂŒdma, kuna no vaesed pisikesed.

Maximaga seoses, siis lĂ€ksin ma sinna lĂ€hedale maxima, et neile veits miskit nĂ€ksimist osta. Jah ma ei olnud oma idees kindel, kuna see vĂ”ib mĂ”jutada rottide pĂŒĂŒgipuuri saamist, kuid samas see varjukatĂ€di ei öelnud absoluutselt, et kuna see pĂŒĂŒdmine ette vĂ”etakse.

Ostsin paar saiakest ja muu trĂ€ni jĂ€i ka silma, aka lĂ”ngad, kuna kudumine ju… Kuna beebs Ă€rkas ikkagi ĂŒles poes, siis ma vĂ€ga ei vaadanud seda arvet, rÀÀkisin beebiga ja kussutasin teda.

Hiljem mÔtlesin, et kahtlaselt palju lÀks paari asja kohta. Ja noh kviitung oli suht koomiline, justkui mitte minu oma. Aga seda ma jÔudsin ilmselgelt alles beebsu kodus vaadata, et tagasi ei hakanud ka minema. Ma vist niikuinii ei oleks julgenud minna tagasi, ei nÀinud pointi.

Igatahes crossaintide asemel oli ta pannud kaks juusturulli, kaneelisaiake puudus ĂŒldse kviitungilt, mingeid erroreid oli seal veel, kuid ma tĂ€pselt ei mĂ€leta. Veel oli ta lisanud, et ma maksin 22 eurot, tegelikult maksin 20. Tagasi andis mulle ka rohkem kui pidi, ma arvan vĂ€hemalt, kuid samas kuidas vĂ”tta eks, pooled asjad olid tĆĄekil vale hinnaga ja mĂ”ni asi ĂŒldse puudu.

Ma ei osanud muu peale tulla, et kas ta oli pilves vĂ”i ta lihtsalt vihkab oma tööd ja tahab, et ta lahti lastaks 😀 “Maxima seiklused episood 1”

Ja rottidega seoses, siis uskumatu, et keegi nii emm suudab olla ja oma rotid suure tee ÀÀrde, pÔÔsa alla hĂŒljata. Me elame ikka kohutavate inimeste keskel.

PS: TĂ€na kĂ€idi hoiukiisut vaatamas ja kuigi ta megaaaa arglik nagu ikka, siis pere soovib kindlasti talle kodu pakkuda. Otsivadki sĂ”pra teisele kassile ja ta on meil kassiarmastajast kassike ju 🙂 Koju minekuni lĂ€heb veel aega, kuid jeee Kassike kolib oma pĂ€riskoju!

happydance.gif

Advertisements

Beebid on niii nunnud!đŸ‘¶đŸ»

Viimasel ajal on niii kiire, kuid nii mĂ”nusalt kiire! Mul on mitu erinevat hoiulast ja koguaeg on mingi vaheldus, seega iga lapsega on iga kord niii huvitav koos olla, kuna ei teki seda pĂ€evast-pĂ€eva sama rĂŒtm vĂ€rki. Kuigi kool ja koolitused on kĂŒll niirasked, et siis ma tahaksin nutta, kuid Ă”nneks mu töö vĂ”tab pinged maha, kuna lapseed noh, nad on lahedad! 

Ma eile jĂ€in mĂ”tlema sellele, et ma olen pisikesi hoidnud juba seitse aastat. Ühelt poolt tundub see niii pikk aeg, kuid teisalt mitte. Lapsi on olnud palju, kuid ei tundu ĂŒldse, et niipalju.

Mul ĂŒks pĂ€ev oli pisikene breakdown, kuna mu ĂŒhe hoiubeebi pere rÀÀkis, et proovisid unekooli teha. Mu sĂŒda valutas nagu rĂ€igelt, kui ma mĂ”tlesin sellele, kuidas see pisikene ennast lihtsalt tuttu nutab. Õnneks aga ilmselt said nad ise ka aru, et see on liiga julm, kuna koju tekkis kirjandust juurde sel teemal, et miks on unekool vale ja mĂ”istlikumad viisid beebi magamaharjutamiseks.

Hiljutise aja sĂŒndmustega hoiulastega, siis jĂ€ingi mĂ”tlema, et kĂ”ige raskem on see, kui perel ja minul on erinevad arvamused. Jah ĂŒhelt poolt mina olengi lapsehoidja ja oluline on see, mida soovib pere. Kuid nĂ€iteks mina keeldun unekooli tegemast lastele, kuna see on minu pĂ”himĂ”tete vastu. Kui perele selline asi ei sobiks, siis jĂ€relikult mina nende pere hoidjaks ei sobiks.

Ma vĂ”in jĂ€rgida lastega pĂ€evakava, nende pĂ”himĂ”tteid keeldudel jne, kuid ma keeldun unekooli tegemast vĂ”i karistamast last nurka pannes vms. Minu meelest peab lastega rÀÀkima palju ja kui tĂ”esti laps keeb nii ĂŒle (nt tuleb kallale vms), et ei suuda maha rahuneda, siis time out.

Viimased uuringud laidavad time outi ka maha, kuna rĂ”hutatakse, et lapsega peab rÀÀkima. Selle peale ma kĂŒsiksin, et kuidas nemad seda time outi siis rakendasid? Kui mina olen pidanud time outi kasutama, siis see ongi selleks, et laps rahuneks maha. Kui laps on rahunenud, siis lĂ€hen ma tema juurde ja me arutame koos ĂŒle, et mis juhtus ja miks see juhtus. Ning me arutleme selle ĂŒle, et miks kĂ€itumine vale oli, a’la Ă”e löömine jms. Ning siis laps palub vabandust selle kĂ€est, kellele ta haiget tegi, teevad kalli ja lepivad Ă€ra.

Ja no kuigi ma reaalselt harin ennast vĂ€ga palju lastepsĂŒhholoogia teemal, siis ma ilmselt olengi selles osas igavesti oma arvamuse juures. Kuna minumeelest on loogiline, et kui sa ise ĂŒle keed, siis sa istud ju maha ning rahuned. MĂ”tled seni asju lĂ€bi rahulikult ja lĂ”puks hakkabki palju parem. Ja no eriti parem hakkab, kui saad pĂ€rast oma korrastatud mĂ”tted kellegiga lĂ€bi arutada.

Ma ei oskagi rohkem nagu kommenteerida selle time outi teemal, kuid ma pakun, et eks siis rakendati seda valesti vms. Et ei viitsitud lastega rÀÀkida hiljem, vĂ”i no ma ei kujuta ette. MĂ”ni kĂŒsiks, et mis on nurga ja time outi erinevus? No ma ĂŒtleks siinkohal, et kui Sa ise ĂŒle keed vms, siis Sa ei lĂ€he ju nurka seisma, miks peaks siis lapsele nii tegema? Edasi oskab vast igaĂŒks ise ka mĂ”elda. Kujuta ise ette, et tuleb olukord kus keed ĂŒle ja siis pannakse sind nurka seisma, no mĂ”tle sellele, et mis tunne oleks. 

ÜhesĂ”naga tuli siit hoopis ĂŒks mĂ”ttepostitus, kuigi ma tahtsin ĂŒldse lobada sellest, kui imelised mu hoiulapsed on. Ok ĂŒks negatiivne juhtum tuli ka ette, kuid noh, lapsed on lapsed ja nad Ă”pivad alles siin maailmas toime tulema. Ja loodetavasti tulevikus ei ĂŒritata mind “surnuks visata”.

Ja teate, beebid on niiiii nunnud! Mul on ĂŒks paarikuune hoiubeebi ja hoolimata sellest, et meil on niiiraskeid pĂ€evi olnud, kus ma kussutan teda kogu aja, siis ta on nii imeline. Ja nii armas! Ja nii nunnu! Nagu kuigi megavĂ€sitavad tunnid on meil need koos, siis emotsioon on ikkagi niihea! Kuna kuidas keegi niiarmas saab ĂŒldse olla? Vahepeal meil tuli “Ă”nnistus” ka ette ja ta oli kogu pĂ€eva heas tujus ja ei gaasitanudki. See oli nagu eriti super pĂ€ev, kuna niihead pĂ€eva meil polnudki veel olnud. Oeh, ma ei saa, kui ma mĂ”tlen sellele, kui lahedalt ta naerab ja laliseb, siis sĂŒda sulab 💖

Mul oleks ikka uusi hoiukiisu beebisi vaja, siis saaksin koguaeg heldida 😀 Paraku aga mul kodu pole kummist ja piirid juba niigi ĂŒletatud. Lisaks mul ei oleks tegelikult piisavalt aega nende jaoks, lihtsalt hetkel ei anna seda kuskilt juurde ka tekitada, isegi mitte öötundidest. Hea uudis on see, et kahele hoiukiisule tekkisid huvilised, pered tunduvad superhead, seega pöidlad pihku!

ps: kui mu lehel kuskil miskit imelikku on, siis vĂ”ib mulle julgelt teada anda kommentaarides. Ma ei tea kas asi on wordpressi uuenduses vĂ”i piltides, kuid peale pulmapiltide lisamist, siis ma avastan igaltpoolt erroreid vĂ”i mu Ă”de helistab ja halab, et siin-seal miskit ei toimi/on imelik. Pildid kaovad iseenesest jne…

Kuidas meil hoiukiisudega kulgeb? đŸ±

Ma siin sirvisin mĂ”ned pĂ€evad tagasi enda lehte ja jĂ”udsin tĂ”demuseni, et minule endale kĂ”ige meelepĂ€rasemad postitused on seotud hoiukassidega. Enamikest postitustest ma kerin ĂŒle, kuna mulle on vastumeelne lugeda iseenda kirjutisi, eriti seetĂ”ttu, et need on niipaganama segased ja see ajab mind nĂ€rvi, et ma niipaganama segaselt kirjutada suudan. Aga hoiukiisudest lobamised, neid ma loen kĂŒll heameelega.

Igatahes hoiukiisudega seotud kirjutisi oli niimĂ”nus lugeda, et jĂ€in mĂ”tlema sellele, et ma polegi ammu neist kirjutanud. Tore oli meenutada neid aegu ja ĂŒhtlasi kummaline ning naljakas ka. NĂ€iteks ma mĂ€letan seda korda, milÂ ĂŒks kass laevahele ronis, siis kirusin ma ennast maa alla ja tagasi selle eest, et ma ĂŒldse nende hoiukassidega jĂ€ndan. Vandudes Kallile, et ma ei vĂ”ta elusees enam neid paganama hoiukasse.

Samas veidi aega hiljem olid ikkagi ĂŒhed hĂ€dalised varjukas, kes vajasid kodust keskkonda. Kiisupojad ja emme kolisid minu juurde ja see mis jĂ€rgnes, seda ei oleks osanud ette ka kujutada. Ma mĂ€letan siiamaani seda hetke, kui esimese pisikese sĂŒda mu kĂ€tevahel tuksumise lĂ”petas. See oli lihtsalt niii paganama kohutav. Ma mĂ€letan, et see kĂ”ik oli niihull ja mu sĂŒda oli niipuru ning ma mĂ”tlesin, et nĂŒĂŒd kĂŒll aitab ja sellist valu ma ĂŒle elada enam ei suudaks. Ja siiski lĂ€ksid kaks kiisupoega veel vikerkaare taha ja see kĂ”ik oli ĂŒks Ă”udne-Ă”udne aeg.

Kui aga kaks pĂ€tti terveks said lĂ”plikult, siis see hullem valu tuhmus. Ja tohutu rÔÔm selle ĂŒle, et me need kaks kiisupoega vĂ€hemalt pÀÀsta suutsime, see andis niipalju juurde. Lihtsalt ma mĂ€letan neid hetki, mil lĂ€ks aina paremaks ja seda tunnet, see tegi nii-nii rÔÔmsaks, kui titt jĂ€lle emme tissiotsa tagasi sai ja paranes.

Seenebeebidest olengi ma vist kĂ”ige rohkem kirjutan siia blogipesasse. Kuna see on olnud minu kĂ”ige raskem pesakond ĂŒldse. Meil oli Kalliga esimene ĂŒhine pesakond ka hĂ€sti raske herpesviirusega, kuid no see oli selle kĂ”rval lapsemĂ€ng. Seenebeebide teekond algas raskelt ja no neil lĂ”i ikka igasugu hĂ€dasid vĂ€lja.

TĂ€naseks on nad kaks suurt paksu, kes on seenest pea tĂ€ielikult lahti, lĂ”puks ometi eksole! Ja peagi saavad nad hakata oma pĂ€ris perekondi otsima. Üks Seenebeebi kolib ilmselt mu Ă”e juurde, kuna tema laps kiindus tĂ€iega Ă€ra kiisusse ja tema ise ka. Ta vĂ”taks heameelega mĂ”lemad tited, kuid kahjuks ta mees sellega nĂ”us ei ole. Seega peab teine endale unistuse pere sihikule vĂ”tma ja kinni ka pĂŒĂŒdma. Seenebeebidel on nii hurmavad iseloomud, et nende pĂ€rispered on kĂŒll Ă”nnega koos 🙂 Nende emme osas lĂ€heb aga aega, kuna see on metsik mis metsik. 

Minu pool on veel kaks triibikut, tĂ€na avastasin ma, et 1. Oktoober saavad nad passi jĂ€rgi aastaseks. Need on need argliku pesakonna viimased kaks tegelast, kes minu pool peatunud nĂŒĂŒdseks juba kĂŒmme kuud. Õnneks ĂŒks hakkas arenema lĂ”pukss ja kui ta SĂ€dele poeb, siis kui teda salaja ĂŒle SĂ€de sĂŒgama hakata, saabki rahus sĂŒgada ja paitada ning kostitab ta nurrumootoriga sind. Niisama endiselt ligi ei lase, kuid lootused on suured. Teine triibik on endiselt vĂ€ga arg ja pai ei lase absoluutselt teha, kuid lootma peab.

Veel on mul ĂŒks valge kassipreili, kes on ĂŒle-eelmise hoiupesakonna emme. Tegu on meeletult toreda kiisuga ja ta oleks ammu endale kodu leidnud, kuid mu teise Ă”e pere pidi ta endale vĂ”tma. TĂ€nu ĂŒhe armsa pereliikme kokku keeratud kĂ€kile, siis tema mees otsustas, et see kass ikka ei sobi neile. Mis seal ikka, kĂŒll leiame talle ideaalse pĂ€rispere.

Triibikud on minuga olnud kĂŒmme kuud, Seenebeebid ja nende emme kuskil viis kuud ja lumivalge emme vist juba aasta. Hetkel on mul kokku kuus hoiukiisut ja ausaltöeldes ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata, et nad oma pĂ€riskodudesse koliksid juba. Kuna nad kĂ”ik on juba liiigapikalt minu hooleall elanud ja oleks aeg suureks kasvada 🙂

Siin on minu hoiukiisudest pilte ja veits juttu ka, kellele huvi pakub. 

👌

Teate, vana uudis endiselt, kuid ma oleks ammu pidanud oma halamĂ”tted kirja panema. JĂ€llegi ma sain aru, et ma suhtun asjasse liiga tundlikult ja no kergem on nĂŒĂŒd olla. Jah oli hull peokene kĂŒll, kuid mis seal parata eksole (seda mĂ”istsin ammu), kuid samas ma olen liialt kaua neid tundeid endal sees hoidnud ja sealt ka need negatiivsete emotsioonide tugevnemised. NĂ€ide sellest, et mĂ”nel inimesel tunnete vĂ€ljakirjutamine mitte ei tugevda negatiivset emotsiooni, vaid hoopiski leevendab 🙂

Ütleme nii, et kuigi hĂ€sti paljud nunnud asjad jĂ€id meil kasutamata, siis tore on see sellepĂ€rast, et ĂŒlehomme on mu Ă”el pulm. Hullumeelne planeerimine on olnud jĂ€lle, sest pulmapidu pandi paika alles poolteist kuud tagasi, kuna esialgselt ei olnud ka neil plaanis pidu teha. Seega saab mu Ă”de kĂ”ik minu pulma nunnud ideed endale, mul algul natukene sĂŒda nuttis aga sain ĂŒle 😀 Sihi silme ette panin, et mina teen kĂ”ik endast oleneva, et ta ei peaks pĂ€rast enda pulmapeole mĂ”eldes kurb vĂ”i pettunud olema.

Dekoratsioonid pusisime jĂ€lle koos valmis, kuigi rohkem nokitses tema, kuna mina kartsin kĂ€kki keerata aga lĂ”puks ikka vĂ”tsin ennast kokku ja nokitsesime koos. Jubearmsad vaasikesed ja kĂŒĂŒnlatopsikesed said.

Igatahes ma ei tea kes mĂ€letab, kuid meie pulmapidu pidi lĂ”ppema sĂ€rakĂŒĂŒnaldega. Paraku aga palju rahvast oli lĂ€inud ja ma saatsin fotograafi ka mingi hetk Ă€ra, kuna ma ei tahtnud teda seal niisama kinni hoida. Kuigi inimesi veel oli, siis me teadsime kĂŒll, et pidu vist lĂ”ppeb kahjuks ikkagi ennem kui pimedaks lĂ€heb. Maris oli niiarmas ja pakkus, et lĂ€heme puude alla, kuna seal on tĂ€itsa hĂ€mar. Selle pakkumise ma aga lĂŒkkasin tĂ€itsa oma laiskusest tagasi. Eeenivei otsustasin, et olen normaalne Ă”de ja ei jĂ€ta neid sĂ€rakĂŒĂŒnlaid tolmu koguma ning ĂŒllatan oma Ă”de hoopis. Tal ei ole Ă”htu lĂ”ppu planeeritud ja saabki siis nunnu lĂ”pu oma peole 🙂

 

Kui ma enda pulmapildid kĂ€tte saan, siis vĂ”ibolla jagan meie dekorist ka pilte. Aga sinnani lĂ€heb aega, kuna me pidime ju tegelikult eile ilupildistamisele minema aga see kuradi vihm noh. Piltide jĂ€rgi, siis ĂŒks kuradi pikk pulm oli ikka 😀

Igatahes tore oli halada, kuna no niiparem on olla. Ma kusjuures alustasin enda blogipesa kunagi mĂ”ttega, et siia tuleb ainult positiivne pesake, kuid paraku elu ei olegi ainult lust ja lillepidu. Ja no kes ainult rÔÔmsaid ja rÔÔsasi positusi tahab lugeda, siis minu pesake on vale koht, kuna mul hakkab kĂŒll peale halamist ikka palju kergem noh. NĂ€iteks ma mĂ”istsin, et ma olen liialt karm olnud mĂ”ne inimese suhtes. KĂ”ik peale dj andsid tegelikult endast kĂ”ik, jah lĂ€ks pekki, kuid pole midagi parata, kogemused Ă”petavad 🙂

Ma olen niimĂ”rd nĂŒĂŒd kĂŒll, et “dj” osas ma andeks ei anna, kuna kes see lihtsalt rikub meelega teise inimese pulmapĂ€eva? Nagu halloo mismĂ”ttes inimest ei huvita pruutpaari soov ja ta ajab oma joru ning ka teeb seda, mida ise soovib. Meie soove ta ei austanud absoluutselt ja tegi kĂ”ike nii nagu ise tahtis, kuid mis meile jĂ€llegi ei meeldinud vĂ”i ei sobinud. Ja kuna ta toppis oma nina ka igalepoole mujale peale “dj” kohustuste, siis kaost kĂŒlvas korralikult. Pardon me sir, ma tunnen ennast nagu tĂ€ielik mĂ”rd praegu, kuid ma endiselt ei suuda uskuda, kui egoistlik annab olla. See oli siiski meie pulmapĂ€ev, mitte tema enda oma. 

MismĂ”ttes sa hakkad teise pulmapĂ€eval rÀÀkima (eriti kui Sa tead, et pruut on mega loomasĂ”ber), et sina ajad hea meelega kĂ”ik loomad alla ja ĂŒldse mingit haiget juttu noh… Ja mismĂ”ttttes Sa rÀÀgid teistele, et teil oli sitt pulmapidu ja selle rahaga oleks kĂ”vasti parema saanud? Nagu hallllooooo 😀 Sitt pidu siis seetĂ”ttu temameelest, et me ei teinud tĂŒĂŒpilist alkoholiga pulmapidu, mis oleks nĂ€dalavahetusel ja kestaks hommikuni vĂ€lja. Jah kĂ”ik kes seda inimest tunnevad ĂŒtlevad mulle, et ta ongi selline ja Ă€ra tee vĂ€lja, kuid no mul lĂ€heb natukene aega, et Ă€ra harjuda. Ja no meie tantsu Ă€ra rikkumine, oeh, ma ei saa sellest kunagi ĂŒle…ma ĂŒritan mĂ”ista kĂŒll, et ega see ei olnud mingi meelega korraldatud olukord, kuid cmooooooon nooooh…sellest kindlast asjast ĂŒlesaamine vĂ”tab mul veel aega. 

Niisama juttu meie untsu lĂ€inud pulmapeost.

Kuigi ma enne pulmi suhteliselt lubasin, et kirjutan pulmadest lĂ€hemalt, siis ma tunnen nĂŒĂŒd kaks nĂ€dalat hiljem, et ma endiselt ei taha. Miks? Teate meil oli ikkagi tĂ€iega hullumeelne pidu, inimesed ei pidanud oma kohustustest kinni ja ĂŒldse oeh, see oli kohutav. KĂŒlalised jutu jĂ€rgi oli ju kĂ”ik hĂ€sti, kuid noh, ma isiklikult usun, et seda öeldakse viisakusest 🙂

Lastel oli kindlasti lĂ”bus, kuid tĂ€iskasvanutel ilmselt mitte niivĂ€ga. Kuigi tegevusi oli neile ja vĂ€rki, siis need enamus kukkusid Ă”htujuhil vĂ€ga halvasti vĂ€lja. Ma olen pidanud oma Ă”de ikka tagant pushima enne pidu, kuid ilmselt rikkus Ă€ra selle kĂ”ik see, et ta hakkas minu pulmade asemel enda omale ĂŒle mĂ”tlema ja siis jahm. Aga mis seal ikka eks.

Muidu ma isegi ei oleks nii sĂŒdantlĂ”hestavalt pettunud, kuid meie valss keerati pekki (kui me selle lĂ”puni olime tantsinud, siis lĂ€ksime me saalist vĂ€lja ja ma hakkasin lihtsalt nutma…kuna see oli minu jaoks vĂ€ga oluline ja me kĂ€isime seda Ă”ppimas ja harjutasime selle jaoks vĂ€ga palju). Nagu see oli lihtsalt kohutav. Muidu tuli kĂ”ik hĂ€sti vĂ€lja, kuid keset tantsu hĂ€sti ilusas kohas lĂ€ks see “dj” juhtme vastu ja muusika jĂ€i vait. Ja selleasemel, et seda tööle panna tagasi, hakkas tema nĂ€puga seda telefoni peksma ja karjus, et aku sai tĂŒhjaks ning seda tegi ta korduvalt. Tegelikult pidi see lugu tal ĂŒldse plaadil olema, kuid miskipĂ€rast ei olnud ta seda teinud ja pidime nutikast panema enda loo. ÜhesĂ”naga hakkama ta millegiga ei saanud ja me pidime ise minema ja selle muusika kĂ€ima tagasi panema. Kirsiks tordile ei lasknud ta meie playlisti lugusid, vaid hoopis oma “Ă€mmamoori maja” jm taolisi lugusi. Inimene ongi igapĂ€eva elus selline hĂ€sti ebameeldiv ja negatiivne, kuid me uskusime siiralt, et teiste pulmapĂ€eva ta ikka rikkuma ei hakka- paraku aga me eksisime. NĂŒĂŒd te kĂŒsite, et miks me siis ĂŒldse sellise inimese valisime jne, nimelt seetĂ”ttu, et ta on vĂ€ga lĂ€hedase inimese kaaslane.

Minu pulm oli jĂ€rjekordne megavastik Ă”ppetund sellest, et kui sa juba alguses tunned, et kedagi ei saa usaldada millegiga, siis palun Ă€ra usalda ka. Sest kui ikka sisetunne ĂŒtleb, et nad keeravad kĂ€ki, siis nii ka lĂ€heb.

Fucked up ĂŒhesĂ”naga. Ma tean, et ĂŒhel pĂ€eval vĂ”ibolla lĂ€hevad need negatiivsed emotsioonid ka lahjemaks, kuid nagu nĂ€ha, siis veel mitte. Pigem mida rohkem aega edasi, seda enam ma saan aru, kui nĂ”me pulmapidu meil kokkuvĂ”ttes oli. Jah mitte teiste jaoks, kuid minu jaoks kĂŒll.

Kogu pulmapÀeva ainus tore, hea ja tÀpselt ideaalselt vÀlja tulnud asi oli pildistamine. Fotograaf oli ainus kelles ma pettuma ei pidanud ja kellega meil tÔesti tore ning lÔbus oli.

Õed mul ĂŒtlevad kĂŒll, et nad ei saa aru mida ma ajan, see asi ei olnud midagi nii hull. Kuid ilmselgelt kohe kui ma ĂŒtlen, et kujuta ette kui see sinu pulm oleks olnud ja sa nĂ€ed kuidas kĂ”ik lĂ€heb niipekki kui ĂŒldse annab, siis on vaikus majas. Aaa ei tegelikult öeldakse, et oleks vĂ”inud ka hullemalt minna- no hullem oleks saanud olla vaid see, kui peopaik pĂ”lema oleks lĂ€inud.

See oli tegelikult minumeelest ikka tĂ€iega katastroof. Jah kĂŒlalised ei saanud ilmselt ĂŒldse niivĂ€ga aru, kuid mina ju sain. Ja siis lohutataksegi, et peaasi, et ise rahul olite ju. Nooh on vast kĂŒll see peamine, kuid meie ei olnud rahul ja no kohe ĂŒldse mitte. KĂŒlalistel oli enamvĂ€hem tore olla mulle tundub, et lihtsalt tundus veidi ligadi-logadi aga ei midagi hullu.

Mina aga nĂ€gin kuidas kĂ”ik oli totaalselt valesti ja see ajabki nii mĂ”ruks meele. PulmapĂ€ev oli tore pĂ€ev, kuid pulmapidu oli kohutav ja no ei kordaks ikka kĂŒll.

Loo moraal, siis Àra usalda kedagi keda sa tunned, et ei saa 100% usaldada. Kuigi noh jah, ma ei usaldagi kedagi niipalju but still. Oleks pidanud ikka oma sisetunnet kuulama.

Aaa ja siis eriti kirss tordile on kuulda seda, kui keegi, kes osaliselt midagi aitas pulmapĂ€eval teha, ĂŒtleb teistele, et aa te pole veel abielus ja saate tagasi teha. Nagu AitÀÀÀh! Ütleks Ă€ra, et mina ei palunud mitte kellegilt (peale Ă”htujuhi), et ta midagi teeks vĂ”i aitaks kuidagi. KĂ”ik teised kĂ€isid ise meile oma abi ja “teenustega” peale ning kui ma isegi ĂŒtlesin, et mulle tundub, et see ei mĂ€ngi vĂ€lja, siis kĂ€idi ikka peale. Ning nagu arvata oli siis ei mĂ€nginudki nad vĂ€lja oma asjadega, kuid mina olen ju selles sĂŒĂŒdi, et nemad enda kohustusetega hakkama ei saanud 🙂

Ja no otsus mitte vĂ”tta proffesionaalset Ă”htujuhti oli ka loll otsus, kuid kuna ma eelnevalt pulmas nĂ€gin “proffesionaalset” Ă”htujuhti kes oma kohustustega hakkama ei saanud, siis sealt tegin ka oma eelarvamustega otsuse. Ega enam ei ole midagi teha kui oma mĂ”rust tujust ĂŒle saada. 

NĂŒĂŒd te siis teate seda, et miks ma pulmast kirjutanud ei ole pikemalt. Kui me pildid kĂ€tte saame, siis vĂ”ibolla mĂ”ni positiivsem postitus tuleb ka, kuna dekoreerimise osas, siis nĂ€gi peopaik kĂŒll imeilus vĂ€lja ja sellega me saime kĂŒll vĂ€gahĂ€sti hakkama! ÜhesĂ”naga ainsad asjad millega ma oma pulmapĂ€eval rahul olin- meie vĂ€limus, peopaik ja meie armas fotograaf.

Ja Ă€rgu palun tulgu keegi mulle ĂŒtlema, et mida ma halan, see on minu blogipesake ja halan palju tahan 🙂

 

LĂ”puks ometi vaikus peale tormi!🌊🌊🌊

!ALERT!- postitus sisaldab loba, loba ja veelkord ainult loba. 

Uuh, tĂ€na jĂ”udsime lĂ”puks ometi koju ja no niihea on rahulikult kodus olla! Teadmine, et ei pea kuskile minema, midagi planeerima ega millegipĂ€rast nĂ€rveldama, see on niihea tunne! Nagu vaikus peale tormi 🙂

TĂ€nane Pranglilt mandrile sĂ”it oli ĂŒks hullumeelne sĂ”it ma ĂŒtlen. Kes tĂ€na mereÀÀrde sattunud, siis see teab kĂŒll, mis seal merel toimub. Lained olid meeletud! Eriti Prangli saare juures, mandri ÀÀres oli juba tĂ€itsa-tĂ€itsa rahulik sellega vĂ”rreldes.

Alustan siis sellega, et kuna rahvast oli meeletult, siis oli ka koeri megapalju. Kuna meie preili ajas kÔik need kutid seal elevile, siis koerakari nuttis seal vÀlistekil. MÔtlesime, et enda ja teiste nÀrvide rahustuseks lÀhme sinna kapteni kajuti ette maha istuma- hea, mugavam ja privaatsem. Toolid olid niikuinii tekil tÀis, seega pÔrand oligi meie istekohaks.

Ma veel ĂŒtlesin ka Kallile, et raudselt tuleb megatuul, kuna laev ju pöörab ĂŒmber ja ilmselt hakkab vett ka lendama. See mis aga reaalselt juhtus, no seda ma kĂŒll ei osanud oodata. LĂ”puks kui laev ĂŒmber pööras, siis tuligi megatuul ja kui laev sadamast vĂ€lja jĂ”udis, siis hakkas vett lendama, nagu reaalselt lihtsalt lendas vett hiiiiigelpahvakatena nĂ€kku.

KĂ”ik kes seal meie kĂ”rval reas istusid, said lihtsalt lĂ€bimĂ€rjaks. Alt tekilt pĂ”genesid inimesed ĂŒles ja tagumisele tekile, kuna sinna lendas ka vett, kuid mitte niimoodi nagu laine lendaks nĂ€kku.

Meie ajasime ennast peale kahte laviini pĂŒsti, selleks ajaks olime juba lĂ€bimĂ€rjad 😀 Laev kĂ”ikus MEELETULT, meile veel öeldi ka, et Ă€rge praegu minge, kuid no mina keeldusin seal edasi istumast. Need kes edasi jĂ€id, reaalselt hiljem lihtsalt tilkusid. Ma mĂ”tlesin veel kĂ”ndides, et no kui ma lahti lasen, siis ma lendan ka siit laevalt 😀 Õnneks ĂŒks laevakaptenitest vĂ”ttis Kallilt koerarihma ja Kalli sai mulle rahus kĂ€e ulatada ja sain teise ÀÀrde.

Muidu oleks ĂŒlivahva ja naljakas mĂ€lestus olnud, kuid see kolmveerand tundi lĂ”disemist ei olnud ĂŒldseee vahva. Mul olid jalad, teksad ja jope lĂ€bimĂ€rjad lihtsalt noh 😀 Koertest oli kahju, kuna no nĂ€iteks ĂŒks husky oli kĂŒll endast tĂ€iesti vĂ€ljas. Ta omanik vĂ”ttis ta lĂ”puks endale sĂŒlle ja see vaeseke nuttiski kuni sĂ”idu lĂ”puni. Hiljem kui avamerele jĂ”udsime, siis tuli alt inimesi vĂ€lja ja rÀÀgiti, et seal sees oli tunne nagu oleks veeall, kuna aknad kattusidki lihtsalt lainetega.

ÜhesĂ”naga mega lĂ”pp mesinĂ€dalatele 😀 Ma ĂŒtlesin ka Kallile, et meenutas meie kaoses olevat pulmapidu. Kuigi ainult meie mĂ”istsime kaost pulmapĂ€eval, siis no see oli ikka meeeletu. Teiste jaoks tundus ligadi-logadi, kuid minumeeles see oli effffin kaos, mis toimus noh. Ma pikemalt ei taha peatuda hetkel, kuna lasen asjal vĂ€he jahtuda enne kui ĂŒldse mingeid emotsioone lĂ€hemalt jagama hakkan.

Muidu oli Pranglil megamĂ”nus ja ilmselt kĂ”igerohkem nautis seda meie pisike pereliige. Ta sai niimoodi joosta, kaevata ja ujuda, et no nĂŒĂŒd peaks kĂŒll isu tĂ€is olema pikemaks ajaks 🙂

Pulmade osas, siis Sargvere mĂ”is oli ikka kĂ”ige Ă”igem otsus ĂŒldse. Kui keegi pulmapaika otsib ja te tahate romantilist, loodust tĂ€is ja ainulaadset pulmapaika, siis kĂ€ige Sargvere mĂ”isa vaatamas, vĂ”ibolla seda te oletegi otsinud!

Halamine aitab mĂ”tteid korrastada.

Teate miks mulle kirjutamine (siinkohal aka halamine) meeldib? Nimelt kui saad enda debiilsed mĂ”tted kirja, siis saad ise ka aru kui lollilt ikka mĂ”elda annab 😀 Ja ĂŒldse mĂ”tete kirja panek, jah isegi kĂ”ige segasemal kujul, see aitab neid korrastada.

Tegelikult seoses pulmadega, siis ei ole ju hullu midagi ja kĂ”ik on tĂ€pselt nii nagu olema peab 🙂 Ok mitte tĂ€pselt, kuid siiski pĂ€ris-pĂ€ris hĂ€sti. Selle toitlustusega on paras peavalu, kuid ĂŒlejÀÀnud asjad on ĂŒsnagi plaanijĂ€rgi lĂ€inud ja veelgi paremini.

Lihtsalt kui stressed out annab olla? See vana hea ĂŒlemĂ”tlemine ikka mul kĂŒljes ja no sellega ma ennast niihulluks ajada suudangi. Ja noh natukene see vingumine ikka hĂ€iris ka, et mismĂ”ttes alkovaba pulm ja mismĂ”ttes TeisipĂ€evasel pĂ€eval. Aga noh, mis seal ikka, meie pulm ja meie otsused 🙂

Aga ilmselt eriti hulluks ajangi ma end sellega, et eeldan endalt mingeid Ă”hulosse ja kui Ă”hulossi asemel tuleb vahuloss, siis see tundub nagu niiiijama selle Ă”hulossi eelduse kĂ”rval. Eeldused on halb-halb asi. Ma kunagi lugesin ka selle kohta, et enamasti inimesed pettuvadki oma eelduste tĂ”ttu, mitte kellegi teise tegemata jĂ€tnud asjade. A’la eeldad, et mees tooks naistepĂ€evaks lilli ja kui ei too, siis oled pettunud. Kuigi ĂŒtleme, et tegelikult mees tĂ”i hommikusöögi voodisse, kuid sina raidusid endale neid lilli ja ei hinnanud seda ĂŒldse. Vast saate aru mis mĂ”tlen 😀

Homme on meil igatahes minek. Eile oli eriti produktiivne pĂ€ev, saime kodust kĂŒmne minuti kauguselt oma kaktusekesed ja ei pidanudki kolme tunnist edasi-tagasi sĂ”itu lillelattu ette vĂ”tma. Üldse megaaapalju asju sai tehtud, nĂŒĂŒd peakski vist kĂ”ik valmis olema!

greatsucess.gif