👌

Teate, vana uudis endiselt, kuid ma oleks ammu pidanud oma halamõtted kirja panema. Jällegi ma sain aru, et ma suhtun asjasse liiga tundlikult ja no kergem on nüüd olla. Jah oli hull peokene küll, kuid mis seal parata eksole (seda mõistsin ammu), kuid samas ma olen liialt kaua neid tundeid endal sees hoidnud ja sealt ka need negatiivsete emotsioonide tugevnemised. Näide sellest, et mõnel inimesel tunnete väljakirjutamine mitte ei tugevda negatiivset emotsiooni, vaid hoopiski leevendab 🙂

Ütleme nii, et kuigi hästi paljud nunnud asjad jäid meil kasutamata, siis tore on see sellepärast, et ülehomme on mu õel pulm. Hullumeelne planeerimine on olnud jälle, sest pulmapidu pandi paika alles poolteist kuud tagasi, kuna esialgselt ei olnud ka neil plaanis pidu teha. Seega saab mu õde kõik minu pulma nunnud ideed endale, mul algul natukene süda nuttis aga sain üle 😀 Sihi silme ette panin, et mina teen kõik endast oleneva, et ta ei peaks pärast enda pulmapeole mõeldes kurb või pettunud olema.

Dekoratsioonid pusisime jälle koos valmis, kuigi rohkem nokitses tema, kuna mina kartsin käkki keerata aga lõpuks ikka võtsin ennast kokku ja nokitsesime koos. Jubearmsad vaasikesed ja küünlatopsikesed said.

Igatahes ma ei tea kes mäletab, kuid meie pulmapidu pidi lõppema säraküünaldega. Paraku aga palju rahvast oli läinud ja ma saatsin fotograafi ka mingi hetk ära, kuna ma ei tahtnud teda seal niisama kinni hoida. Kuigi inimesi veel oli, siis me teadsime küll, et pidu vist lõppeb kahjuks ikkagi ennem kui pimedaks läheb. Maris oli niiarmas ja pakkus, et läheme puude alla, kuna seal on täitsa hämar. Selle pakkumise ma aga lükkasin täitsa oma laiskusest tagasi. Eeenivei otsustasin, et olen normaalne õde ja ei jäta neid säraküünlaid tolmu koguma ning üllatan oma õde hoopis. Tal ei ole õhtu lõppu planeeritud ja saabki siis nunnu lõpu oma peole 🙂

 

Kui ma enda pulmapildid kätte saan, siis võibolla jagan meie dekorist ka pilte. Aga sinnani läheb aega, kuna me pidime ju tegelikult eile ilupildistamisele minema aga see kuradi vihm noh. Piltide järgi, siis üks kuradi pikk pulm oli ikka 😀

Igatahes tore oli halada, kuna no niiparem on olla. Ma kusjuures alustasin enda blogipesa kunagi mõttega, et siia tuleb ainult positiivne pesake, kuid paraku elu ei olegi ainult lust ja lillepidu. Ja no kes ainult rõõmsaid ja rõõsasi positusi tahab lugeda, siis minu pesake on vale koht, kuna mul hakkab küll peale halamist ikka palju kergem noh. Näiteks ma mõistsin, et ma olen liialt karm olnud mõne inimese suhtes. Kõik peale dj andsid tegelikult endast kõik, jah läks pekki, kuid pole midagi parata, kogemused õpetavad 🙂

Ma olen niimõrd nüüd küll, et “dj” osas ma andeks ei anna, kuna kes see lihtsalt rikub meelega teise inimese pulmapäeva? Nagu halloo mismõttes inimest ei huvita pruutpaari soov ja ta ajab oma joru ning ka teeb seda, mida ise soovib. Meie soove ta ei austanud absoluutselt ja tegi kõike nii nagu ise tahtis, kuid mis meile jällegi ei meeldinud või ei sobinud. Ja kuna ta toppis oma nina ka igalepoole mujale peale “dj” kohustuste, siis kaost külvas korralikult. Pardon me sir, ma tunnen ennast nagu täielik mõrd praegu, kuid ma endiselt ei suuda uskuda, kui egoistlik annab olla. See oli siiski meie pulmapäev, mitte tema enda oma. 

Mismõttes sa hakkad teise pulmapäeval rääkima (eriti kui Sa tead, et pruut on mega loomasõber), et sina ajad hea meelega kõik loomad alla ja üldse mingit haiget juttu noh… Ja mismõttttes Sa räägid teistele, et teil oli sitt pulmapidu ja selle rahaga oleks kõvasti parema saanud? Nagu hallllooooo 😀 Sitt pidu siis seetõttu temameelest, et me ei teinud tüüpilist alkoholiga pulmapidu, mis oleks nädalavahetusel ja kestaks hommikuni välja. Jah kõik kes seda inimest tunnevad ütlevad mulle, et ta ongi selline ja ära tee välja, kuid no mul läheb natukene aega, et ära harjuda. Ja no meie tantsu ära rikkumine, oeh, ma ei saa sellest kunagi üle…ma üritan mõista küll, et ega see ei olnud mingi meelega korraldatud olukord, kuid cmooooooon nooooh…sellest kindlast asjast ülesaamine võtab mul veel aega. 

Advertisements

Niisama juttu meie untsu läinud pulmapeost.

Kuigi ma enne pulmi suhteliselt lubasin, et kirjutan pulmadest lähemalt, siis ma tunnen nüüd kaks nädalat hiljem, et ma endiselt ei taha. Miks? Teate meil oli ikkagi täiega hullumeelne pidu, inimesed ei pidanud oma kohustustest kinni ja üldse oeh, see oli kohutav. Külalised jutu järgi oli ju kõik hästi, kuid noh, ma isiklikult usun, et seda öeldakse viisakusest 🙂

Lastel oli kindlasti lõbus, kuid täiskasvanutel ilmselt mitte niiväga. Kuigi tegevusi oli neile ja värki, siis need enamus kukkusid õhtujuhil väga halvasti välja. Ma olen pidanud oma õde ikka tagant pushima enne pidu, kuid ilmselt rikkus ära selle kõik see, et ta hakkas minu pulmade asemel enda omale üle mõtlema ja siis jahm. Aga mis seal ikka eks.

Muidu ma isegi ei oleks nii südantlõhestavalt pettunud, kuid meie valss keerati pekki (kui me selle lõpuni olime tantsinud, siis läksime me saalist välja ja ma hakkasin lihtsalt nutma…kuna see oli minu jaoks väga oluline ja me käisime seda õppimas ja harjutasime selle jaoks väga palju). Nagu see oli lihtsalt kohutav. Muidu tuli kõik hästi välja, kuid keset tantsu hästi ilusas kohas läks see “dj” juhtme vastu ja muusika jäi vait. Ja selleasemel, et seda tööle panna tagasi, hakkas tema näpuga seda telefoni peksma ja karjus, et aku sai tühjaks ning seda tegi ta korduvalt. Tegelikult pidi see lugu tal üldse plaadil olema, kuid miskipärast ei olnud ta seda teinud ja pidime nutikast panema enda loo. Ühesõnaga hakkama ta millegiga ei saanud ja me pidime ise minema ja selle muusika käima tagasi panema. Kirsiks tordile ei lasknud ta meie playlisti lugusid, vaid hoopis oma “ämmamoori maja” jm taolisi lugusi. Inimene ongi igapäeva elus selline hästi ebameeldiv ja negatiivne, kuid me uskusime siiralt, et teiste pulmapäeva ta ikka rikkuma ei hakka- paraku aga me eksisime. Nüüd te küsite, et miks me siis üldse sellise inimese valisime jne, nimelt seetõttu, et ta on väga lähedase inimese kaaslane.

Minu pulm oli järjekordne megavastik õppetund sellest, et kui sa juba alguses tunned, et kedagi ei saa usaldada millegiga, siis palun ära usalda ka. Sest kui ikka sisetunne ütleb, et nad keeravad käki, siis nii ka läheb.

Fucked up ühesõnaga. Ma tean, et ühel päeval võibolla lähevad need negatiivsed emotsioonid ka lahjemaks, kuid nagu näha, siis veel mitte. Pigem mida rohkem aega edasi, seda enam ma saan aru, kui nõme pulmapidu meil kokkuvõttes oli. Jah mitte teiste jaoks, kuid minu jaoks küll.

Kogu pulmapäeva ainus tore, hea ja täpselt ideaalselt välja tulnud asi oli pildistamine. Fotograaf oli ainus kelles ma pettuma ei pidanud ja kellega meil tõesti tore ning lõbus oli.

Õed mul ütlevad küll, et nad ei saa aru mida ma ajan, see asi ei olnud midagi nii hull. Kuid ilmselgelt kohe kui ma ütlen, et kujuta ette kui see sinu pulm oleks olnud ja sa näed kuidas kõik läheb niipekki kui üldse annab, siis on vaikus majas. Aaa ei tegelikult öeldakse, et oleks võinud ka hullemalt minna- no hullem oleks saanud olla vaid see, kui peopaik põlema oleks läinud.

See oli tegelikult minumeelest ikka täiega katastroof. Jah külalised ei saanud ilmselt üldse niiväga aru, kuid mina ju sain. Ja siis lohutataksegi, et peaasi, et ise rahul olite ju. Nooh on vast küll see peamine, kuid meie ei olnud rahul ja no kohe üldse mitte. Külalistel oli enamvähem tore olla mulle tundub, et lihtsalt tundus veidi ligadi-logadi aga ei midagi hullu.

Mina aga nägin kuidas kõik oli totaalselt valesti ja see ajabki nii mõruks meele. Pulmapäev oli tore päev, kuid pulmapidu oli kohutav ja no ei kordaks ikka küll.

Loo moraal, siis ära usalda kedagi keda sa tunned, et ei saa 100% usaldada. Kuigi noh jah, ma ei usaldagi kedagi niipalju but still. Oleks pidanud ikka oma sisetunnet kuulama.

Aaa ja siis eriti kirss tordile on kuulda seda, kui keegi, kes osaliselt midagi aitas pulmapäeval teha, ütleb teistele, et aa te pole veel abielus ja saate tagasi teha. Nagu Aitäääh! Ütleks ära, et mina ei palunud mitte kellegilt (peale õhtujuhi), et ta midagi teeks või aitaks kuidagi. Kõik teised käisid ise meile oma abi ja “teenustega” peale ning kui ma isegi ütlesin, et mulle tundub, et see ei mängi välja, siis käidi ikka peale. Ning nagu arvata oli siis ei mänginudki nad välja oma asjadega, kuid mina olen ju selles süüdi, et nemad enda kohustusetega hakkama ei saanud 🙂

Ja no otsus mitte võtta proffesionaalset õhtujuhti oli ka loll otsus, kuid kuna ma eelnevalt pulmas nägin “proffesionaalset” õhtujuhti kes oma kohustustega hakkama ei saanud, siis sealt tegin ka oma eelarvamustega otsuse. Ega enam ei ole midagi teha kui oma mõrust tujust üle saada. 

Nüüd te siis teate seda, et miks ma pulmast kirjutanud ei ole pikemalt. Kui me pildid kätte saame, siis võibolla mõni positiivsem postitus tuleb ka, kuna dekoreerimise osas, siis nägi peopaik küll imeilus välja ja sellega me saime küll vägahästi hakkama! Ühesõnaga ainsad asjad millega ma oma pulmapäeval rahul olin- meie välimus, peopaik ja meie armas fotograaf.

Ja ärgu palun tulgu keegi mulle ütlema, et mida ma halan, see on minu blogipesake ja halan palju tahan 🙂

 

“Ma ei teadnudki aga ma mõtlesin sellele mida Sul ei ole- SÜDANT!” ♣️♥️♦️♠️

Kuna meie honeymoon oli maagilisel Prangli saarel, siis olime kenasti levist väljas ja ainult Kallima nutikas sattus vahepeal näppu. Seega sai kapinurgalt leitud kaarte mängitud nii karmilt et näpud villis ja kaardid kortsus.

Mängisime potikat ja mul olid käes kaks viimast kaarti. Mõtlesin, et niii mis kaardi ma käima peaksin, et võit minu kätte tuleks? Kallil oli natukene suurem patakas käes, kuid arvata oli, et kui ma feilin, siis ma kaotan ka.

Lõpuks viskasin ärtu letti jaaaa võitsingiii! Kalli pidi kaardi üles korjama. Viskasin ka oma viimase ristikese siis letti, mille peale Kalli küsis tsipa pahuralt:

“Miks Sa selle kaardi ennem käisid? Kuidas sa teadsid, et mul seda pole?”

“Ma ei teadnudki aga ma mõtlesin sellele mida Sul ei ole- SÜDANT!”

Ristisi oli tal täitsa mitu tükki käes. Olgu öeldud, et ma ei tundnud kuni mesinädalateni kaardimastide nimesi. Või noh teadsin ikka, kuid ei huvitunud ja nii olengi ma eluaeg kutsunud ärtut südameks ja vajadusel küsinud, et kuule mis mast see on. Pranglil aga otsustasin areneda ja hakkas maste õigete nimedega kutsuma.

Kirjapildis pole see loomulikult sama, kuid no naersime selle “juhtumi” üle kogu õhtu 😀 Ja siiamaani sellele momendile mõeldes tuleb muie suule, seega kirja panemist väärt, kuna ma ei taha seda momenti unustada 🙂

Üldse Kalliga on niiiiraske kaarte mängida 😦 Ma ei tea kas ta on mingi eriliselt hea sohitegija või tal ongi lihtsalt geniaalne mälu. Üheksa mängu kümnest mina kaotasin ja no lõpuks ajas niipahuraks, et ma süüdistasin teda sohi tegemises ja ütlesin, et mängime koristajat*. Edaspidi üritasin oma kaarte paremini varjata, kuid ikka kaotasin, lohutuseks siis vähemalt veab mul armastuses 😉 Ja no nähaon, et veab ikka ka💖

*Koristaja on see “mäng” kus viskad teist kaardipatakaga ja ta peab siis need laiali lennanud kaardid kokku korjama…lapsik I know 🙂 

Lõpuks ometi vaikus peale tormi!🌊🌊🌊

!ALERT!- postitus sisaldab loba, loba ja veelkord ainult loba. 

Uuh, täna jõudsime lõpuks ometi koju ja no niihea on rahulikult kodus olla! Teadmine, et ei pea kuskile minema, midagi planeerima ega millegipärast närveldama, see on niihea tunne! Nagu vaikus peale tormi 🙂

Tänane Pranglilt mandrile sõit oli üks hullumeelne sõit ma ütlen. Kes täna mereäärde sattunud, siis see teab küll, mis seal merel toimub. Lained olid meeletud! Eriti Prangli saare juures, mandri ääres oli juba täitsa-täitsa rahulik sellega võrreldes.

Alustan siis sellega, et kuna rahvast oli meeletult, siis oli ka koeri megapalju. Kuna meie preili ajas kõik need kutid seal elevile, siis koerakari nuttis seal välistekil. Mõtlesime, et enda ja teiste närvide rahustuseks lähme sinna kapteni kajuti ette maha istuma- hea, mugavam ja privaatsem. Toolid olid niikuinii tekil täis, seega põrand oligi meie istekohaks.

Ma veel ütlesin ka Kallile, et raudselt tuleb megatuul, kuna laev ju pöörab ümber ja ilmselt hakkab vett ka lendama. See mis aga reaalselt juhtus, no seda ma küll ei osanud oodata. Lõpuks kui laev ümber pööras, siis tuligi megatuul ja kui laev sadamast välja jõudis, siis hakkas vett lendama, nagu reaalselt lihtsalt lendas vett hiiiiigelpahvakatena näkku.

Kõik kes seal meie kõrval reas istusid, said lihtsalt läbimärjaks. Alt tekilt põgenesid inimesed üles ja tagumisele tekile, kuna sinna lendas ka vett, kuid mitte niimoodi nagu laine lendaks näkku.

Meie ajasime ennast peale kahte laviini püsti, selleks ajaks olime juba läbimärjad 😀 Laev kõikus MEELETULT, meile veel öeldi ka, et ärge praegu minge, kuid no mina keeldusin seal edasi istumast. Need kes edasi jäid, reaalselt hiljem lihtsalt tilkusid. Ma mõtlesin veel kõndides, et no kui ma lahti lasen, siis ma lendan ka siit laevalt 😀 Õnneks üks laevakaptenitest võttis Kallilt koerarihma ja Kalli sai mulle rahus käe ulatada ja sain teise äärde.

Muidu oleks ülivahva ja naljakas mälestus olnud, kuid see kolmveerand tundi lõdisemist ei olnud üldseee vahva. Mul olid jalad, teksad ja jope läbimärjad lihtsalt noh 😀 Koertest oli kahju, kuna no näiteks üks husky oli küll endast täiesti väljas. Ta omanik võttis ta lõpuks endale sülle ja see vaeseke nuttiski kuni sõidu lõpuni. Hiljem kui avamerele jõudsime, siis tuli alt inimesi välja ja räägiti, et seal sees oli tunne nagu oleks veeall, kuna aknad kattusidki lihtsalt lainetega.

Ühesõnaga mega lõpp mesinädalatele 😀 Ma ütlesin ka Kallile, et meenutas meie kaoses olevat pulmapidu. Kuigi ainult meie mõistsime kaost pulmapäeval, siis no see oli ikka meeeletu. Teiste jaoks tundus ligadi-logadi, kuid minumeeles see oli effffin kaos, mis toimus noh. Ma pikemalt ei taha peatuda hetkel, kuna lasen asjal vähe jahtuda enne kui üldse mingeid emotsioone lähemalt jagama hakkan.

Muidu oli Pranglil megamõnus ja ilmselt kõigerohkem nautis seda meie pisike pereliige. Ta sai niimoodi joosta, kaevata ja ujuda, et no nüüd peaks küll isu täis olema pikemaks ajaks 🙂

Pulmade osas, siis Sargvere mõis oli ikka kõige õigem otsus üldse. Kui keegi pulmapaika otsib ja te tahate romantilist, loodust täis ja ainulaadset pulmapaika, siis käige Sargvere mõisa vaatamas, võibolla seda te oletegi otsinud!

Halamine aitab mõtteid korrastada.

Teate miks mulle kirjutamine (siinkohal aka halamine) meeldib? Nimelt kui saad enda debiilsed mõtted kirja, siis saad ise ka aru kui lollilt ikka mõelda annab 😀 Ja üldse mõtete kirja panek, jah isegi kõige segasemal kujul, see aitab neid korrastada.

Tegelikult seoses pulmadega, siis ei ole ju hullu midagi ja kõik on täpselt nii nagu olema peab 🙂 Ok mitte täpselt, kuid siiski päris-päris hästi. Selle toitlustusega on paras peavalu, kuid ülejäänud asjad on üsnagi plaanijärgi läinud ja veelgi paremini.

Lihtsalt kui stressed out annab olla? See vana hea ülemõtlemine ikka mul küljes ja no sellega ma ennast niihulluks ajada suudangi. Ja noh natukene see vingumine ikka häiris ka, et mismõttes alkovaba pulm ja mismõttes Teisipäevasel päeval. Aga noh, mis seal ikka, meie pulm ja meie otsused 🙂

Aga ilmselt eriti hulluks ajangi ma end sellega, et eeldan endalt mingeid õhulosse ja kui õhulossi asemel tuleb vahuloss, siis see tundub nagu niiiijama selle õhulossi eelduse kõrval. Eeldused on halb-halb asi. Ma kunagi lugesin ka selle kohta, et enamasti inimesed pettuvadki oma eelduste tõttu, mitte kellegi teise tegemata jätnud asjade. A’la eeldad, et mees tooks naistepäevaks lilli ja kui ei too, siis oled pettunud. Kuigi ütleme, et tegelikult mees tõi hommikusöögi voodisse, kuid sina raidusid endale neid lilli ja ei hinnanud seda üldse. Vast saate aru mis mõtlen 😀

Homme on meil igatahes minek. Eile oli eriti produktiivne päev, saime kodust kümne minuti kauguselt oma kaktusekesed ja ei pidanudki kolme tunnist edasi-tagasi sõitu lillelattu ette võtma. Üldse megaaapalju asju sai tehtud, nüüd peakski vist kõik valmis olema!

greatsucess.gif

 

3 päeva pulmadeni: minu mõtted 💭

Pealkirja mõeldes, siis eitea kuidas peaks üldse päevi arvestama? Kuna neljas päev juba on pulmapäev, siis selle järgi vast ikkagi kolm. Kuupäeva vaadates, siis selle järgi oleks kohe-kohe isegi kaks, kuid siiski on alles kesköö 🙂

Mulle tundub, et minust on vahepeal mingi püha laisk lehm saanud. Sellessuhtes, et mulle tundub, et see on üks halb omadus, mis mulle partnerilt üle kandus 😀 Mina olin selline paaniline planeerija, et iga detaili pidi olema aasta aega ennem paigas ja mõeldud ning kindel. Kuid tänaseks olen ma mingi isiksuskriisi käes vaevlev püha lehm noh. Ühelt poolt ma ei viitsi, ei jõua ja ei taha, kuid samalajal mõtlen “appppi-appi peab liigutama, vähe on aega, sada asja teha” ning selle kõige ajal ma ikkagi ei liiguta end, ma vaid mõtlen ja närvan.

Kokkuvõttes ma võin öelda, et mulle tundub, et kui ühel heal päeval isiksuskriis üle läheb, siis sain hea omaduse juurde. Perfektsionistist hull planeerija oligi tegelikult päris raske olla… Lihtsalt hetkel on nagu raske, kuna iseendaga käib pidev sõda noh ja see on niii väsitav.

Selle kõige tõttu tundub hetkel kõik paha-halb-nõme ja see teeb olemise kurvaks. Samas aga ise olen süüdi ju. Ja süüdi on errorid, kuid siiski osaliselt meie endi tekitatud errorid. Ei tohi seda juustu niipalju osta noh…

Eenivei meie pulmad on 3 päeva pärast, kuid paraku lähevad nad risti-rästi vastupidi sellele, mis nad pidid olema. Kõik on vist absoluutselt teistmoodi, kui planeeritud oli. Hea seegi, et kaaslane ei muutunud vahepeal 😀

Ma korraks jubajälle jõudsin mõelda, et pekki kõik on nii valesti kui annab olla noh, nõme pidu ja jätaks üldse ära. Tegelikult aga nii ei tohi mõelda ja kui ma detaile vaatan ja viimaseid asju teen, siis näen küll, et ilmselt kõik laabub ilusasti. Jah see ei ole meie unistuste pidu, kuid nagu öeldud, siis oma eeldustes pettumustes on igaüks ise süüdi. Ise olen süüdi, et tublim ei olnud noh. Ja ise oleme süüdi, et ei suutnud varem ära otsustada, et mida me siis ikkagi südamest soovime.

See vastik perfektsionist mu sees lihtsalt jonnib, teine osa minust rahustab teda maha ja mõistab küll, et kõik on chill ja saab mis saab.

Pidu tuleb ikkagi ilmselt nummikas ja peab ütlema, et täitsa meie moodi- ligadi ja logadi ning vildakas 😀 Tegelikult pole asi vist üldse nii hull. Oeeeh, küll kõik läheb hästi Kirsike.

Ma pean ära mainima, et kui mul õdesi ei oleks, siis oleks kõik ikka kümme korda sitem. Kuna nad on ikka kuldaväärt elukad küll!💖

Ja noh, tegelikult ilmselt ma ei oleks nii stressis, kui ma ei peaks absoluutselt kõigega ise tegelema. Kannatamatus on saatanast ma ütlen! Oleks aastakese veel oodanud, siis oleks saanud kõik asjad lükata profesionaalide kaela, kuid samas minu ihnuskoi ei oleks seda niikuinii lubanud. Hullumaja puhvet on elu iseendaga ikka 🙂 Vahepeal ma imestan, et mu Kallim mind taluda suudab ja seejuures niiipalju armastada ka veel 😀

Ma otsustasin lõpuks need mõtted kirja panna seetõttu, et pärast näha kas asi oli tõesti nii hull kui mulle tundus ja noh, näha kuidas mul vaatevinkel muutub peale seda, kui pulmapidu saab peetud.

Hullult sisukas ja korralik postitus küll eksole… nagu aru võib saada, siis ma olen kergelt hullumas lihtsalt ja no ma ei tea, ma ausõna soovin, et selle pulmavärgiga saaks lihtsalt juba ühele poole. Nii stressis pole ma lihtsalt juba väga ammu olnud… Ja eriti ebanormaalne, et ma lihtsalt soovin “pulmavärgiga” ühele poole saada 😀 😀 Oh my…

Tegelikult ma olen ikkagi meeletult rõõmus ja õnnelik, et meie tähtis päev tuleb 🙂 Lihtsalt ma muretsen väga-väga palju ja ilmselt see lähedaste vingumine on meeletult juurde andnud… Lihtsalt kardan seda vist, et me oleme endast ikkagi vägapalju andnud ja et võibolla see ei ole piisav…loogiliselt mõeldes tean, et on küll, kuna see on ju siiski meie pulmapidu ja tähtis on see, et meie oleksime rahul.

17 days to go: pulmaplaneerika 👰🏻🤵🏻

Ma tean, et ma ainult pulmadest hetkel räägingi, kuid meil on siin paras pulmaplaneerika (tähendus: pulmade planeerimine ja paanika segu) käsil ka ju. Kui ma parasjagu pulmadest ei kirjuta või mingeid asju ei aja, siis ma mõtlen asjadest mida ma peaksin ajama või tegema/otsustama. Ja samalajal mõtlen, et “Appi ma ei jõua, appi aga ma ju pean, issverküll liiguta ennast juba ja tee midagi ära!!”

Ma pealkirja jaoks päevi lugedes pidin südari saama, kuna 17 päeva ainult! Kontrollisin üle, jep endiselt seitseteist päeva. Meil on niipalju asju vaja teha ja aega on ainult 17 päeva, i’m going nuts! Ja lisaks siin vingumisele, siis jah, ma ausõna koguaeg ajan neid asju! Või vähemat mõtlen sellele… Kuid pingeid on vaja ka maandada eksole 😀

See nädal on meeletult tegus olnud. Kui varem olid vaid ideed ja materjalid, siis nüüd on juba meeletult paljud asjad teostatud ka saanud. Oli ka aeg eksole 😀 Nagu varem ei oleks midagi valmis olnud… Tegelikult ma ei ole asjade viimasele hetkele lükkaja, kuid miskipärast on päris paljude pulmaasjadega just nii läinud.

Eeenivei pulmaküünlad saime valmis, pokaalid leidsime sobivad ja kaunistasime ära, külaliste kohaplaanide raam sai valmis meisterdatud ja paljupalju asju sai veel tehtud. Kuigi kohaviida värgis ma olen natukene kahtlema hakanud, kuna mulle hakkas üks teine idee meeldima ja see sobib laual olevatega kokku küll, kuid eks näis. Pisikene detailimuutus oleks vaid, seega eimidagi suurt.

Vahepeal suutsime pulmakleidi veidi ära rikkuda, fittingut tehes ilmus sinna üks pisike plekk ja ma mõtlesin, et me ei saagi sellest lahti, kuna see ei tulnud maha lihtsalt. Õnneks mu geenius õde sai korda selle. Pidime paar detaili ka ümber tegema ja eemaldama, kuna otsustasin, et mõni asi ei meeldi ikka. Vahepeal otsustasin üldse oma kleiti vihata, nii selle pleki tõttu, kui ka ebasobivata detailide. Aga tegelikult ma siiski jumaldan enda kleiti! Lihtsalt juhtmed vajavad välja tõmbamist vahel.

Ja kui meil veel loetud päevad tagasi kummalgi kingi ei olnud, siis täiesti imekombel leidsime mõlemale kingad ühepäevase shopingu käigus. Kuigi mina pean ikka kõvasti harjutama seda kontsadel käimist ja paluma kõrgematelt jõududelt, et ma pulmapäeval trepist alla ei kukuks või niisama jalutades jalga ei murraks. Kuigi see ütlus “break a leg!” peaks õnne tooma, siis palun mulle mitte seda soovida, tänud juba ette! Poes suutsin ma kogunisti neli korda väikestviisi koperdada, kuid need kingad on niiilusad, et ma ei suutnud neid maha jätta ja võrreldes teiste tippkontsadega ikka supermugavad. Ja noh, viieteist minuti kohta, siis neli koperdust pole vast hullu 😀 Heaaa lohutus….

Peaks nüüd ühe final fittingu ära tegema ja triikimisele saatma kleidi ja ülikonna, oleks ka aeg eksole! Issand ammu oleks pidanud seda tegema! Ja peaks need pisidetailid ära otsustama ja ära ostma vajaliku. Nimelt on meil vaja mõelda välja Kalli riietuse osas kas a) roosa särk valida ja osta juurde mansetinööbid või b) valida sinine särk ja osta juurde valge lips. Lisaks ei suuda Kalli ära otsustada, kas ta tahab vesti või ei taha, mina olen erapooletu. Vest on ilus, kuid kui ta otsustab ilma, siis läheb ilma. Ma isegi ei viitsi mõelda, et mida mina tahaks, kuna ma pean niigi palju mõtlema eksole…

Vahepeal kui juhtmed jälle kokku jooksevad, siis mul on blokk peal ja ma mõtlen, et mul on kõigest niiisuva. Peaasi, et midagi kuidagi olemas oleks ja suva noh. Kuna noh, nii naeruväärselt vastik on see, et ma alustasin planeerimist JUBA aasta tagasi, kuid ikka tuli hunnik viimasehetke erroreid. No nt sõrmused, kui nüüd kohale ei peaks jõudma, siis vot see oleks maailmalõpp, ok ei oleks, kuid see oleks kohutav! Ma usun, et ma ei pea isegi seletama, et miks küll. Selline tunne, et oleks pidanud mingi 4 kuud varem need vist tellima. Endameelest arvestasin ilusasti topeltaja, juhuks kui miskit juhtub, kuid läks siis nii. Ok vingumise asemel pigem võiks loota, et need ikka jõuavad kohale, seda loodan samas niikuinii 😀

Tahaks täiega igasugu meisterdusi näidata juba, kuid niikuinii pole aega ja tahaks ikka ilusate piltidega neid postitusiSamas pulmapildid saan ma ilmselt alles kuskil Oktoobris, seega who knows, peaks vist ikka kellelgi laskma pildistada neid ennem ka.

Juuudas kui segaselt annab kirjutada ahh? 😀 Eeenivei ei toimu meil siin midagi erilist, vaid sama vana hala. Peale pulmi alles tulevad uued tuuled ma pakun, seni on meil täies hoos see pulmaplaneerika.

Mul on mingi hunnik mõtteid ja ideid, et mida kõike ma teile ka näidata tahan, kuid eks näib kuidas välja kukub. Ilmselt enne Septembrit asja minust siin ei saa. Ja kõigele lisaks pean ma aitama oma õel tema pulmi korraldada, mis on 21 päeva peale minu pulmi, oiii kuidas aju saab vatti praegu. Kuid tema aitab mind meeletult, seega aitan teda vastu ka heameelaga, kuigi ma ideaalis tahaks alustada nende asjadega alles peale oma pulmi, kuna no ma lähen muidu hulluks ära varsti 😀