Halamine aitab mõtteid korrastada.

Teate miks mulle kirjutamine (siinkohal aka halamine) meeldib? Nimelt kui saad enda debiilsed mõtted kirja, siis saad ise ka aru kui lollilt ikka mõelda annab 😀 Ja üldse mõtete kirja panek, jah isegi kõige segasemal kujul, see aitab neid korrastada.

Tegelikult seoses pulmadega, siis ei ole ju hullu midagi ja kõik on täpselt nii nagu olema peab 🙂 Ok mitte täpselt, kuid siiski päris-päris hästi. Selle toitlustusega on paras peavalu, kuid ülejäänud asjad on üsnagi plaanijärgi läinud ja veelgi paremini.

Lihtsalt kui stressed out annab olla? See vana hea ülemõtlemine ikka mul küljes ja no sellega ma ennast niihulluks ajada suudangi. Ja noh natukene see vingumine ikka häiris ka, et mismõttes alkovaba pulm ja mismõttes Teisipäevasel päeval. Aga noh, mis seal ikka, meie pulm ja meie otsused 🙂

Aga ilmselt eriti hulluks ajangi ma end sellega, et eeldan endalt mingeid õhulosse ja kui õhulossi asemel tuleb vahuloss, siis see tundub nagu niiiijama selle õhulossi eelduse kõrval. Eeldused on halb-halb asi. Ma kunagi lugesin ka selle kohta, et enamasti inimesed pettuvadki oma eelduste tõttu, mitte kellegi teise tegemata jätnud asjade. A’la eeldad, et mees tooks naistepäevaks lilli ja kui ei too, siis oled pettunud. Kuigi ütleme, et tegelikult mees tõi hommikusöögi voodisse, kuid sina raidusid endale neid lilli ja ei hinnanud seda üldse. Vast saate aru mis mõtlen 😀

Homme on meil igatahes minek. Eile oli eriti produktiivne päev, saime kodust kümne minuti kauguselt oma kaktusekesed ja ei pidanudki kolme tunnist edasi-tagasi sõitu lillelattu ette võtma. Üldse megaaapalju asju sai tehtud, nüüd peakski vist kõik valmis olema!

greatsucess.gif

 

Advertisements

3 päeva pulmadeni: minu mõtted 💭

Pealkirja mõeldes, siis eitea kuidas peaks üldse päevi arvestama? Kuna neljas päev juba on pulmapäev, siis selle järgi vast ikkagi kolm. Kuupäeva vaadates, siis selle järgi oleks kohe-kohe isegi kaks, kuid siiski on alles kesköö 🙂

Mulle tundub, et minust on vahepeal mingi püha laisk lehm saanud. Sellessuhtes, et mulle tundub, et see on üks halb omadus, mis mulle partnerilt üle kandus 😀 Mina olin selline paaniline planeerija, et iga detaili pidi olema aasta aega ennem paigas ja mõeldud ning kindel. Kuid tänaseks olen ma mingi isiksuskriisi käes vaevlev püha lehm noh. Ühelt poolt ma ei viitsi, ei jõua ja ei taha, kuid samalajal mõtlen “appppi-appi peab liigutama, vähe on aega, sada asja teha” ning selle kõige ajal ma ikkagi ei liiguta end, ma vaid mõtlen ja närvan.

Kokkuvõttes ma võin öelda, et mulle tundub, et kui ühel heal päeval isiksuskriis üle läheb, siis sain hea omaduse juurde. Perfektsionistist hull planeerija oligi tegelikult päris raske olla… Lihtsalt hetkel on nagu raske, kuna iseendaga käib pidev sõda noh ja see on niii väsitav.

Selle kõige tõttu tundub hetkel kõik paha-halb-nõme ja see teeb olemise kurvaks. Samas aga ise olen süüdi ju. Ja süüdi on errorid, kuid siiski osaliselt meie endi tekitatud errorid. Ei tohi seda juustu niipalju osta noh…

Eenivei meie pulmad on 3 päeva pärast, kuid paraku lähevad nad risti-rästi vastupidi sellele, mis nad pidid olema. Kõik on vist absoluutselt teistmoodi, kui planeeritud oli. Hea seegi, et kaaslane ei muutunud vahepeal 😀

Ma korraks jubajälle jõudsin mõelda, et pekki kõik on nii valesti kui annab olla noh, nõme pidu ja jätaks üldse ära. Tegelikult aga nii ei tohi mõelda ja kui ma detaile vaatan ja viimaseid asju teen, siis näen küll, et ilmselt kõik laabub ilusasti. Jah see ei ole meie unistuste pidu, kuid nagu öeldud, siis oma eeldustes pettumustes on igaüks ise süüdi. Ise olen süüdi, et tublim ei olnud noh. Ja ise oleme süüdi, et ei suutnud varem ära otsustada, et mida me siis ikkagi südamest soovime.

See vastik perfektsionist mu sees lihtsalt jonnib, teine osa minust rahustab teda maha ja mõistab küll, et kõik on chill ja saab mis saab.

Pidu tuleb ikkagi ilmselt nummikas ja peab ütlema, et täitsa meie moodi- ligadi ja logadi ning vildakas 😀 Tegelikult pole asi vist üldse nii hull. Oeeeh, küll kõik läheb hästi Kirsike.

Ma pean ära mainima, et kui mul õdesi ei oleks, siis oleks kõik ikka kümme korda sitem. Kuna nad on ikka kuldaväärt elukad küll!💖

Ja noh, tegelikult ilmselt ma ei oleks nii stressis, kui ma ei peaks absoluutselt kõigega ise tegelema. Kannatamatus on saatanast ma ütlen! Oleks aastakese veel oodanud, siis oleks saanud kõik asjad lükata profesionaalide kaela, kuid samas minu ihnuskoi ei oleks seda niikuinii lubanud. Hullumaja puhvet on elu iseendaga ikka 🙂 Vahepeal ma imestan, et mu Kallim mind taluda suudab ja seejuures niiipalju armastada ka veel 😀

Ma otsustasin lõpuks need mõtted kirja panna seetõttu, et pärast näha kas asi oli tõesti nii hull kui mulle tundus ja noh, näha kuidas mul vaatevinkel muutub peale seda, kui pulmapidu saab peetud.

Hullult sisukas ja korralik postitus küll eksole… nagu aru võib saada, siis ma olen kergelt hullumas lihtsalt ja no ma ei tea, ma ausõna soovin, et selle pulmavärgiga saaks lihtsalt juba ühele poole. Nii stressis pole ma lihtsalt juba väga ammu olnud… Ja eriti ebanormaalne, et ma lihtsalt soovin “pulmavärgiga” ühele poole saada 😀 😀 Oh my…

Tegelikult ma olen ikkagi meeletult rõõmus ja õnnelik, et meie tähtis päev tuleb 🙂 Lihtsalt ma muretsen väga-väga palju ja ilmselt see lähedaste vingumine on meeletult juurde andnud… Lihtsalt kardan seda vist, et me oleme endast ikkagi vägapalju andnud ja et võibolla see ei ole piisav…loogiliselt mõeldes tean, et on küll, kuna see on ju siiski meie pulmapidu ja tähtis on see, et meie oleksime rahul.

17 days to go: pulmaplaneerika 👰🏻🤵🏻

Ma tean, et ma ainult pulmadest hetkel räägingi, kuid meil on siin paras pulmaplaneerika (tähendus: pulmade planeerimine ja paanika segu) käsil ka ju. Kui ma parasjagu pulmadest ei kirjuta või mingeid asju ei aja, siis ma mõtlen asjadest mida ma peaksin ajama või tegema/otsustama. Ja samalajal mõtlen, et “Appi ma ei jõua, appi aga ma ju pean, issverküll liiguta ennast juba ja tee midagi ära!!”

Ma pealkirja jaoks päevi lugedes pidin südari saama, kuna 17 päeva ainult! Kontrollisin üle, jep endiselt seitseteist päeva. Meil on niipalju asju vaja teha ja aega on ainult 17 päeva, i’m going nuts! Ja lisaks siin vingumisele, siis jah, ma ausõna koguaeg ajan neid asju! Või vähemat mõtlen sellele… Kuid pingeid on vaja ka maandada eksole 😀

See nädal on meeletult tegus olnud. Kui varem olid vaid ideed ja materjalid, siis nüüd on juba meeletult paljud asjad teostatud ka saanud. Oli ka aeg eksole 😀 Nagu varem ei oleks midagi valmis olnud… Tegelikult ma ei ole asjade viimasele hetkele lükkaja, kuid miskipärast on päris paljude pulmaasjadega just nii läinud.

Eeenivei pulmaküünlad saime valmis, pokaalid leidsime sobivad ja kaunistasime ära, külaliste kohaplaanide raam sai valmis meisterdatud ja paljupalju asju sai veel tehtud. Kuigi kohaviida värgis ma olen natukene kahtlema hakanud, kuna mulle hakkas üks teine idee meeldima ja see sobib laual olevatega kokku küll, kuid eks näis. Pisikene detailimuutus oleks vaid, seega eimidagi suurt.

Vahepeal suutsime pulmakleidi veidi ära rikkuda, fittingut tehes ilmus sinna üks pisike plekk ja ma mõtlesin, et me ei saagi sellest lahti, kuna see ei tulnud maha lihtsalt. Õnneks mu geenius õde sai korda selle. Pidime paar detaili ka ümber tegema ja eemaldama, kuna otsustasin, et mõni asi ei meeldi ikka. Vahepeal otsustasin üldse oma kleiti vihata, nii selle pleki tõttu, kui ka ebasobivata detailide. Aga tegelikult ma siiski jumaldan enda kleiti! Lihtsalt juhtmed vajavad välja tõmbamist vahel.

Ja kui meil veel loetud päevad tagasi kummalgi kingi ei olnud, siis täiesti imekombel leidsime mõlemale kingad ühepäevase shopingu käigus. Kuigi mina pean ikka kõvasti harjutama seda kontsadel käimist ja paluma kõrgematelt jõududelt, et ma pulmapäeval trepist alla ei kukuks või niisama jalutades jalga ei murraks. Kuigi see ütlus “break a leg!” peaks õnne tooma, siis palun mulle mitte seda soovida, tänud juba ette! Poes suutsin ma kogunisti neli korda väikestviisi koperdada, kuid need kingad on niiilusad, et ma ei suutnud neid maha jätta ja võrreldes teiste tippkontsadega ikka supermugavad. Ja noh, viieteist minuti kohta, siis neli koperdust pole vast hullu 😀 Heaaa lohutus….

Peaks nüüd ühe final fittingu ära tegema ja triikimisele saatma kleidi ja ülikonna, oleks ka aeg eksole! Issand ammu oleks pidanud seda tegema! Ja peaks need pisidetailid ära otsustama ja ära ostma vajaliku. Nimelt on meil vaja mõelda välja Kalli riietuse osas kas a) roosa särk valida ja osta juurde mansetinööbid või b) valida sinine särk ja osta juurde valge lips. Lisaks ei suuda Kalli ära otsustada, kas ta tahab vesti või ei taha, mina olen erapooletu. Vest on ilus, kuid kui ta otsustab ilma, siis läheb ilma. Ma isegi ei viitsi mõelda, et mida mina tahaks, kuna ma pean niigi palju mõtlema eksole…

Vahepeal kui juhtmed jälle kokku jooksevad, siis mul on blokk peal ja ma mõtlen, et mul on kõigest niiisuva. Peaasi, et midagi kuidagi olemas oleks ja suva noh. Kuna noh, nii naeruväärselt vastik on see, et ma alustasin planeerimist JUBA aasta tagasi, kuid ikka tuli hunnik viimasehetke erroreid. No nt sõrmused, kui nüüd kohale ei peaks jõudma, siis vot see oleks maailmalõpp, ok ei oleks, kuid see oleks kohutav! Ma usun, et ma ei pea isegi seletama, et miks küll. Selline tunne, et oleks pidanud mingi 4 kuud varem need vist tellima. Endameelest arvestasin ilusasti topeltaja, juhuks kui miskit juhtub, kuid läks siis nii. Ok vingumise asemel pigem võiks loota, et need ikka jõuavad kohale, seda loodan samas niikuinii 😀

Tahaks täiega igasugu meisterdusi näidata juba, kuid niikuinii pole aega ja tahaks ikka ilusate piltidega neid postitusiSamas pulmapildid saan ma ilmselt alles kuskil Oktoobris, seega who knows, peaks vist ikka kellelgi laskma pildistada neid ennem ka.

Juuudas kui segaselt annab kirjutada ahh? 😀 Eeenivei ei toimu meil siin midagi erilist, vaid sama vana hala. Peale pulmi alles tulevad uued tuuled ma pakun, seni on meil täies hoos see pulmaplaneerika.

Mul on mingi hunnik mõtteid ja ideid, et mida kõike ma teile ka näidata tahan, kuid eks näib kuidas välja kukub. Ilmselt enne Septembrit asja minust siin ei saa. Ja kõigele lisaks pean ma aitama oma õel tema pulmi korraldada, mis on 21 päeva peale minu pulmi, oiii kuidas aju saab vatti praegu. Kuid tema aitab mind meeletult, seega aitan teda vastu ka heameelaga, kuigi ma ideaalis tahaks alustada nende asjadega alles peale oma pulmi, kuna no ma lähen muidu hulluks ära varsti 😀

24 days to go: pulmapaanika 👰🏻🤵🏻

Mul on siin parajalt paanikat, kuna noh vana hala aga miljon asja on vaja teha! Meil tantsuõpetaja on puhkusel, seega pole me jõudnud isegi valssi harjutada, just for fok sake.

Lisaks saime eile teada, et DPD kaotas meie sõrmused ära ja kuigi uus tellimus anti juba sisse, siis need ei jõuaks ilmselt õigeks ajaks. Hetkel oodatakse tootjalt vastust, et kui ruttu nad valmis-postitatud saaksid ja kui ei mängi välja, siis palju õnne! Peame Eestist hakkama uusi sõrmuseid otsima, ilmselt valmistoodangut. Paar kuud tagasi Ülemiste läbikammimisel läks nii, et meile meeldivaid me ei leidnud, isegi väljaspool sobivat hinnaklassi. Sõrmused olid tellitud valgest kullast ja paraja laiusega, kuna minu jaoks need ülikitsad on täiesti no-no.

See armas paanika-jaanika viis nüüd selleni, et pidime cateringu ära ütlema. Lihtsalt hind oli liialt kallis, toidud olid jumalast normaalses hinnaklassis, kuid minu jaoks teenindus mitte. Ma ei raatsiks põhimõtte pärast juba maksta 24 eurot tunnis kahele teenindajale, kui nad isegi peale sooja söögikorda miskit ei tee. Sellessuhtes, et selle peale öeldi mulle, et nad ju sätivad laualinu kui vaja jms, noh ma võin ise ka seda laualina sättida.

Selle asemel tellime me nüüd toidu, rendime nõud ja puuduolevad asjad ning leidsime tuttava kaudu endale ka normaalse hinnaga teenindaja. Pole küll proff, kuid no ega meil seal midagi niiväga pole vaja tehagi. Igatahes pean nüüd otsima meile sobiva firma, kelle käest tellida toit ja veel firma kust tellida nõud. Valikvariandid on olemas, kuid peab veidi läbirääkimisi pidama.

Ühesõnaga üliitore, et meie pulmadeni on jäänud effin 24 päeva ja sõrmused kaotati ära! Selle tõttu tuleb meil Eestist ostes maksta vähemalt poolerohkem nende eest, kuna valge kuld ju, kuid siiski need on abielusõrmused, need jäävad meile kogu eluks. Seega minumeelest on sõrmustel olulisem tähtsus, kui “sirgel laualinal” ja mugavusel. Saab olema ebamugav natukene, kuid ebamugavam oleks terve elu koledaid sõrmuseid kanda, mis iseendale ei meeldi.

Ehk meie olukorra saab kokku võtta nii, et meil on hullumaja siin 🙂 Sada häda veel, kuid ei saa vinguda, kuna keegi võib siis solvuda ja see veel puuduks eksole…kuigi see oleks küll nüüd see hetk, kus mina peaksin solvuma, kuid ma nagu ei oska 😀