Loba kõigest ja eimillestki 💭

Ma siin avastasin, et ei ole just eriti palju kirjutanud viimasel ajal. Ütleme nii, et mõtteid on palju-palju olnud, kuid mitte selliseid mida jagada sooviks-sobiks. Ma vahepeal vorpisin paar asja, kuid otsustasin, et ei tasu närvitseda kassipaljundajate üle…see ei anna mulle juurde midagi ja nemad niikuinii targemaks ei saa.

Meil siin toimus üks ülisuur muudatus, nimelt vahetasime pulmafotograafi. Põhiliselt seetõttu, et lähedased tegid meile “kinkekaardi” ja lõppkokkuvõttes on meil mõttekam siis valida vaid üks fotograaf. Uus fotograaf läheb küll pea poolekallimaks maksma, kuid ma usun, et see on seda väärt. Ja selle sissemaksu protsendi saime kingituseks, seega mis seal ikka. Tegelikult kokkuvõttes olen ülirahul, kuna olen juba aastaid selle fotograafi töödel silma peal hoidnud.

Muudatusi on üldse palju tegelikult olnud. Mõned kutsed said vahepeal valmis, ma tahaksin pilte jagada, kuid ma ei saa. Esiteks kuna ma pean ootama, et kõik kutsed valmis saaks, teiseks seetõttu, et ma lihtsalt ei viitsi veel 😀 Ja kolmandaks, siis ma ei saanud enda ettekujutuses olevaid ideaalkutseid. Kuigi praegused on väga kaunid, siis ma olen natukene pettunud. Küll iseendas õnneks vaid, kuna kui ma oleksin rohkem vaeva näinud ja rohkem poode läbi kolanud, siis ma oleksin kindlasti selle ideaalpaberi ka leidnud. Minu õde on kutsete kallal aga super tööd teinud, vinguda saan vaid iseenda kallal.

Iiris, see karvane hull kass, kes vetsupotist joob, ta kolib ära meie juurest 😦 Mu vend jõudis nüüd Eesti tagasi ja kahjuks ta ikkagi tahab kiisut endale. Ma niii lootsin, et suudan talle ühe musta hoiubeebi pähe määrida, kuid ei läinud läbi. Ja nagu kanaemale kohane, siis ma olen juba praegu megamures. Iiris on ära hellitatud ja kange iseloomuga, seega saab tal raske olema, kuna üks kokkukolivatest kahejalgsetest ei tolereeri isekaid kasse. Samas ma mõistan, kuna neil on ju pisikene beebi ka. Ja ma olengi tegelikult lasknud tal endale täiega pähe istuda 😀 Aga ma lihtsalt armastan teda niinii väga ja mind ei häiri see kui ta mind hammustab ja küünistab. Tubli kassiomanik kasutaks veepritsi, kuid ju ma siis ei ole niitubli 😀 Ja pealegi süüdistan ma sterri selles…opp on vajalik, kuid oleksid võinud siiski meile valukaid koju kaasa anda.

Säde saab ilmselt kurbuseataki, kuna nad on ju titest saati paaris olnud. Iiris on tal nagu mingi emmekene meil siin ja üldse on ta kõigi boss. Hoiab ja armastab ning peksab ja karistab 😀 Mitte, et ma ta teguviisi takka kiidaks, kuid kuni nad üksteisele reaalselt haiget ei tee, siis ajagu oma kassiasju kuis soovivad. Nuuks-nuuks-nuuks…

Meie imeilus segane printsess💖 See on ju kõigest ära kolimine, mis ma teadsin, et ükskord juhtub, kuid iiiikaaagiii….

Seenebeebidest ei ole ka ammu kirjutanud, kuid need meil siin kasvavad ja kosuvad ning on pirakad. See kaalukaotus trall kestis meil siin mitu nädalat ikka, kus tõusis ja langes pidevalt. Praegu on kõik ok ja nad juba kasvult varsti oma emmel järgi. Samas nende emme on megaaaapisike, lihtsalt üliväike kass. See tondibeebide emme käis opil ka siin eelmine nädal ja oii meil oli pärast sõda. Ostsin talle oma rahade eest vesti ja lasin arstidel selga panna, kuid ta võttis selle hiljem kodus loomulikult ära. Ja noooh, metsik kass ja vesti selga panek ei käi kokku. Ma ei saanudki lõpuks seda spetsvesti selga talle, tegin oma venna sokist handmade vesti ja ajasin üle pea. Oleks võinud kohe seda teha eksole, mitte raha raisata ja sõdida. Vahepeal jõudis ta selle ära puru teha ja sai uue, uue vesti selga saamisega oli ka sõda, kuid läks veits sujuvamalt.

Seenest täitsa lahti pole, beebidel on tegelikult peaaegu korras, kuid see ema ju…teda ei anna pesta. Kliinikus sai arutatud, et ilmselt saab peale taastumist tabletiravi peale, kuna no see ei ole normaalne enam. Eks annan mingeid probiootikume sisaldavaid pasteete vms talle kõrvale ka, aitab natukene magu hoida.

Ülemine on hiljutine pilt tondibeebidest ja all on üks suht vana pilt nende emmest. Ärge laske ennast petta tema nunnust välimusest, ta on suht deemon tegelikult 😀

WP_20170625_15_33_40_ProWP_20170426_19_23_21_Pro

Homme on meil pulma minek ja noh, tuju üldse ei ole. Koerahoidjatel on kõigil just sel nädalavahetusel oma elu. See tähendab seda, et ta saab küll ilusti oma jalutuskäigud, kuid ülejäänud aja peab üksi olema. Ööseks tegelikult tuleb talle ka seltsi, kuna ma keeldun jätmast oma looma niimoodi koju. No tegelikult on ta ka üksi siis, kui me mõlemad tööl oleme, kuid siiski noh. Mulle üldse ei meeldi, et me oma väikese mummukese üksi peame koju jätma. Ma olen viimasel ajal avastanud, et minust on täielik kanaema saanud koera jaoks 😀 Iiiimeliiik, kuid mis sa ära teed kui sul nii võrratu koer on 🙂

Kokkuvõttes, siis vinguv tuju on peal nagu näha võib. Ma ei suuda enda elevilmoodi sisse lülitada homse suhtes, kuid küll see tuleb, ma vähemalt väga loodan. Ennast tundes, siis ma jätaks iseenda pulma ka minemata, kui ma enda sisemisele koduarmastajale alla annaks…

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s