Mu kallis sitaratas❤️

Mul elab kodus üks tõeline sitakeeraja ja eip, see ei ole mu mees või koer, vaid üks meie armsatest kassidest. Mainin kohe ära, et hoolimata tema nõmedatest hobidest, me ikkagi armastame teda väga-väga palju❤️ Isegi mu mees, kes enne mind ei olnud üldsegi kassiinimene ja neid pigem ei sallinud. Mina ise ka kunagi ei olnud, mul ei olnud nende vastu midagi, kuid nagu väga ei sümpatiseerinud ka 😀 Nüüd on täielikult asi muutunud ja inimesed, kes ütlevad, et kassil ei ole iseloomu, vot nad ei ole lihtsalt kassiga koos elanud. Või on liialt tähelepanematud ja ei suuda kassi iseloomust aru saada.

Kuigi öeldakse, et operatsioon võtab tuurid maha, siis Iirisega läks vastupidi. Mina isiklikult kahtlustan seda, et valuvaigisteid kaasa ei antud ja mina tol ajal ei osanud küsida ka. Siiski oli ta esimene kass, kelle ma oma elujooksul sterrima viisin. Tihti ütlevad küll kliinikud, et need süstid kestavad piisavalt kaua ja valuvaigisti on ainult kahjuks kui kasuks, kuid mina seda ei usu. Veelgi enam seetõttu, et kõikide hoiukassidega, kes kastreerimisel (isased siis, ehk opp veelgi leebem, kui emastega) käinud on, nemad on saanud kaasa valuvaigisti, mille peab manustama opijärgse päeva hommikul.

Ma tean, et igale kassile see nii ei mõju, kuid ju siis Iirisel olid ikkagi valud. Tagantjärgi loomulikult megasüümekad, et ma ei osanud küsida neid valukaid.

Igatahes enne sterrimist oli Iiris pisike inglikene, kuid peale operatsiooni ja taastumist elab meil kodus pisikene deemon. Ta teeb nii debiilseid asju, et no andke abi eksole!

Iirise top 3 lemmiktegevused on:

  • Tasside, veekausside ja kõikide anumate, mille sees vesi on, ümber ajamine. Ta ronib igalepoole neile järgi. Hiljuti ajas ta arvutilaual oleva lillevaasi ümber ja otse läpaka peale. Ma avastasin hommikul seda ja no ei olnud eriti rõõmus. Oma lollus jah, et vaasid arvutilähedale panin, kuid ma ei uskunud, et ta neid ümber suudab/oskab ajada. Õnneks jäi läpakas terveks, kuna kaas oli kinni.
  • Kui Sa Iirisest möödud, siis ta virutab Sulle lihtsalt käpaga või hammustab. Kuidas kunagi eksole. Eriline lemmiktegevus on see, et ta läheb meeletult pugema inimestele. Ta ei karda mitte kedagi, seega kõik külalised kostitatakse ära. Kuid sellele järgneb peaaegu alati hammustamine, seda ta fännab täiega. Ma alati hoiatan ka, kuid mittekeegi ei karda ja siis üldiselt saadakse ikka hambad sõrme või kätte. Ja hammustaks ta siis vaikselt, ohh eiii.
  • Vetsupotist või kraanikausist vee joomine ja veega mängimine. Kui potikaas üles unustatakse, siis leiad Sa hiljem vetsupotist Iirise. Reaalselt ongi nii, et ronib sinna sisse ja toetab esikäpad äärte peale. Pessu tuleb ta ka alati kaasa ja üldse, kui vannituppa lähed, siis on tema platsis ja kerjab Sinult, et kraanivee jooksma paneksid. Ma arvan, et ta veearmastus sai pisikesena juba alguse. Kuna ta käis alati pesus kaasas ja reaalselt käisimegi kunagi koguaeg koos duši all. Duši alla ta enam kaasa ei tule, nüüd seda pelgab, kuid veearmastus on ikkagi jäänud.

Minumeelest on eriti lahe see, et ta räägib hästi-hästi palju. Reaalselt koguaeg jutustab, temaga saab vestluseid maha pidada, mis sellest, et aru ei saa sellest mida ta seletab. Ma kõlan totally nagu crazy catlady 😀 Kui Kallimale midagi hüüan, siis Iiris tõstab alati pea ja teeb meow. Või kui temast mööda kõndida, siis ärkab ka üles alati ja teeb miu ning jääb tuttu tagasi, kui rääkima temaga ei hakka. Kui rääkima hakkad, siis ütled oma lause ära ja saad vastuseks miu, niimoodi saab päris pikalt jätkata, kuid mõne aja pärast ta tüdineb ära tavaliselt.

Üldse on tegu hästi laheda pätiga 🙂 Säde on meil ka, kuid noh tema on selline rahulikum kass. Hästi suur pugejas on, kuid see-eest veidi arglik. Kui võõras tuleb, siis ta jookseb ära peitu näiteks. Hiljem tuleb pugema täiega, siis kui hirm üle läheb. Säde on sellessuhtes megatüütu, et ta topib oma tagumikku koguaeg inimestele näkku… Ükskord mu Kallim ärkas öösel sellepeale, sai šoki ja ei lubanud mitu päeva Sädel meie toas magada 😀

Iiris tuli minu esimeste hoiutittede pesakonnast ja Säde teisest pesakonnast. Iiris ei ole tegelikult isegi minu oma, vaid mu venna, kuid minu nimel praegu ja elab meil, kuniks mu vend Eesti tuleb. Ma ei tea, mis siis saab, kui ma ta vennale pean andma, kuna nad on pisikesest saati koos kasvanud. Kuid noh, mu vend väga juba ootab temaga kohtumist ja koguaeg tahab pilte saada Iirisest, seega mis mul ikka üle jääb eks…

Koer on meil ka, kuid tema on selline isiksus, et vääriks kohe tervet raamatut. Megalahe tegelane❤️

Sorri, et ma koguaeg kassidest kirjutan, kuid mulle meeldib 🙂 Lisaks on loomad ainus selline rõõmus teema, kuna kõik muu on praegu ülepea käiv ja noh, ei vaja kajastamist vast. Jaa täna ma täiega sain kinnitust, et peaks ikka kassiblogi avama. Helistasin arstile, et uurida Seenebeebide kaalu ja rohukoguse kohta, kuna nad on nädalaga pea 200g kaalu juurde saanud. Ja saime arstilt kiita täiega, küll oli uhke tunne!😊 😀

Advertisements

Tänamatus või ebaviisakus? Vist mõlemat.

Mulle meenus täna üks seik, mis juhtus möödunud talvel. Meenus seetõttu, et üks poiss pillas oma kella maha ja siis lõugas seal elueest, et tal kell kadunud. Ma olin seda kella juba ennem murul märganud, kuid kuna need lapsed jooksid ja märatsesid, siis ma nagu ei hakanud mainima. Kuid see hetk, kui ta taga hakkas otsima, siis viitasin ta kellale. See väike poiss vaatas mulle mingi ülikahtlustava näoga otsa ja siis küsis, et “Eitea kuidas see kell küll siia sai, ahh?” Sellepeale ma hakkasin naerma ja ütlesingi, et no kust mina peaksin teadma. 

Igatahes talvel oli nii, et tulime õhtul hilja poest koju ja all trepikoja ees olid autovõtmed maas. Mina kohe mõtlesin, et raudselt mingi pereisa tuli töölt koju, jumala väsinud ja ei pannud tähele ning pillas. Kallim mõtles, et ahh mingi jorss ju raudselt, riputame radiaatori külge ja küll leiab. Ma siis tuletasin talle meelde seda, kui temal rahakott ära kadus ja kui mures ta ise oli. Et soovis see hetk ju, et mingi normaalne inimene oleks selle leidnud ja talle tagastanud.

Oli siis nõus, et okei võtame tuppa kaasa ja riputame alla kuulutuse üles. Nii me ka toimisime. Hommikuks oli kuulutus maha rebitud, meisterdasime uue ja riputasime üles tagasi. Teise või kolmanda päeva hilisõhtul tuli siis kõne, inimene kirjeldas võtmeid ja ütlesime, et okei kohe tuleme alla.

Kuna meil juba asja oli, siis võtsime koera ka, et minna õhtune jalutuskäik ära teha.

All ootas meid mingi jorss, nagu selgus edasise puhul. Tüüp vaatas meid mingi täiesti haigelt kahtlustava näoga ja küsis, et nohh kust te need võtmed siis saite? Vastasin, et siitsamast maast leidsime õhtul. Sellepeale irvitas ja ütles, et vägaimelik ikka küll. Minu ainus mõte oli, et mis seal imelikku siis on?

Seejärel lausus ta ülimalt üleolevalt “Seiske siin ja oodake, ma lähen kontrollin” Selle peale mõtlesin ma juba küll, et no mis Sul viga on? Ja hakkasime lihtsalt kõndima, kuna hallooo inimene! Meie kõndisime sealt samast mööda, kus tema oma autot kontrollis ja ma ütlesin jumala pahuralt Kallimale, et wtf tal viga on? Nii ebaviisakas annab olla.

Karjus siis meile, et ja vsjo kõik on korras. Kallim hüüdis vastu, et palun väga ja pole tänu väärt, ilmselgelt sarkastiliselt.

Ja no ma ei saanud üle lihtsalt, kuidas annab nii mats ja ebaviisakas olla? Kuidas annab nii loll olla ja arvata, et inimene rotib Su auto tühjaks ja siis paneb enda telefoninumbriga kuulutuse, et leidis Sinu autovõtmed? Sorri, kuid milline varas niiloll oleks ahh? 😀

Ja kuna ma ei saanud üle ega ümber, siis saatsin hiljem sõnumi, et teinekord kui te midagi kaotate ja see teile tagastatakse, siis võiks vähe viisakamalt käituda ja kasvõi aitäh öelda. Lõppu lisasin, et edu edaspidiseks.

Lihtsalt mu Kallima lootuse, et normaalseid isikuid ka on, tappis see täiega 😀 Kuigi noh, ega ta nüüd ei ole matslik vms selle isiku tõttu, kuid no halva maigu jätab siiski suhu ju. Ja kui ma sellele praegu mõtlen, siis ausalt ka, kuidas saab keegi nii ebaviisakas ja tänamatu olla? Või oli ta lihtsalt väga rumal? Võino mis paneb inimese niimoodi käituma? Ma nagu ausõna ei mõista.

Tol korral, kui ta rahakoti kaotas, siis üks noormees kirjutas järgmisel päeval, et leidis tema dokumentidega rahakoti ja viis turva kätte, politsei lubas järgi minna hiljem vms. Kuigi mind pahurdas, et politseile teavitati, kuna nad teevad ID kaardi kehtetuks kohe. Siis hoolimata sellest ei tulnud me selle peale, et inimesele vastata a’la “Kust Sa selle leidsid siis ka, ahh? Raha varastasid ära jahh? Üldse miks Sa politseile helistasid ahh? Debiilik oled või?”

Olime lihtsalt rõõmsad, et rahakott on leitud ja suva see sularaha summa vm, peaasi oli see, et dokumendid ja muud kaardid tagasi saaks. Kuna mina olin juba jõudnud üle mõelda, kuidas mõni varas selle leidis ja järelmaksule sada asja võttis ning miljon laenu…

 

🍄Seenebeebid videopildis❤️

Teate, kuna mul keerlebki ju praegu elu suhteliselt kiisude ümber, siis kirjutan neist palju ka 🙂

mununnnud.jpg

Ootasime, et ära kuivaksid ja saaks emme juurde tagasi panna nad. Koer kõndis teises toas ringi, tasuta kino 😀 

Täna oli meil see tore seenepesu päev ja noh, ikka niikurb on seda teha, kuna nad on pärast niiväsinud. Ma tean küll, et see on paratamatus ja nii peabki toimima, et nad terveks saaksid, kuid noh kurb on ju ikka. Väsinud on nad siis seetõttu, et rapsivad ja jagelevad ju vastu. Kuid mis parata eksole.

Silmade osas, siis näha on, et ravi toimib, jeee! 🙂 Enam ei ole mäda tekkinud, nohisevad ja tatistavad palju-palju vähem, kui mõned päevad tagasi.

Tasus mul ainult vinguda siia selle üle, et nad ei söö ja samal õhtul olid mõlemad tited krõbinakausi kallal! Tegelikult Hallu sõi konservi ka, kuid Mustu (see kes liiva nosib) ju keeldus, kuid krõbinaid hakkas isukalt mugima koheselt, kui mul tuli idee need laiali ajada maha 😀 Pisikesed punud aina kasvavad ja kaalu tuleb oii kui mühinal!

Tublid pisikesed sellid on❤️ Mõtlesin välja ka, kuidas videosi saan jagada siia! Andestage kvaliteet ja viltune pilt, kuid nunnudus faktor loeb ju! Edaspidi proovin paremini, kuid ausalt ka üsna keeruline on ühe käega, kui lisada sinna veel mu värisevate käte jura. Aga pole ullllu 🙂

Ja teate, kuigi niiraske ja väsitav on vahest, kuna üldse ei ole aega kuskil käia või midagi teha, tunnid on ju loetud nn. Kuid see kõik tasub niiära seda kõike!!! Kui Sa nende pisikeste karvapallidega möllad ja mängid, siis süda sulab sees lihtsalt. Ja noh, ma olen eriti tundeliseks läinud, kuna vahest tahaks nutta isegi, kuidas saavad ühed seakesed niinunnud olla ahh?😍😍😍

Hakake kõik hoiukodudeks, sitaks raske võib vahepeal olla, kuid noo täiiiega tasub ennast ära! Kuigi kui ma need miniminid ühel päeval oma päriskodudesse pean saatma, siis ulun küll silmad peast välja…

Murphy arvas, et seene mittekartmine oli mingi väljakutse, kuid ma detailidesse ei süveneks 😀 

Ma ei oska neid vidousii keskele saada kuidagi, seega las olla ääriveeris.

 

 

🍄Mu pisikesed seenebeebid❤️

Mõtlesin, et kirjutaks natukene mu tillukestest seenebeebidest ja eluolust nendega. Algul olid nad tondibeebid, kohale jõudes hakkasin neid tulnukbeebideks kutsuma ja tänaseks on kaks imearmsat seenebeebit😊 Emmet kutsun deemoniks, kuna ta lihtsalt on kuri ja tahab mind peksta 😀 Tegelikult ma näen, et tegu ei ole täiesti metsiku kassiga, rohkem vist nagu argliku. Poegade kaitseks alguses hammustas mind ja küünistas päris karmilt, kuid tänaseks on olukord nii, et ta nagu tahaks aga ei taha ka vist. Kuna ta võtab hoogu küll, kuid tegudeni ei jõua 😀 Võibolla on aru saanud, et ma ei tee ta poegadele haiget, vaid ainult head.

Hmm, kust ma nüüd alustan? Jutustan teile ühtede pisikeste tõbiste seenebeebide päevakavast alustuseks. Hommikuti esimese asjana ma tegelikult kaalun neid. Kaalu jälgides saab kindel olla, et tittedel on tervis korras. Lisaks, kui miskit on, siis saab kohe jälile. Kuna kassipoeg ei tohi kaotada kaalu ja peab ööpäevaga vähemalt 10g kosuma.

Neli korda päevas peavad seenebeebid saama herpese raviks ab silmatilku, kaks korda päevas niisutavaid silmatilku ja enne tilkade manustamist, peab silmad puhastama NaCl lahusega. Tilkade kellaajad on umbes kl 7 ab tilgad, kl 11 niisutavad, kl 12 ab tilgad, kl 17 ab tilgad, kl 22 niisutavad ja siis kl 23 ab tilgad. Umbes mingi taoline järjekord on tekkinud.

Hommikul esimese või teise tilga ajal, pean andma vitamiinipasta ja seejärel suhu seeneravimi tilgad. Ja õhtul siis veelkorra vitamiinipasta ja seenetilgad. Seenetilgad neile ilmselgelt ei meeldi, mulle ka ei meeldiks, kui keegi mingit kollast jura mulle suhu pistaks. Tegelikult silmatilgad ka ei meeldi, neile üldse need ravid ei meeldi, kuid peavad leppima 🙂

Ülepäeva peame tegema seenepesu titadele, mis on megatüütu ja veidi raske ka. Kuna no millisele kassile meeldiks, kui Sa teda vastukarva mingi märja tupsuga nühid? Ilmselgelt mitte kellelegi see ei meeldiks. Ja pärast seda mängime kuskil tunnikese, et nad ei lakuks ennast ja ära kuivaks.

Igapäevaselt korra pean kogu puuri sisu ära vahetama ja desotama ka. Potivahetusega on sama värk. Puuri ümbrust desotan ka ja iseennast kõigerohkem, kuna ma ei taha seent levitada. Ja ei tahaks nagu juurde ka saada eksole 😀

Tegin pilti ka puhta uudishimust, et mis meil kõik siis hoolitsemiseks olemas on. Mõningad asjad jäid pildilt välja. Kuid ülemine rida on puhastamiseks ja desotamiseks, clavaseptiniga desotan enda riideid vahest 😀 Kirvehinnaga on, kuid mis seal ikka eks. Santelle ja clava on käte desotamiseks üldiselt ja kindad on selleks, et me rohkem seent ei jagaks 😀 Vasakul on pm ravimid need 5 karpi ja tuub. Vatipatju läheb umbes pakk päevas. Äädikaga pesen liivakasti ja lisame seda riiete pesule, tapab kõige tõhusamalt need seeneidud võiasjad 😀 

WP_20170506_19_11_34_Pro (2).jpg

*Ps: ma mõtlesin igaksjuhuks mainida, et tegu ei ole klaasipesuvahendiga 😀 Seal pudelis on Mayeri lahus.

Lisatoiduga on nii, et nad lihtsalt keelduvad söömast ja kõik. Kõik muu peale toidu, a’la potist liiv (ostsin mingi titeliiva neile igaksjuhuks), puuripõranda või võrede lakkumine, teki maitsmine või hoopis inimese söömine jne ühesõnaga, kõik muu peale päris titekonservi sobib. Oleme proovinud nii konservi-titepiima segu, kui ka niisama konservi. Jah oleme tutvustanud neile maitseid, süstlast toites ja niisama keele peale konservitüki asetades, kuid nad teevad sellist nägi nagu mürki oleks andnud. Ja siis läheb üks miu-miu-miu lahti ja joostakse emme juurde peitu 😀

Selle söömise üle ma väga ei muretse, kuna nad koguvad ilusasti kaalu. Kuni kaal tõuseb kenasti, seni võivad siis ainult emme piimast ja vitamiinipastast elada küll. Kuigi see potiliiva söömine niii häirib mind, kuna ma kahtlen, et selles miskit kasulikku on.

Üldiselt on pisikesed väga aktiivsed, nad tahavad meeletult palju tähelepanu ja mängida. Selle seene tõttu teised pelgavad neid, seega ma olen praegu pm nende ainus mängukaaslane. Noh, mina seda seent ei karda, kuna ega ma sellest ju maha ei sure! Nad alatihti kisavad puuriukse juures ja tahavad välja saada, kui Sa siis ukse lahti teed, siis ronivad äärele ja teevad meganunnuka hüppe 🙂 Mõnikord hüppavad otse pihku või sülle.

Ja kusjuures ma ei näe nii malzahar välja üldiselt, kuid ma läksin täna vaid korraks kodust sinna. Jaa ma pean igakord riideid vahetama, kui nendega tegelemas käin. Seega läheb mul vähemalt 8 komplekti riideid päevas, pirtsutada ei saa ega ole mõtet ka 😉

WP_20170506_19_02_58_Pro.jpg

Praegu siis ongi süles nende lemmikkoht, selline trall käib, et no sulaks ära vist 🙂 Hullult ronivad ja närivad ning üldsegi on pisikesed nunnnupalllid😻 Ma tegin video ka, kuid ma ei saa seda jagada, kuna pole premium. Seega sellest jääte kahjuks ilma seekord.

Puuris on ka koguaeg neil omavahel sõda lahti. Mu vend rääkis, et mingi hull mjäugumine käis ja ta läks kontrollima, pisikesed lihtsalt möllasid omavahel. Täna hommikul oli selline seik olnud, et vend kuulis kuidas titemamma täiega karjus, hakkas siis vaatama minema ja pisikesed jooksid talle pooleteepeal vastu. Emme oli liivakasti paigast ajanud ja totukad kõndisid võrede vahelt välja 😀

Sellised need pisikesed jõnglased praegu on 🙂 Veidi seenes, natukene herpeses, üks vist poolpime ka kahjuks, kuid ise meganumpsid ja üliaktiivsed!❤️

PS: Ma käin tööl ka muidu, üheksatunnised päevad on üldiselt, kuid hakkama peab saama 🙂 Õnneks on mul mu imearmas õde ka, kes vajadusel aitab. Elu hoiukiisudega on täitsa võimalik ka töökõrvalt. Eks enamik käib ikka tööl ja töökõrvalt tegeletakse, meid on kuskil pea 150 hoiukodu praegu. Kui kiisud terved on, siis ei pea üldse tööga arvestama, kuid kahjuks kui mingi tõsisem tõbi või asi kallale tuleb, siis peab planeerima ja arvestama, kuid hakkama saab alati 🙂 

Oh neid mõtteid küll 💭

Teate, mina ei mõista seda, et kuidas inimesed enda puhkusi suudavad planeerida? Mina nagu üldse ei suuda. Tegelikult õigem oleks öelda, et suudan planeerida puhkust, kuid ei suuda otsustada, et mida ma täpsemalt teha sooviks või kuhu minna.

Näiteks me otsustasime, et ehk läheks ikkagi pulmareisile kuskile soojale maale. Itaalia on valikus nr1, kuna mulle on alati see riik kuidagi südamelähedane olnud, eks seda kas peale selle külastamist ka on, seda näeme kunagi tulevikus. Lisaks saab sinna odavalt lennupiletid, ning minu valikusolevates linnades, saab majutuse ka soodsalt.

Ma juba tahtsin uisapäisa lennupiletid ära osta, kuid noh siis hakkasin ikka kahtlema. Samas ma tahaks ju niiväga hoopis matkama minna. Ja siis läks mul süda haledaks, kuna ma ei suuda meie koeraplikat kümneks päevaks kellegi teisega jätta. Ta ju niiarmastab mu Kallimat ja tänaseks mind ka isegi 😀 Ja kui me matkame läheksime, siis tema saaks kaasa tulla ja tal oleks ka lõbus. Ta niii armastab matkamist, kuna ta on üks hullult segane tegelane. Eelmisel matkal ta jooksis pm kogu öö telgiümber ringi, sest kellel seda und ikka vaja eks. Kui meie aga Itaaliasse läheksime, siis tema peaks kurvalt hoidjaga kodus passima.

Siis üritasin ma ikkagi sellele mõelda, et see oleks ju ikkagi meie pulmareis. Ühe korra elus võib pulmareisi ajaks mongoli koju küll jätta. Agaaa ma ei tea, kurb oleks kuidagi. Ja samas see raha, mis soojamaa reisile läheb, selle eest saaks korralikult pika matka ette võtta. Hiljem veel spas puhkams käia, lisaks boonusena lõpuks ometi kuivati ära osta. Minu sees elav kooner streigib täiega noh 😀

Pealegi kuna pulmad on ka tulekul, siis nagu ei tahaks väga raisata. Jah see ei oleks raiskamine tegelikult, see oleks meie pulmareis, kuid siiski. Pulmadeks me ju kogusime/kogume ka raha kokku, kuna mingid laenuvärgid mulle ei istu. Pole elusees kuskilt laenu võtnud, isegi mitte järelmaksu ja no ei taha ka. Järelmaksud ja laenud on tegelikult saatanast 😀

Ja siiski on niiraske otsustada, et mida teha või kuhu minna. Ma siin natukene seedisingi ja ilmselt ikka soojamaareis jääb ära. Kuna noh, kui ma mõtlen sügavamalt selle asja läbi, siis ma naudiks matkamist palju-palju rohkem. Siis ma ei pea midagi kartma ka. Kuigi noh ma suudan ikka veits karta, kuna äkki kui me magame, siis tuleb sarimõrvar või karu…või hunt…või maailmalõpp. Ma võiksin veel pikalt jätkata seda nimekirja 😀

Igatahes ma hetkel otsustasin, et soojamaareis jääb ära. Vägagi vabalt ma võin veel ümber mõelda, kuid ilmselt siiski mitte. Mõte lendamisest ja võõral maal viibimisest tundub naatukene õudne… Ma ei tea mis värk mul on, kuid mul on vist reisimishirm selle kõige tõttu, mis praegu maailmas toimub. Ma tean, et karta ei tohi ja ei ole mõtet, kuid noohjahh, mis mul ikka sinna Itaaliasse vaja. Eesti metsad sobivad küll eks 🙂

Seoses selle matkavärgiga, siis ma otsustasin, et meil on vaja uut telki ja paremat varustust. Nt vana telk on jubesitt ja no ta ei kõlba kuskile enam. Viimasel matkal oli hommikuks põhi niiske ja vot see oli ikka vägarõve. Ja kindlasti peab ka teise matkakoti ära ostma, kuna meil on plaanis pikemad matkad ja kui me just puukoort närida ei taha, siis peaks suurema toiduvaruga minema.

Mul on praegu kaks Eestit läbivat matkarada lahti ja tahaks planeerima hakata*. Selle kuu lõpupoole on Kallimal nädalane puhkus ja tahan neljapäeva-reede vabaks võtta, selle plaani järgi saaksime viiepäevase matka teha. Mõtlesin, et võtaks siis ühe raja ette ja käiks niipalju lõike läbi, kui selle viie päevaga jõuab.

AGA ma ei suuda kuidagi planeerima hakata, kuna ma tahan uut telki ja matkakotti enne! Veel varustust on vaja, kuid tahaks vähemalt neid kahte põhiasja praegu ja kohe! Aga Kallim ei viitsi minuga poodi tulla. Kuna ta käis hambaga erakorralises ja nüüd magab, ma olen jummalast kindel, et ta magab seetõttu, et ei peaks minuga poodi tulema 😀 Järeldus tuleneb sellest, et kui ma enne õejuures käisin tittedele silmatilku panemas, siis tagasi jõudes oli ta arvutis ja nüüd läks pikali tagasi. Vana siga ma ütlen 😀

Tegelikult ma rohkem ei loba ja lähen nuiian teda veel veits 🙂 Ja ei, ma ei ole deemon, ta hammas ei valuta enam, asi on laiskuses 😀 

PS: Siga on meil hellitusnimi, ma ei tea miks, kuid nii on jäänud 😀 Koera kutsume ka seaks ja kiisupoegi kutsun ka pisikesteks seakesteks (imelik sõnaaa….). Õde koguaeg tänitab, et kulla Kirsike, kas Sa saad juba ükskord aru, et need on kassipojad mitte sead…I know sister, I know that.

*Matkarada nr 1: Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee. Selle raja üks või kaks lõiku oleme me tegelikult läbi käinud, seega huvitavam oleks vist teise raja kasuks otsustada hetkel.

*Matkarada nr 2:Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

 

Jess! Ma sain vist seene😊

Ühel ilusal päeval ma võibolla kahetsen, et selle siia kirja panin, kuid tuju on nii hea ja mis seal ikka! Inimesed kirjutavad hullematestki asjadest 😀 

Teate, ma poleks kunagi arvanud, et üks ‘haigus’ võib tuju rõõmsaks teha 😀 Eriti noh khm mu bakteri jne hullust arvesse võttes… Täna oli ajalooline päev, kuna ma avastasin, et mul on vist näpupeal üks laiguke, mis on ilmselt seen. Ja kui ma seda laiku nägin, siis ma pidin rõõmust lakke hüppama! Helistasin isegi sõbrannale, kes ise ka samas organisatsioonis, et talle rõõmsat uudist teatada! Seejuures sain teada, et ta oli Veebruaris seene saanud ja vana siga mulle ei rääkinudki. Pettumus oli meeletu 😀 Kes seda nüüd luges, siis ei-ei kullakesed, ma ei ole puhtasegi, kuid natukene vast 😀

Elus peabki oskama hinnata pisiasju 🙂 

Põhimõtteliselt eilne õhtu läks nii, et läksin hoiutittesi üle vaatama ja puuri korrastama. Mu õekene toidab, kaalub ja kasib, kuid potivahetus ja desotamine on minu töö. Koheselt märkasin ka seda, et herpesviirus on jälle välja löönud. Jaaa avastasin, et tittedel on kärnad tekkinud. Lisaks üks pisi on küünega silma saanud, ilmselt vennaga mänguhoos ja see nägi ka väga jube välja. Valge kiht peale tekkinud äärde jne.

Ma olin megamures ja võtsin koheselt organisatsiooni arstiga ühendust, sain korralduse hommikul kliinikusse hellata ja teatada, et SOS olukord on ja vaja tulla tittedega. Ühesõnaga ma juba peas mõtlesin, et see on mingi hull asi ja neil on mingi kärnhaigus ning nad hakkavad surema. Kõik surevad maha ja siis ma suren hingevalust ise ka maha. See vana hea ülemõtlemine, mis on mulle megaomane ju 😀

Keeruliseks tegi asja ka see, et mul ei olnud võimalik nendega minna kuidagi sealt. Ja keegi ei saanud aidata ka, kuna kõigil tööd ja koolid. Lõpuks õnneks õde tuli hommikul enne tööd ja tõi nad kliinikusse.

Lambiall helendama nad ei hakanud, seega kindlalt diagnoosi ei saanud panna. Herpesviiruse jaoks said tugevamad tilgad+niisutavad silmatilgad. Homme saavad seenekeste/immuunsuse tugevdamise jaoks (vist, homme räägitakse üle) veel ühed tilgad, mida peab siis suhu manustama.

Ühesõnaga asi jäi natukene segaseks ja lahtiseks, kuna nad ju ei helendanud, kuid proovi laborisse saatmisel poleks mõtet, sest nad ei tohi niikuinii tablakaid saada. Samuti ka ei tohi emmele anda, kuna imetav ema ju. Sain ikkagi korraldused, et hakkaksin pesema spets seeneravi shampooniga. Kuid, ega minu mure siis ära ei kadunud. Mõtlesin ja ketrasin, et appi mis siis kui on midagi muud jne jne.

Hiljem kodus avastasin, et mul on näpul üks pisike kare laik. Kohe hakkasin uurima, et kuidas inimesel see siis avaldub. Ja jeeee, mul on vist seen! 😀 Tegelikult ilmselgelt ei ole jeee, desotan ja ravin seda ning katan, nii igaksjuhuks. Aga põhiline on see, et keegi ei hakka surema! Ja kuniks keegi ei sure, seniks on ju kõik hästi, mis see väike seenhaigus siis ära ei ole eks 😀 

Ja paluuun ärge muretsege, mul ei ole kärn vaid kare laik, mis ei levi lampi edasi. Eriti kui on desotatud, salvitatud ja kaetud.

Kõige imelikum postitus mul vist, kuid jee mul on seen ja keegi ei sure! Elu on ilus 😊

Järjekorde postitus stiilis- läksin sinna, tegin seda ja sain seene! Oli tõesti kena päev! Aga kokkuvõttes ausalt ka oli 😀 

🎂Kellelgi meist oli sünnipäev!🎉

Mõnus pikk nädalavahetus on möödas, kuid tunnet küll seda õiget ei ole. Ilmselt tuleneb see sellest, et meil ei olnudki kodune nädalavahetus. Kuna minu kullakene sai aasta vanemaks, siis käisime tema perekonnaliikmeid üle vaatamas, küll ainult healjuhul veerandit kogu kambast, kuid asi seegi 🙂

Meie esialgne plaan oli kodus olla või romantikapakett võtta, kuid me ei olnud endas kindlad, seega jäime paketi broneerimisega hiljaks. Romantikapakett seetõttu, et meil oli sünnipäevale eelneval päeval mini-aastapäevake. Kuna aga Kallima õelapsed on parajad kratid ning helistasid meile Reedel ja Laupäeval mitu korda, et uurida kas me ikka tuleme, siis no kahju hakkas ausalt. Nad nii ootasid meid ju ja lootsid, et kuna neli kuud ei ole jõudnud külla, siis sünnipäeva puhul ikka jõuame. Eks me siis võtsime ennast kätte ja läksime 🙂 Mina tegelikult tahtsin juba ennem minna, kuid Kalli soov oli puhata. 

Õe juures oli üldiselt väga tore, kuid see linn ise ja laste aktiivsuse üleküllus, vot see käib mulle emotsionaalselt ikka nii ülejõu. Ma olin ülikurnatud emotsionaalselt ja ei jõudnud kojutulekut ära oodata, kuigi me ei olnud seal isegi ühte ööpäeva. Õel on kolm pm puberteediealist ja üks pisike marakratt, kellele meeldib pättusi teha. Sega üks pidev möll on koguaeg lahti.

Monopoly mäng lõppes näiteks sellega, et kõik plämasid ning üks plika võttis kaardid enda kätte ning keeldus neid laiali jagamast. Teine plika otsustas, et jagab oma raha laiali. Pisike marakratt varastas mängunupud ära, see mind tegelikult ei häirinudki, kuna ma olen ju väikelastega harjunud 😀 Selline vingumine ja virisemine on see, mis mind rohkem nagu häirib.

Ma üritasin siis neid rahustada, et nad lõpetaksid väikese krati kallal vingumise ja teeks ilusti koostööd ning mängiks reeglite järgi. Keegi aga ei kuulanud ega kuulanud. Lõpuks lõin käega ning ütlesi, et mis mõttega me üldse mängime, kui keegi koostööd ei tee. Seepeale jäin ma mõtlema, et kui mul endal kunagi sellised pubekad või aktiivsed kratid peaks olema, siis ma vist küll annan otsad… Okei, tegelikult armastus teeb imesi, meie suhte pealt olen seda ju näinud! 😀 Enne meid oli mul arvamus, et kui ma kunagi enda eluarmastuse (kuna keegi suvakas ei tulnud kõne allagi) leian, siis me peame erinevates tubades hakkama elama. Tänasel päeval ei suuda ma aga üksi uinudagi 😀

Kusjuures selle kõige juures on kummaline see, et ma olen ju tegelikult ise suurest perest. Meil on peres 6 last ja elasime kõik koos ühe katuse all. Aga võibolla põhjus selles ongi, et kui ma sellest aktiivsusest eemale sain, siis mu aju ja keha harjusid ära 😀 Ja nüüd kui jälle mingi hull trall lahti on, siis on see mingi mayday-mayday signaal? Who knows eksole 😀

Aitab nüüd muudest juttudest, räägin natukene sünnipäevast ikka ka 🙂 Midagi erilist me ei teinud, vaid tegingi Kalli soove arvestades natuke miskit. Ma küll surkisin ja uurisin, et ega ta sõpru meile Tallinna külla ei taha kutsuda, kuid seda ta ei soovinud. Ütles, et need ajad on möödas 😀 Midaiganes see siis ka ei tähendaks.

Igatahes Pühapäeva hommikul oli mul plaan Kallim äratada tordiga. Plaan nägi ette seda, et ärkan vargsi enne teda ning käin poes ära. Ja kui ta silmad lahti teeb, siis on mul kätevahel tort. Tordi peal 28 küünalt ning hakkan talle laulma, oma imearmsa kajaka häälega😊 Kuna me aga Pühapäeva hommikul külas ärkasime, siis juhtus see, et kui minu äratus 7.45 käis, siis tema tõusis püsti ja tuterdas ringi. Ma siis mõtlesin, et ootan kuni ta uuesti uinub, kuid loomulikult jäin ennem magama.

Lõpuks kui me silmad lahti tegime 9 paiku, siis ütlesin, et lähen käin poes ära. Me olime hambaharjad maha unustanud, seega vabandus oli olemas ja tegelikult oli ka hambaharja vaja.

Võtsin siis vanema plika kaasa koos koeraga, kuna meie mongol tahtis niikuinii jalutama. Käisin poes ja valisin päris kaua küünlaid, kuna neil on selline tore süsteem, et ühes pakis on poolerohkem küünlaid, kui nende aluseid. Lõpuks pidin siis 3 pakki küünlaid ostma. Ma oleks loomulikult saanud ka lihtsal kaks numbrit võtta, kuid minumeelest see ei ole see õige asi.

Valisin kaks torti ka välja ning kappasime koju tagasi. Hambaharja ma muidugi unustasin 😀 Plika viis koera tuppa ja ütles teistele, et tuleb minu juurde poodi. Tegelikult sättisime korteri ukse taga küünlaid paika. Lõpuks hakkasin neid süütama ja no joppenpuhh, kui kohutav see oli. Ma põletasin mitu näppu ära lõppkokkuvõttes 😀 Ja tulemasin mille ostsin, see sai tühjaks loomulikult. Palju vingumist, kuid tulemus oli armas!😊

koooook.jpg

See läks küll täiega puusse, et me lihtsalt unustasime teisi teavitada. Seega laulsid lapsed läbisegi, õde ei osanud midagi teha, õemees tegi pilte ja mina siis seisin lihtsalt tort käes, kuna laulda ma teiste ees eii suuda! Kallima isa oli ka seal, kuid ta on nii uimane, et ta ei saanud arugi, et midagi toimub 😀 Mitte, et ta mingi igivana oleks aga ta vaatas teises toas telekat.

Lõpuks puhus Kalli küünlad ära, muidugi lendas mulle küünlavaha näkku ja ka tordi peale laiali, kuid polnud hullu 🙂 Success oli see, et ta ütles pärast, et oli tõesti üllatunud. Ta arvas, et ma läksin lihtsalt pahuralt poodi, et hambahari ja süüa osta. Kuigi kusjuures ma toonitasin talle enne poodi minekut, et mine magama tagasi. Seda ta ei teinud niikuinii, tegi meile hoopis hommikukohvi ja tegeles lastega.

Kingitustest vast pole mõtet rääkida, ütlen vaid seda, et eelmisel aastal nägin räigelt vaeva ja meisterdasin ise mitu kinki. Kuna ta vana põssa aga paljud kupongid nt realiseerimata jättis, siis see aasta jäi ilma. Sai hoopis mõned ihaldatud asjad otse poelettidelt. Oli väga rahul, see on peamine 🙂

Õhtul sõitsime koju ära, et saaks ikka veidi päriselt ka puhata. Meie jaoks tähendab õige puhkus seda, et saab kodus lihtsalt rahulikult istuda ja omaette olla, ilma ühegi kohustuseta! Ja minu jaoks on oluline see, et kodu oleks korras, kuna muidu on mul see pingetunne peal, et appiappiappi ma pean liigutama ennast ja koristama hakkama..

Ma ikka üldse ei oska neid ‘käisin seal ja tegin seda’ postitusi kenasti üles ehitada, kuid ongi üks lobalõua postitus. Mulle omane ju 😉 Deletesin niigi päris palju vahepealset tegevust välja, kuna no eii ole vaja ju kõigest ka plämada. Arenen vaikselt 😀