Paljud lapsed soovivad, et emad ei teeks aborte ehk hirmud ja foobiad😹

Kuna minu pĂ”hilised foobiad-hirmud on looduses tagasi, siis ma olen juba mĂ”nda aega mĂ”elnud, et vĂ”iks sellest teemast kirjutada. NĂŒĂŒd siis lĂ”puks vĂ”tsin kirjutamise ette, kuna homsest ma olen ju levist vĂ€ljas ja siis jĂ€lle mĂ”nda aega siia midagi ei ilmu.

Lisaks homsest astun vastu oma vaimsele iseenda poolt tulevale terrorile, ehk kartus/hirm madude ja Ă€mblikute ees. VĂ”ib vist öelda, et ma ĂŒritan neile vastu astuda ja ĂŒle saada? 😀 Matkamise juures ongi minu suurimaks hirmuks see, et minu ja mĂ”ne roomaja teed ĂŒhinevad. Metsloomi kardan ka, kuid mitte niipalju kui madusi. Kuigi reaalselt ma tean kĂŒll, et karu vĂ”i hundiga oleks hullem kokku kĂ”ndida, kuid siiski minumeelest see vĂ”imalus on kĂ”vasti vĂ€iksem.

Igatahes mĂ”tlesin, et uuriks esiteks jĂ€rgi, mis eristab hirmu ja foobiat. Antud artikkel tundus kĂ”ige mĂ”istlikumalt lahti seletatud, seega kopeerin sealt ĂŒhe lĂ”igu. Kui googlesse kirjutada “Hirmud ja foobiad”, siis tuleb pĂ€ris mitu asjalikku artiklit. Kuigi kĂ”ik nad on kuidagi valguvad.

Hirmu tĂŒĂŒbid

Hirm kui emotsioon – hirm, millega kaasneb kehaline reaktsioon, viitab tugevale emotsionaalsele vastusele situatsiooni, eseme vĂ”i sĂŒndmuse suhtes. See saab alguse tundest, millele jĂ€rgneb fĂŒĂŒsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm manifesteerub tugeva emotsioonina.

Hirm kui tunne – hirm vĂ”ib esineda ka lihtsa subjektiivse tundena, rahutuse vĂ”i alateadliku ohu tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm kui tunne leiab alateadliku vĂ€ljapÀÀsu unenĂ€gudes, keelevÀÀratustes ja tĂ€helepanuhĂ€iretes.

Hirm kui Ă€revus – hirmutunne vĂ”ib olla ka Ă€revuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik, sisemine ja ĂŒldine hirmutunne. Kuid hirm kui Ă€revus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid.

Hirm kui foobia – foobiana esinev hirm koosneb pĂŒsivast patoloogilisest emotsionaalsest vastusest spetsiaalsele objektile vĂ”i sĂŒndmusele. Erinevus Ă€revuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati vĂ€lisest stiimulist tingitud ning Ă€revus sisemisest. Foobiaid ei kĂ€sitleta emotsioonide, vaid patoloogiliste reaktsioonidena, mida vĂ€ljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel vĂ”ib tekkida paanika seisund, mille teket mĂ”jutab ka foobiale iseloomulik kontrollimatu kehaline reaktsioon.

KĂ”ige alumisest artiklist*Â ĂŒks lĂ”ik ka:

“VĂ”ib tekkida kĂŒsimus: mis vahe on hirmul ja kartusel? Kartus teatud asjade vĂ”i tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast. Hirm on aga sĂŒgavam, mĂ”istusega vĂ€hem vĂ”i ĂŒldse mitte kĂ€sitatav.”

Ja teisest artiklistÂ ĂŒks lĂ”ik ka:

«Foobia on kestev ja ulatuslik hirm mingi objekti vÔi olukorra ees, mis tegelikult ei ole ohtlik. Sellise hirmu tagajÀrjeks on tugev soov vÀltida foobiat esilekutsuvaid olukordi, kuigi inimesed saavad sageli aru, et see ei ole mÔistuspÀrane.»

Foobia on siis hirm ja hirm on kartus? No ma nĂŒĂŒd ei olegi kindel, kas minul on lihtsalt hirmud vĂ”i foobia, igatahes mina kardan vist pĂ€ris palju asju mulle tundub. Enamik neist on hirmud ma usun, kuid paar foobiat on vist ka. Üks neist artiklitest ĂŒtles, et piiri hirmu ja foobia vahel on raske tĂ”mmata, kuna see on liialt hĂ€gune.

Mida ja keda ma siis kardan? 

Esiteks klassikaline asi- suured Àmblikud! Pisikeste vastu tekib ikka see kiljumis ja plehku pistmise reaktsioon, kuid suured Àmblikud ajavad juba eos Ôlgu judistama. Vaadata ma neid pÀriselus ei suuda, kuid kui peaksin valima mao ja Àmbliku vahel, siis ma valiks Àmblikku. Tillukesed Àmblikud on talutavad ja peenikesed ka, kuid paksude koibadega on juba rÔvedad, isegi kui nad on tillukesed. Ma olen selliseid monstrumeid Eestis kohanud, et paha hakkab no.

spidooo

Sattusin teemakohase pildi otsa. Madude kohta sobib ka ideaalselt 😀 

JĂ€rgmisena maod, nemad on kĂ”ige hullemad vaenlased minu psĂŒĂŒhika jaoks. Ma kardan neid nii meeletult, et reaalselt pistan teisele poole jooksu ja hirm vĂ”tab keha tĂ€iega ĂŒle. Jumal tĂ€natud, et Ă€ra ei kangestu vĂ”i ei minesta.

Kui ma kuskil 13 olin, siis jalutasin maal kaksikuid tĂŒdrukuid vankriga, et nad tuttu jÀÀks. JĂ€rsku vaatasin, et ĂŒle tee roomab ĂŒks paks madu, ise jumala aeglane ja uimane ning chill. Mina pöörasin seepeale sekunditega otsa ringi ja jooksin mööda kruusateed minema, oma kaks kilomeetrit, ise hingeldades ja pisarad silmis. Jooksin vankriga koos loomulikult, lapsi maha ei jĂ€tnud 😀 Sel pĂ€eval need lapsed lĂ”unaunne ei jÀÀnudki ilmselgelt. KĂ”ige jamam oli see, et tegu oli maakohaga ning sinnapoole kuhu ma jooksin, sealt ei saanud majani tagasi. Seega ma ootasin mingi pool tundi, vĂ”tsin julguse kokku ja lĂ€ksin tagasi sinna poole, kus see madu oli ennem. Kuskil 100m enne oletatavat kohta hakkasin jooksma ja jooksin 500m koduni Ă€ra- kogu selle aja oli mu peas pilt sellest, kuidas see madu mind agressiivselt taga ajab.

Mul on ĂŒldse madudega rĂ”vedalt palju kokkupuuteid olnud ja no ma endiselt niikardan neid. Esimesel matkal kohtusime ka nastikuga ja see ei lĂ€inud Ă€ra ka, lihtsalt lebotas liikumatult keset teed ja meil oli vaja mööda saada. LĂ”puks mina ja mu vend elueest jooksime ringiga, Kalli kĂ”ndis jumala rahulikult ja mögises meie kallal, et mida me kardame 😀

Pirita jĂ”e ÀÀres olen lugematuid kordi neid nĂ€inud ja ma isegi ei tea kui mitu, kuna neid on olnud hordides. Ükskord mu koer ujus vees ja siis vaatasin, et oushit kivilt hĂŒppas madu vette. Ma siis karjusin-kiljusin ja jooksin pĂ”lvini vette oma koera ‘pÀÀstma’ 😀 Loogiliselt saan ma aru kĂŒll, et ta vist ei oleks mu koera poole lĂ€inudki, kuid misseal ikka noh, emainstinkti vastu ei saa 😀 JĂ€rvesid ma kardan ka seetĂ”ttu, et olen ujumas nĂ€inud madusi, ikka mitu korda ja tegu on olnud erinevate jĂ€rvedega. Ilmselt sealt ka mu ujumisfoobia looduslike veekogudega seoses. Ainus looduslik ‘veekogu’ kus mina ujuda julgen, selleks on meri ja noh see peab ka ‘pĂ”hjaga’ olema. Ma oskan kĂŒll vĂ€ga hĂ€sti ujuda, kuid mul mingi hirm on ikka ‘pĂ”hjatute’ veekogude ees. Kusjuures vĂ€idetavalt maod merre ei tule, kuna soolane vesi neile ei istu, pidavat haiget tegema vms.

Ja nĂŒĂŒd see igapĂ€evane foobia- Kajakad. Ma kardan meeletult kajakaid, mu Ă”de arvas, et see on naljakas, kuniks ma siis seletasin Ă€ra pĂ”hjuse kust minu hirm on tulnud. Nimelt aastaid tagasi, kui ma Kristiines elasin ja tihti MustamĂ€el kĂ€isin, siis need kandid olid kajakaid tĂ€is ja nad olid oma poegadega. Neil on see kaitserefleks ja nad lendavad kallale ju. Selle suve jooksul pidime me pidevalt suurte ringidega kĂ€ima vĂ”i kott peakohal jooksma, kuna nad ĂŒritasid koguaeg kallale lennata, kuigi enamjaolt olid nende pojad ĂŒldse eemal. Tegelikult ma ei tea, kas nad reaalselt ka pĂ€he oleks lennanud vĂ”i niisama hirmutasid. Ühelt poolt ma mĂ”istan neid, kuna meie seas on nĂ”medaid inimesi ja alles paar aastat tagasi mingid lapsed ju piinasid ĂŒhte kajakapoega. Siiski aga ma ei saa aru, miks nad mind pidid rĂŒndama, ahh?

NĂ€iteks ĂŒkskord ma kĂ”ndisin töölt koju ja ĂŒhe suure maja katusel oli neil vist poeg, kuna kolm kajakat hakkasid mind korraga rĂŒndama. Õnneks oli mul spordikott kaasas, panin selle peakohale ja pistsin elueest jooksu. Nende kĂ”igi kokkupuudete tĂ”ttu, kardan ma nĂŒĂŒd meeletult kajakaid. Kui ma juba kuulen nende kiljeid vĂ”i nĂ€en varju, siis esimese asjana tuleb pĂ€he mĂ”te “jookse-jookse-jookse!!!”, kuid ĂŒldiselt suudan ma ennast rahulikuks sundida ja hakkan lihtsalt paaniliselt ringi vaatama ning kiiresti kĂ”ndima. Ma isegi ei oska seda tunnet kirjeldada, kuid kel on millegi ees reaalne hirm, siis see peaks aru kĂŒll saama mida ma mĂ”tlen. A’la peas jooksevad pildid sellest, kuidas ta pĂ€he kinni lendab ja siis vĂ”tab juba hirm mĂ”tte ĂŒle ning rohkem ma ei teagi, siis enam ei mĂ”tle, vaid lihtsalt kardad ja tahad minema saada. Eriti jube on see, kui nad kiljuvad ja tiirutavad peakohal…ÔÔÔÔÔÔh. TĂ€na alles vahtisin ĂŒhega tĂ”tt, ĂŒldiselt ma neile otsa ei julge vaadata, kuna ehk kehtib sama asi, mis nn koertega? 😀 Et ei tohi silma vaadata. Ma pĂŒĂŒangi alati lihtsalt mitte hirmu vĂ€lja nĂ€idata ega otsa vaadata ning kiiresti minema saada. Mul oli tĂ€na aga tĂ”re hetk ja siis see ĂŒksik kajakas passis mind, ma siis kĂŒsisin, et “no mida paganat Sa mind vahid?” Vastust ei tulnud ilmselgelt.

Natukene kardan koeri ka, see tuleb ilmselt sellest, et kunagi hĂŒppas koer mulle nĂ€kku kinni. Nimelt vĂ”tsime me ĂŒhest perest koera, pere oli teda vÀÀrkohelnud kogu elu ja noh taheti lahti saada. Sellel koeral oli psĂŒĂŒhika vĂ€ga sassis, öösel kui vetsu lĂ€ksid, siis jooksis kallale mĂ”nikord ja ĂŒldse, suhteliselt terror oli. Ükskord ma siis pikutasin voodil, tema magas voodi ees ja jĂ€rsku hĂŒppas pĂŒsti ja mulle nĂ€kku kinni. Kolm auku oli nĂ€os, ĂŒks neist kenasti silma kohal ja silm lĂ€ks paiste, justkui peksa oleks saanud. Peale seda on mul tekkinud koerte ees hirm, see on Ă”nneks selline kergem, kuid tunnetatav hirm. Ma alati kardan, et nemad ka tunnevad seda ja siis reageerivad. Seega mulle ei meeldi kui vÔÔras koer mu juurde kĂ”nnib, miskipĂ€rast eriti suuremad koerad ajavad hirmu nahka. Vahepeal tuleb hetki, kus kardan isegi meie koera, suhteliselt lampi kuid samas on ta mind ju nĂ€ksanud ka, algusepoole siis kui ta meile alles tuli. Samamoodi sai terrorit oma eelmise pere lastelt ju ja seetĂ”ttu ka vanematelt… Nii pahaseks teeb ikka see, et inimesed loomadega huiiavad nii😒

Sai nĂŒĂŒd natuke segane, kuid mis seal ikka 🙂 Mul tegelikult on neid hirme ja asju mida ma kardan veel, kuid need siin vĂ€ljatoodud on sellised pĂ”hilisemad. Reaalsemad vist ilmselt ka, kuna ma pakun, et kellegi poolt Ă€ra röövitud saada on vist vĂ€hetĂ”enĂ€olisem kui mao otsa astumine.

Mitmes artiklis toodi vĂ€lja, et foobiast on vĂ”imalik jagu saada ja niisamuti ka hirmust. Kuid ma ei kujuta ette, et kuidas ma peaksin saama jagu hirmust madude vĂ”i kajakate ees? Ma ju tean, et kui ma mao peale peaksin astuma, siis ta faking salvaks mind. Ja ma ju tean, et kajakad on terroristid ja ĂŒritavad mind rĂŒnnata! Ok 99 korda 100st ei ole nad mind tegelikult enam rĂŒnnanud, kuid kus mina peaksin teadma seda, et kuna nad ĂŒkskord otsustavad, et nĂŒĂŒd ju vĂ”iks! Seega ma vist pigem elan oma hirmudega edasi ja palun jumalat, et madu mind ei salvaks ja kajakate terrorit pean edasi kannatama, kuna nad on ju igalpool ja vĂ€ltida on neid pĂ€ris vĂ”imatu.

*Off-topic natukene, kuid antud artiklis on jÀrgnev lÔik:

Lastel esineb Ă€revust ja hirme seoses maailmas valitseva vĂ€givalla, kuritegelike rĂŒnnakute, narkomaania ja AIDS-i levikuga. Tean seda vĂ€ita sellepĂ€rast, et kui ma palun lastel öelda kolm soovi, mida vĂ”lur vĂ”iks tĂ€ita, siis paljud lapsed soovivad, et ei oleks sĂ”du, et inimesed ei sureks, et emad ei teeks aborte. Enamik lapseea hirme on aga mĂ”istagi seotud nende igapĂ€evaeluga.

Vabandust vĂ€ga, kuid kuidas ĂŒks laps saab karta AIDSI? Kes see seletab oma vĂ€ikesele lapsele, misasi on aids? Jah kui kĂŒsiks, siis ikka seletaks, kuid miks peaks laps sellist asja kĂŒsima? VĂ”i ĂŒldse sellise asjaga kokku puutuma? Lisaks miks peaks ĂŒks vĂ€ike laps soovima vĂ”lurilt, et emad ei teeks aborte? Miks teab ĂŒks vĂ€ikene laps ĂŒldse misasi on abort ja kelle ema seda siis “igapĂ€evaselt” tegemas kĂ€ib, et laps sellisest asjast teadlik on ja midagi sellist sooviks?!

Ma olen pĂ€riselt ka vĂ€ga segaduses ja kuigi ma pooldan, et lastele peab asju seletama ja nendega palju rÀÀkima, siis ma siiski ei mĂ”ista, miks peaks ĂŒks laps teadma aidsi ja abortide kohta?

👚Riided ja sĂ”ltlased👗

Mul oli viimased kaks nĂ€dalat diivan riidekuhja alla mattunud, sel lihtsal pĂ”hjusel, et mul ei olnud aega selle kuhjaga tegeleda. Ok, tegelikult oli aga sarjasĂ”ltuvus juu… TĂ€na vĂ”tsin ennast kokku ja hakkasin seda kuhja kokku voltima ning kappidesse paigutama. Sellega seoses ma absoluutselt ei mĂ”ista, et inimesed kel on palju riideid, kus kohas te neid hoiate? On teil mingid hiiglama suured kapid vĂ”i garderoobid? NĂ€iteks esimesena meenub mulle alati Sekkarileiud blogija, kuna nagu ma aru olen saanud, siis tal on meeletult riideid.

Igatahes ĂŒtleme nii, et ĂŒldiselt mul ei ole tegelikult palju riideid, vĂ€hemalt varem ei olnud. Mul on alati olnud parajalt neid. Umbes nii, et alati on mida selga panna, kuid kui nĂ€dal lĂ€bi saab ja pesumasinas Ă€ra ei kĂ€i, siis peaksin paljalt edasi elama. Viimasel kahe kuu jooksul aga olen ma kaks suurt portsu riideid saanud, mul sĂ”branna andis Ă€ra ja Ă”de ka. VĂ”tsin sealt siis paraja hunniku, idee oli see, et kui ei sobi siis annan edasi. Kuid noh ma pole nende sorteerimiseni jĂ”udnud. Kappi on Ă€ra pandud, kuid lihtsalt ilma sorteerimata.

Praegu on mul kapid punnis tĂ€is ja segamini suhteliselt, kuigi ma voltisin ja lappisin ning riputasin riidepuud nii tĂ€is kui andis. Tegelikult riidepuudel olevatest riietest pooled on mulle suured, kuid need on nii ilusad, et ma ei raatsi Ă€ra anda. Hellitan mĂ”tteis, et kui ĂŒks hetk beebi peaks kĂ”htu kolima, siis oleks need ideaalsed 😀 Tegelikult peaks ĂŒhe sorteerimise ette vĂ”tma, kuid ma ausalt ei viitsi. Ainult vinguks eksole 😀

ÜhesĂ”naga riietesĂ”ltlane ma tegelikult pole, kuid kui mu kappe praegu nĂ€ha, siis arvaks vastupidi. 85% kappidest tĂ€idab minu vara ja vĂ€ike osa on Kallima staffi ka, okei tegelikult isegi 90% on minu asjade alla mattunud…

Ma mĂ”tlen, et eitea kas see on pisikese korteri probleem? Samas kui mul oleks poolesuurem kapp, siis mahuks need asjad vist kĂ”ik kenasti Ă€ra. Lahendus oleks suurem kapp osta, kuid jamh, see ei mahuks meile Ă€ra. Omaniku mööbel on ka sees ju ning seda ei anna isegi keldrisse viia, nĂ€iteks on meil kaks omaniku jubekoledat vanaaegset tugitooli, mis ei mahu uksest vĂ€lja. Ma ei teagi, et kuidas need siia ĂŒldse toodi? Igatahes kannavad nad meil samuti esemete ladustamise eesmĂ€rki…

Ma olen mĂ”elnud kĂŒll, et peaks kolima, kuid me ei taha veel. Korter on tegelikult mĂ”nus ja omanik on tore. Tahaks pulmad Ă€ra pidada ja aastakese nĂ€iteks siin veel elada ning siis oma kodu osta. Meil on plaanis nii, et esialgu ostame korteri ja kunagi aastate pĂ€rast hakkame oma unistuse suunas pĂŒrgima, ehk siis maamaja. Oeh, ma kaldun jĂ€lle teemast kĂ”rvale.

Aaa teate ĂŒks riietesĂ”ltuvus on mul kĂŒll, nimelt on nendeks kleidid. Ma jumaldan kleite! Mul on kapp tĂ€is imeilusaid kleite, kuid seal on loomulikult ĂŒks aga. Ma ei kanna neid… Ma tunnen end kuidagi ebamugavalt kleitides kui peab avalikus kohas olema. Mul on ilmselt mingi pervofoobia 😀 Imelik tunnistada, kuid ausĂ”na noh ja selles sĂŒĂŒdistan ma oma Kallimat, kes kunagi meie tutvuse algul avaldas mulle selle, kui pervod mehed tegelikult on…

Teemast kĂ”rvale: seoses sellega, siis ma algul arvasin, et asi on vaid tema tutvusringkonnast, kuid ajaga olen aru saanud, et ohh eii. Lisaks ma siin ĂŒks pĂ€ev mĂ”tlesin, et jubetore on see, et naised oma Ă”iguste eest rohkem vĂ”itlevad. NĂ€iteks vaatasin “Seks ja linna” ning seal ĂŒhes osas tehti ka teemaks see, et mehed nilbusi hĂŒĂŒavad tĂ€naval. Uurisin siis maad ja mu vanemad Ă”ed rÀÀkisid, et kui nemad pubekad olid, siis tuli ette seda, et mingi pervert bussis Su tagumikku krabas ja eriti tavaline oli see, et rĂ”vedaid kommentaare tehti. Ma isegi mĂ€letan, kuidas mingi vanamees mu Ă”e tagumikku trollis krabas… Minu nooruse jooksul on mingid rĂ”vedad kommentaarid paar korda ette tulnud ja keegi vÔÔras mind krabada kĂŒll pole julgenud, seega tore, et asi areneb normaalsuse suunas. 

Ja ĂŒks idee, mis mulle tegelikult huvi pakub on kapselgarderoob. Kui ma Ă”igesti mĂ€letan, siis ongi nii, et kapp koosneb vaid teatud esemetest, mida kĂ”ike enamvĂ€hem omavahel kombineerida annab. Tundub selline mĂ”istlik idee, kuid samas ma kahtlen, kas ma sellega hakkama saaksin. Ma siiski armastan oma kleite natuke liigapalju…

Igatahes inimesed kel on palju riideid, siis kus te neid hoiate? Kas teil on lihtsalt suur kapp? Kui suur? Kui palju riideid teil on? 😀 Kas teil ruumist puudu ei jÀÀ? Kas te mu koormat ei tahaks kergendada ja mu riideid Ă€ra viia? 😀 

3 days to go đŸ•

Kolm pĂ€eva on veel jÀÀnud ja juba saabki linnast minema, can’t wait! Kallil hakkas puhkus juba Reedest, kuid mul on veel vaja tööl kĂ€ia 3 pĂ€eva. See on see, kui ĂŒks peab kĂ”ik oma puhkused poole aasta sisse mahutama🙄 Suvel on mĂ”lemad puhkused meil koos, kuid praegu mina puhata siis nn ei saa.

Ma siin enne mĂ”tlesin, et huvitav kuidas on vĂ”imalik, et ma olen matkajatĂŒĂŒpi kuid telkija mitte? Sellessuhtes, et matkamine on mĂ”nus(!) ja seda teen ĂŒlimalt hea meelega, kuid kui ma mĂ”tleksin, et sĂ”idan lihtsalt autoga metsa kohale ja telgin, siis no thankyou. Tundub kuidagi jubemĂ”ttetu ja pointless, ok oleks mul lapsed, siis nende nimel kĂŒll, kuid muidu mitte.

Matkamise juurde paraku aga kĂ€ib telkimine ja kui ma need kokku mĂ”tlen, siis meeldib ikka telkida. See tunne lihtsalt mis on peale pikka pĂ€eva teel olekut, see on kuidagi nii mĂ”nus. KĂ€idud kilomeetrid seljataga ja viskad oma telgi pĂŒsti, teed lĂ”kke ja naudid lihtsalt. Oeeh, ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata!

Valituks sai siis Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee ja kĂ€ime Ă€ra kuni Aegviiduni, see teeb siis 78km, nelja pĂ€evaga peaks see kĂ€kitegu olema. Tegelikult selle raja teine osa, see 38km on minul ja Kallil Ă€ra kĂ€idud, kuid mu Ă”de kes meiega liitub, tema pole seal kĂ€inud. Ja eks seekord vĂ”tame rahulikumalt ja vaatame rohkem ĂŒmbrust, eelminekord kĂ€isime selle Ă€ra vĂ€hem kui 24h jooksul, sinna sisse siis magamine ka. Suhteliselt rapsisime, kuna söök sai otsa 😀 Sel korral oleme targemad ja vĂ”tame kĂ”vasti rohkem toitu kaasa, kuna kui sa ikka kĂ”nnid matkakott seljas (vĂ”i isegi ilma), siis energiat lĂ€heb tohutult ja sööki samuti.

Kusjuures eelmisel matkal oli minul kerge, kuna mul ei olnud kotti seljas ja kĂ”ndisin lihtsalt ennast vedades. Sel korral aga pean ka mina kotti kandma ehk saab veidi raskem olema, meie esimesest matkast mĂ€letan kĂŒll 😀 Niipalju olen targem, et kĂŒljel magada ei tohi, kuna siis mu puusad valutavad jĂ€rgmisel pĂ€eval. Ja ravimteed ning valuvaigistid vĂ”tan ka igaksjuhuks kaasa, eelmine kord oleks neid vaja olnud ikka vĂ€ga.

Kui keegi peaks samuti huvituma rajast, kuid ei leidnud viisi kuidas sinna autota kohale saada, siis Tallinna bussijaamast viib buss Altjasse. Sealt on siis paari kilomeetrine tee raja alguspunkti Oandusse. Ma algul ei leidnud seda viisi ja mĂ”tlesingi, et no jÀÀb Ă€ra, kuna mingi nelja tunnist teed kĂŒll ei tahaks ette vĂ”tta selleks, et raja alguspunkti saada. Õnneks tuli google appi ja leidsin selle variandi.

Ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata! I’m so excited! 😊 Kavatsen kindlasti mĂ”ned pildid ka teha ja ilmsel hiljem jagan meie muljeid. Eelmine kord ma piltide klĂ”psimist vĂ€ga vajalikuks ei pidanud ja hiljem mĂ”tlesin, et no oleks ikka vĂ”inud. Oleks mĂ”nus meenutada ju 🙂

Natukene vĂ€ga segast loba đŸ’­

Tervislik toitumine Day 2: Tegelikult ei tohiks ma magusat puutudagi, kuid fair-trade tundub olema, kui söön röstitud sepikut koos ĆĄokolaadiga, see on siiski ju enamvĂ€hem tervislik eksoleđŸ€”Â Ja vĂ€hemalt saab kĂ”ik patune söödud ja hiljem pole vaja nĂ€kku vahtida sellele. 

Nagu te aru vĂ”ite saada, siis mul on vĂ€gapalju mĂ”tteid, kuid ma ei viitsi-suuda-jĂ”ua neid eraldi vĂ€lja kirjutada ja vast ei ole ka mĂ”tet 🙂 

Tegelikult sunnitud pĂ”hjustel pean ma nĂŒĂŒd tervislikuks hakkama. Tegelikult oleks juba ammu aeg olnud, kuna pulmadeni on kohe jÀÀnud vaid 3 kuud. Mu kehas möllab jĂ€lle pĂ€rmseene ĂŒlekĂŒllus ja ma tean kindlalt, et see on see, kuna mul on see kunagi olnud. 4 aastat vaevlesin igasugu jura kĂ€es, millele pĂ”hjust ei olnud, kuniks google abiga asi selgeks sai ja ennast terveks ravitud.

See nĂ€itab seda, et dr. google vĂ”ib vahepeal kasulikum olla kui reaalne arst 😀 Kuna miskipĂ€rast on nii, et arstid ei soovi pĂ€rmseene ĂŒlekĂŒllust tunnistada. Igatahes, kui ma ökobeebi artikli jĂ€rgi toimima hakkasin, siis poole aastaga olid kĂ”ik vaevused lĂ€inud. Muidugi oli siis kerge tagasi libiseda halbade söömisvalikute kĂŒĂŒsi ja paar aastat oli rahu majas, kuid nĂŒĂŒd on jĂ€lle torm platsis. Ma oleks pidanud seda ette nĂ€gema, kuna mul tekkisid maoga jamad paar kuud tagasi, kuid noh nagu ikka, siis kui aju on vaja pole teda kodus 🙂

Teate, kĂ”ige kummalisem on see, et tegelikult ma ei armasta magusat, nagu ĂŒldse kohe mitte. Pigem eelistan soolast ja puuvilju, kui peaksin ĆĄokolaadi ja krĂ”psu vahel valima, siis vĂ”taks krĂ”psud. Kuid sellest hommikust, kui ma aru sain, et okei on aeg ennast kokku vĂ”tta, siis tahaks niivĂ€ga igast magusat jura suust sisse ajada. Aga justnimelt magus on praegu nr 1 vaenlane ja kĂ”ige suurem isu ongi loomulikult magusa vastu, just for fuck’s sake! Ja krĂ”psu ka ju ei tohi, mitte midagi justkui ei tohi. SĂŒĂŒa ma ka ei viitsi teha, kuna nĂ”usi peab pesema, kuid Kallima kord on ja mina ei viitsi 😀

Igatahes ma polegi meeletult pikalt kirjutan, kuna esiteks veidi kiire on olnud ja teiseks mul on sĂ”ltuvus tekkinud. Eip mitte magusa vastu, vaid sarja ja selleks on “Sex And The City” paraku. Ma olen pĂ€ris pikalt mĂ”elnud, et vĂ”iks vaadata lĂ€bi selle, kuid siiani ei viitsinud ja nĂŒĂŒd kui vaatama hakkasin, siis ei suuda lĂ”petada. Kuigi vahepeal on kopp nii ees ja Carrie ajab jubenĂ€rvi oma debiilsustega. Eelviimane hooaeg on kĂ€sil, seega soon i’ll be free! 

Kusjuures minu meelest mingi sarja sĂ”ltuvus reaalselt hĂ€irib elu, kuna Sa lihtsalt ootad koguaeg, et edasi juba vaadata ja kui Sa seda vaatad, siis aju ei tööta ja muude asjade tegemiseks motivatsiooni ei ole. Tööl ka mĂ”tlen, et ohh kuidas ma Ă”htul sarja vahin, kuid samas peaks oma kaaslasele ka tĂ€helepanu pöörama eks. Hetkel on mul igatahes rohkem kui hea meel ajal, mil ta arvutisse sĂŒveneb, sel ajal saan mina rahus sĂŒĂŒmekateta oma sarja vahtida 😀

Igatahes oma tervisliku juraga on asi nii, et ma tunnen pidevat nĂ€lga ja isu toitude jĂ€rgi. Ja justnimelt nende mida sĂŒĂŒa ei tohi. MenĂŒĂŒst on vĂ€ljas valge jahu, suhkru sisaldusega tooted ja kĂ”ik valgest jahust tooted jpt, seega pm kĂ”ik asjad noh. Tegelikult ma tean, et nĂ€dalaga harjun ilusasti Ă€ra selle uue korraldusega, kuid no algus on ju alati raske. Hetkel mul on selline tunne, et ainsad lubatud asjad on juurviljad ja puuviljad ning tĂ€isterajahust tooted ning need ei tohi olla nisujahust. Aga see eeldab ju toidu valmistamist ja nagu ma juba mainisin, siis ma ei viitsi vĂ€ga.

ÜhesĂ”naga juba on kopp ees 😀 Kuid noh, paraku on mul alati elus olnud nii, et kui ma ise ennast kokku ei vĂ”ta millegi jaoks, siis elu annab mulle pĂ”hjuse. Ühelt poolt jubearmas, et eluke niimoodi tagant pushib ja hoolitseb mu eest, kuid vahepeal tahaks kergemat tĂ”uget, mitte nii intensiivset eksole.

Ja miks öeldakse, et tervislik toitumine on odav? Meil lĂ€ks eile vaid toidupoes 92 eurot ja natuke nagu nutta oleks tahtnud eksole. Kuna kui ma kĂŒlmkappi vaatan, siis seal on asju, kuid need ei ole ju need mida ma sĂŒĂŒa tahaks. Ainult vinguks eksole 😀

Totaalne teemamuutus ka, seenebeebidel lĂ€heb hĂ€sti ja mulle tundub, et seen tĂ”mbab lĂ”puks ometi vaikselt tagasi. Ma vĂ€ga loodan, kuna muidu peavad nad ab peale saama ja ega see nende kĂ”hukestele hea ei oleks. Huvitav kuidas on ĂŒldse loogiline, et ab vĂ”tab seene Ă€ra, kui see tapab kĂ”ik kasulikud probiootikumid? Inimestele soovitatakse kĂŒll loodusravi, kuid miks kassidel seda ei ole? VĂ”i ehk on? Pean uurima hakkama. Ja tegelikult ma tean kĂŒll kuidas inimestel need ravimid toimivad, kuid tegelikult pikas perspektiivis teeb ab asja hullemaks.

Huvitav kokkusattumus, et mul on hoolealusteks seenebeebid ja mu enda kehas möllab pĂ€rmseen 😀

Pulmadega seoses, siis ma lĂ€ksin oma emaga vahepeal tĂŒlli ja kuna ma olin niigi elustressis, siis mĂ”tlesin, et lĂŒkkame pulmad edasi. KĂ”ik tundus nii ĂŒlepea keevat, kuid noh Ă”nneks sain ennast Kallimale ja Ă”ekesele tĂŒhjaks halatud ja palju nĂ”u, seega pulmad toimuvad ikka. Ma ĂŒhes postituses hĂ”ikasin ju ka, et ma ei ole ĂŒldse stressis, kuid nagu arvata oli, siis kĂŒll jĂ”uab eks 😉

Aga vot sellised lood siis 🙂

Lisan lĂ”ppu oma uue lemmiklaulu, lihtsalt lampi ehk kunagi on huvitav nĂ€ha ja kuulata. Mul on kalduvus sellele, et kui ĂŒhel hetkel mulle laul tĂ€iega meeldib, siis teisel eluetapil ma ei saa aru miks see mulle ĂŒldse meeldis. MĂ”ned laulud aga jÀÀvad sĂŒdamesse alatiseks. 

Kui palju Sina vett jood?💩

Teate, ma olen tĂ€iesti teadlik sellest, kui palju ĂŒks inimene pĂ€evas peaks vett jooma. Mind ajendas kirjutama see, et ma eile vaidlesin oma vĂ€ikevennaga. Ta vingus enda punnide ĂŒle ja soovitasin talle, et ta vĂ”iks hakata rohkem vett jooma. Kuna minu isikliku kogemuse jĂ€rgi, siis rohkelt veejoomine teeb nahale ĂŒhe pika-pika pai.

Mu vend siis hakkas vastu vaidlema, et see on bullshit ja tema sellesse ei usu. Olevat lugenud, et see ei ole tĂ”si. Ma muidugi kĂŒsisingi selle peale, et no mida see veejoomine halba saab teha? Nii me natukene jagelesime, kuid lĂ”ppkokkuvĂ”ttes jĂ€i minu arvamus endiseks. Kuna proovida ju tasub ja see ei vĂ”ta tal tĂŒkki kĂŒljest. Mina usun, et vesi tuleb ikka pigem kasuks kui kahjuks. Lisaks ma usun, et ta joob raudselt liigavĂ€he vett, kuna tegu on arvutisĂ”ltlasega ja omast kogemusest tean, et veejoomine on kĂŒll viimane asi mille peale siis mĂ”eldakse 😀 Hea kui sööminegi meelde tuleb eks…

ÜhesĂ”naga seoses sellega, siis ma jĂ€in mĂ”tlema, et okei oleks aeg ennast kĂ€sile vĂ”tta. Pulmadeni on jÀÀnud 109 pĂ€eva ning kui ma Ă”igesti mĂ€letan, siis mingis days to wedding lehel oli kirjas, et umbes sel ajal peaks mingit detox asja alustama. Ma vĂ”in praegu veits pange mĂ”ne asjaga panna, kuid midagi sellist oli noh 😀 VĂ”ibolla oli isegi, et neli kuud enne pulmi, ega ma ei mĂ€leta tĂ€pselt ka. Igatahes oleks nagu viimane aeg ennast kĂ€sile vĂ”tta.

Teate ma olen tegelenud selle korralikult veejoomisega. Juba paar aastat tagasi vÔtsin ennast kÀtte ja tÔmbasin endale mingi Àpi, mis siis meelde tuletas koguaeg, et kulla inimene on aeg vett juua. Sinna pidi oma kehakaalu, aktiivsuse taseme jt tegurid lisama ning selle jÀrgi arvutas sulle normi vÀlja. Lisasid sinna oma Àrkveloleku kellaajad ja siis jagas klaasideks Àra selle. Kuid see jÀi unarusse, sest mulle sai harjumuseks normaalselt veejoomine. Kuid mÔnda aega peale Àpi uninstallimist kadus jÀlle Àra. Ise usun, et asi oli rohkem elumuutustes.

Ja nĂŒĂŒd viimaste kuude jooksul, siis ma olen proovinud normaalselt juua. Kuid selle kĂ”ige juures ma ei mĂ”ista, et kellel on niipalju aega vetsuvahet joosta? No ausĂ”na. Kui mina korralikult vett jĂ”in, siis tekkis kĂŒll selline tunne, et ma pean iga asja vetsujĂ€rgi ajastama 😀 Pikemalt Ă”ue minna ei saanud, kuna vetsuhĂ€da tuli ja ĂŒldse midagi teha normaalselt ei saanud. Imelik on vetsujutte rÀÀkida…

weirdeeh.jpg

Igatahes oleks nĂŒĂŒd ennast aeg jĂ€lle kĂ€sile vĂ”tta, kuna noh iseenda pulmas vĂ”iks ju ilus vĂ€lja nĂ€ha. Oleks tore vĂ€hemalt 😀

Üldiselt ma usun, et joon vett ĂŒsna normaalsetes kogustes. Kuid kui ma mĂ”tlen kohvitassidele pĂ€evas, siis peaks ikka kĂ”vasti rohkem jooma. Kuidas te ennast vett jooma ergutate vĂ”i joote nii, kuis juhtub?

LĂ€bi loba: Ă”igekeelsus ja Ă”igekiri📄

Nii, teate ma pean ausalt tunnistama, et ma olen laisk ja noh seetĂ”ttu ka veits loll 😀 Ma ei mĂ€leta enamikke asju eesti keele tunnist ja ei viitsi uurida ka niipalju. Mingil hetkel ma ajasin igat komakohta ja kĂ”ike muud jura taga, kuid Ă€ra tĂŒĂŒtas noh.

ÜkskĂ”ik kui palju ma ka ei ĂŒritanud (ehk siis mitte vĂ€gapalju :D), siis tundus ikkagi liialt kole. Ja siis ma ei olnud ĂŒldse rahul ja vĂ€hekene ajas nĂ€rvi ka. SeetĂ”ttu ma lĂ”puks ei tahtnud enam ĂŒldse kirjutada, kuna esiteks ei ole mul niipalju vaba aega, et igat asja ĂŒle kontrollida ja teiseks nĂ”me oli noh. Isegi kui aega leidus, siis nĂ€rvidele kĂ€is.

Ma tean kĂŒll, et vĂ€gapaljusi vĂ”ib see hĂ€irida, kuidas ma kirjutan ja kui palju vigu ma teen. Kuid ma pean ausalt tunnistama, et ega ma vĂ€ga ei hooli ka. Kui kedagi hĂ€irib kohe niivĂ€ga, siis ta lihtsalt ei loe ja niiongi. Mind see ei hĂ€iri, kui mul lugejaid vĂ€he on, kuna mulle sobibki paremini see kapist blogimine. Kuidagi mugavam ja kindlam on teadmine, et mingi suur hulk rahvast lĂ€bi ei kĂ€i, kuna siis on vĂ€iksem vĂ”imalus, et siia mingid ilkujad satuvad.

Mingil hetkel, kui siia hakkas rahvast sattuma, siis mul tuli nĂ€iteks hull blokk ette. Esiteks ma ei mĂ”istnud, et kust need inimesed tulevad. Uurisin veits ringi ja leidsin ka koha, mis viitab sinna kust traffic tuleb. Kuid ĂŒhel hetkel nĂ€itas seal, et fb’st tulevad inimesed ja siis ma sain vĂ€ikse ĆĄoki. Kaalusin juba blogi privaatseks panemist, kuna mind ajas niinĂ€rvi see, et ta nĂ€itab lihtsalt fb ja kĂ”ik. MĂ”tlesin veits ĂŒle ja olin sammu kaugusel blogi privaatseks klikkimisest, kuid siis sattusin tĂ€itsa juhuslikult lehele, kust vaatajad tulid. TĂ€nks T ĆĄoki eest! 😀 

Ja olgem ausad, ma kirjutan suhteliselt segaselt ka ikka 😀 Vahepeal kui ise hiljem loen, siis on ka mitmes kohas sihuke tunne, et oot miks see lause nii poolik on? Kuid reaalselt ongi asi selles, et ma tipin nii ruttu lihtsalt, et ei pane tĂ€helegi. SeelĂ€bi jÀÀb pool lauset minu pĂ€he ja teine saab kirja, ehk hiljem saan ise aru kĂŒll, kuid teistele vĂ”ib segaseks jÀÀda. Ja ma ĂŒldiselt kontrollin ka mingi ĂŒlikiiruga, seega pooled asjad jÀÀvad alati parandamata. Paras trash noh 🙂 Tunnistan ausalt, et kui ma ei oleks mina vĂ”i mĂ”ni tuttav, siis ma iseenda blogi ei loekski. Kuna ega siin miskit huvitavat ju vÔÔra inimese jaoks ei ole. Kuid mul endal on hiljem ikka pĂ”nev lugeda, peas jookseb ju kogu lugu antud hetkest, mil mĂ”ni postitus kirja sai 🙂

Igatahes, enamasti ma kontrollin jÀrgi sÔnade kirjapildi, kuid komakohtade jt taoliste asjade jÀrgi ma vaeva enam nÀha ei viitsi. Iga koma lÀheb sinna, kuhu jumal juhatab. Tegelikult mingit pÔhistaffi ma ikka tean, kuid noh vahepeal ma lihtsalt kirjutan niivÔrd kiiresti, et topingi veits suvalt need kirjavahemÀrgid. Noh nii kuis automaatselt tuleb.

Ja ma olen mĂ”elnud sellele, et okei Kirsike hakka inimeseks, kuid mul pole ausĂ”na aega olnud. Jah selle lobisemise asemel vĂ”iks ju lugeda ja uurida, kuid noh olgem ausad, lobiseda on palju pĂ”nevam 😀

Ma nĂŒĂŒd puhtjuhuslikult sattusin lehele “Eesti Ă”igekiri” ja ma luban, et ma ĂŒritan ennast veidi arendada, kuid pead ma ei anna. Seda lĂ€heb edaspidi siiski vaja, isegi kui mu Ă”igekiri nii nĂ€kane on nagu ta on 🙂

atleastitry

 

 

💭Loban veits ja nunnulaks ka😊

VĂ€ike edit: Teate, mul Ă”de kĂŒsis, et kas mul mark ei ole sellest seenest kirjutada? Kuid vabandust vĂ€ga, mille ĂŒle minul peaks mark olema? Mina ei ole inimene, kes need kassid sellisesse olukorda pani. HĂ€bi ja halb peaks olema sellel inimesel, kelle tĂ”ttu see kiisu tĂ€navale sattus, tiineks jĂ€i ja kĂ”ik need haigused kĂŒlge sai. Kelle tĂ”ttu pidi ĂŒks noor kass tiinuse lĂ€bi elama, varjupaigas poegima, saama viis poega ja kaotama haigusele neist kolm… Seega ma ei usu, et minul peaks hĂ€bi olema. HĂ€bi peaks olema neil kelle tĂ”ttu kodutud loomad eksisteerivad. 

Nooniii nagu arvatagi, siis siit tuleb jĂ€rjekordne kasside teemaline postitus 😀 Peaks ikka ĂŒmber nimetama selle lehe ja kassiblogi tĂ€ielikult tegema. Kahjuks vĂ”i Ă”nneks ma aga ei taha, kuna tahaks vahepeal niisama vinguda ka ju, ning igast muud loba ajada.

TĂ€na oli mul selline imetore pĂ€ev, et Ă€rkasin hommikul peavalu, -pöörituse ja rĂ€meda nohuga. Lisaks veel oli möödunud Ă”htul palavik ja kurk on ka valus, nagu oleks nuga saanud sinna, nagu ma oleks kunagi nuga saanud eks… Aga kirvega varvas pooleks lĂŒĂŒa on suht sama tunne, ma vĂ€hemalt arvan 😀 Tööle jĂ€i ilmselgelt minemata ja noo ma arvasin, et ega voodist pĂŒsti ma ei saa ka.

Mul on olnud kĂŒll seda, et pilt lĂ€heb eest mustaks ja isegi minestamist on ette tulnud, kuid sellist asja, et silmad on lahti ja nĂ€ed kuidas maailm pöörleb, seda pole veel olnud. Peaks ĂŒtlema, et ĂŒlilahe ja samas ĂŒlirĂ”ve tunne on ikka. Lahe seetĂ”ttu, et no varem pole olnud ja ma olin voodis pikali. Rohkem ikka ĂŒlirĂ”ve, kuna ropsida tahaks, kuna no reaalselt nagu karusellil oleks 😀 Tegelikult isegi karusellid ja hullemad atraktsioonid pole sellist tunnet tekitanud mulle…

Igatahes magasin siis veidi veel, kuid lĂ”puks pidin ennast ikka pĂŒsi ajama, kuna seenebeebid ju ootasid. Õde tegi hommikul kergemad asjad Ă€ra, kuid neid nn keerulisemaid ta ei oska ja ta oli tegelikult tööl ka.

Tegin seenebeebide toas ĂŒhe korraliku suurpuhastuse esialgu, kuna nad olid oma puuris paraja laga korraldanud ja ka puuriĂŒmbrus oli liiva jm jura tĂ€is. Viisime sealt ĂŒhe vana suure teleka ka minema, kuna see vĂ”ttis hullult ruumi Ă€ra. NĂŒĂŒd on neil rohkem ruumi ringi tatsata ja meil mugavam nendega toimetada.

TĂ€na oli jĂ€lle seenepesu pĂ€ev. Teate, ma ikka niivihkan seda seenepesu 😩 Nad nutavad ja rapsivad jaa oehh, nĂ”me asi on. Ma loodan, et sellest kasu ka ĂŒldse on. Ühe pisikese puhul on kĂŒll tunne, et tal tuleb seda seent ainult igalepoole juurde, ainus puhas koht on selg ja pealagi.

Nagu ma juba maininud olen, siis peale seenepesu on vaja nendega mÀngida. Sellega on aga see probleem, et nad ei taha. Tahavad ennast lakkuda ja pesta ning emme juurde minna. MÔtlesin siis, et okei oleks aeg seda paberkrae lahendust proovida, kuna no kaua vÔib.

Tegin neile kraed Ă€ra ja jĂ€ime ootama. Algul ei saanud nad ĂŒldse aru, et no mis vĂ€rk on? Üritasid Ă€ra rapsida sealt jne, siis andis ĂŒks alla ja hakkas tĂ€iega mĂ€ngima. Teine konutas mingi 10 minutit ikkagi veel ja lihtsalt jonnis. LĂ”puks vaatas, et okei mida ma ikka tönnin, venna saab kenasti hakkama ja möllab ringi ju. Ja lĂ”puks jooksid seal koos megalt edasi-tagasi, ronisid igalepoole ja mĂ€ngisid nii, et maa must. Antud videos see Hallu veel suht passis, kuid hiljem lĂ€ks trall lahti.

Ja no minul sĂŒda muidugi niisulas seal kogu selle aja, kuna no kas saab midagi nunnumat ĂŒldse olla? Video ei anna kahjuks kogu seda emotsiooni edasi, kuna see oli selline rahulikum hetk, kuid aimu saab siit ikka 🙂

Aaaaawh, ĂŒldse on nad nii nummmmarid, et sula kasvĂ”i Ă€ra😍😍😍