Tarbimisest ja planeedi reostamisest đŸšź

Tegelikult on mul ĂŒks postitus, pealkirjaga “Nullkulu” juba ĂŒle kuu aja draftis, kuid ma ei ole seda valmis kirjutanud. RÀÀgin seal pĂ”himĂ”tteliselt samast teemast, kuid pigem selles suunas, et kuidas tarbimist veelgi vĂ€hendada. Igatahes seoses Malluka postitusega jĂ€in ma mĂ”tlema, et palju siis me ikkagi ĂŒldiselt tarbime ja sealjuures reostame. Ning kui palju meie teeme omalt poolt, et planeeti vĂ€hem reostada.

Üldiselt on nii, et ikka tahaksin teha rohkem ja olla rohelisema jalajĂ€ljega, kuid reaalsus on see, et rohkem ei jĂ”ua vĂ”i ei viitsi, olenevalt siis olukorrast. Nuhtlen ma ennast selle eest igapĂ€evaselt, mitte kĂŒll piitsaga, kuid mĂ”tetes nagu rohkem. Iga kord, kui pakendi tavalise prĂŒgi sekka viskan, kuna selle pesemine on liialt keerukas, siis sĂŒda tilgub vaikselt verd.

Õnneks seda pakendi tavaprĂŒgisse viskamist, eriti ette ei tule, kuna enamasti ma ikka viitsin Ă€ra pesta selle, kuid nĂ€iteks kalakonservi pakendit ma keeldun pesemast. Kui asi oleneks minust, siis meil selliseid pakendeid ju ĂŒldse ei oleks, kuid Kalli ei taha veel taimetoiduliseks hakata. Kui minust koduperenaine saab, siis ma kavatasen hakata teda selles suunas pushima 😀 Sellega siis, et mul on aega rohkem söögitegemisega tegeleda. SeelĂ€bi kavatsen ma talle nĂ€idata, et ka ilma liha ja kalata on vĂ”imalik hĂ€id toite igapĂ€evaselt sĂŒĂŒa. 

PrĂŒgi osas teeme niipalju, et sorteerime pappi ja pakendeid, olmeprĂŒgi ei sorteeri seetĂ”ttu, et ma ei kannataks haisvat kappi. Kusjuures, kuna meil on praegu megakiired ajad, siis tegelikult olmeprĂŒgi meil ei teki isegi. Kui ma vĂ€iksema koormusega tööl olin, siis sel ajal meisterdasin palju sĂŒĂŒa ja olmet ikka tekkis.

Kilekotte ma lausa vihkan sĂŒdamest! SeetĂ”ttu vĂ€ldin tĂ€ielikult nende ostmist ja poes kĂ€in oma kotiga. MĂ”ni ĂŒksik kord kuus, kui ostame rohkem asju, kui plaanis oli ja paberkotti nĂ€ha pole, siis pean kilekotiga leppima. Eelnev olukord tuleb ette vaid korra-kaks kuus, kui sedagi. Juur- ja puuviljade jaoks on meil soetatud vĂ”rkkotid. Rimist sai eriti soodsalt vahepeal, 1 euro koti eest! Ma oleks nagu lotovĂ”idu saanud 😀 Ilmselgelt Kalli arvas, et ma olin liialt Ă”nnelik nende ĂŒle, minuarust Ă”nnelik peabki pisiasjade ĂŒle olema 😉

Igatahes meie pere suurimad loodusreostajad on hoiukassid+minu enda kassid ja meie koer. Koer ei reosta vabatahtlikult, kuid paraku peab koerajunne korjama, seega lĂ€hevad saia- ja leivakotid meil junnikotiks. Ühelt poolt tore, et lihtsalt prĂŒgisse ei lĂ€he, kuid samas kui nad lĂ€heksid lihtsalt pakenditesse, siis vĂ€hemalt lĂ€heksid need ĂŒmbertootlemisele. Hetkel aga maetakse lihtsalt maha pĂ”himĂ”tteliselt. Kassidega sama asi, junnide igapĂ€evane korjamine vĂ”tab meeletult kilekotte, kuid vĂ€hemalt ostsin ma ökomad kotid selle jaoks, seegi asi eks 😀 Liiv tuleb neil kenasti paberkotis ja krĂ”binatel ka kilekotti ei ole.

Taara viime iga paari kuu tagant Àra, seda meil eriti palju ei teki, kuna minu lemmikjook on vesi ja tee. Klaaspurke meil ikka tekib aegajalt, kuid need on mul praegu kÔik kokku kogutud. KevadelÔpu poole vaatan, et mis nendega teeme, lÀhevad sugulaste vahel laialijagamisele ilmselt ja siis moosipurkideks.

Kui ma peas kokkuvĂ”tteid teen, siis kahjuks meil seda prĂŒgi ikka tekib. Palju rohkem kui vĂ”iks eksole. KĂ”ige parem lahendus oleks see, kui me suurendaksime korralikke söögikordi, kuna seelĂ€bi vĂ€heneks oluliselt plastikpakendite hulk.

Muidu riiete ja muu kodukraami osas, siis oleme loodussĂ”bralikud ikka. Riideid ostame, kuid suhteliselt harva ja neid on vajalikus koguses. Minul tegelikult tsipa ĂŒleliia, kuid see tĂ”esti vaid tsipakene. Ja mina pooldan korralikke kaltsukaid, kohe kahe kĂ€ega! Kahjuks neid eriti ei leidu, kuid mĂ”ned ikka. Siinkohal ma tegelikult teangi ainult Paavlit ja mĂ”ni taaskasutuskeskus on ka okei, kuid hinnad ĂŒldiselt suhteliselt kallid kaltsukakraami kohta.

Koju ostame loodussĂ”bralikku keemiat enamasti. Vett ja elektrit ma tĂŒhja ei raiska. Kui kedagi antud toas ei ole, siis peab tuli kustus olema ja  vesi niisama joosta ei tohi, nt kui hambaid pesed vm, siis las see kraan olla kinni, kuniks sina nĂŒhid. Kaks eelnevat on kodust kaasa vĂ”etud harjumused.

Kusjuures me ei oma isegi isiklikku mööblit 😀 Seda sellel pĂ”hjusel, et meie ĂŒĂŒrikas on sisustatud ja mina ei nĂ€e mĂ”tet osta ĂŒĂŒrikasse omi asju, kui vajalikud on olemas. Mööbli ja muu kodutrĂ€ni hullus tuleb mul ilmselt siis, kui me oma elamise soetame. Selles ma kahjuks isegi ei kahtle, kuid liiga hulluks ei kavatse ka minna.

Ning lĂ”petuseks ĂŒtleksin, et tĂ”si ta on, et vabandusi leiab alati, kuid tegelikult on alati asi viitsimise taga kinni! Nii minu, kui ka teiste inimete puhul. Enamik asju siin elus on vĂ”imalik saavutada 🙂

PS: Kui ma rikkam oleksin, siis oleksin mina kĂŒll tĂ€itsa nii roheline, kui ĂŒldse annaks olla. Kui me kauges tulevikus, oma maamaja saame soetatud, siis mul on niipalju ideid, kuidas nĂ€iteks veetarbimist vĂ€hendada. Ehk nĂ€iteks nĂ”udepesuvesi lĂ€heb vetsupotile jne. 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s