💖 Pulmad: ma olen niii elevil! :)

Mul tuli eile tuhin peale ja viis see selleni, et sain ära tellitud terve hunniku vajalikke asju pulmadeks. Seekord piirdus kõik aga riietusega, kuna dekoratsioone tellin mõni teine kord. Ma ei ole veel dekoratsioonide osas täiesti kindel, seetõttu pole palju midagi tellinud ka. Ja kui ma juba nendega tegelema hakkan, siis tahaks nagu algusest lõpuni kõik ära korraga tellida.

Igatahes eile tellisin ära õe kaksikutele kleidid ja täna sai ära tellitud ka pärjad, kuigi nad on pigem nagu peavõru lilledega lihtsalt ja käib veidi teistmoodi pähe. Lisaks leidsin kõigile pisikestele poistele ideaalsed trakside-lipsu komplektid ning kõigile neiudele juuksekaunistused. ‘Pruutneitside’ kleidid valisime ka välja ning ilmselt need jäävadki väljavalituteks.

Kaksikute kleitide osas on mul natuke kahtlusi, kuna võimalik, et nad ei ole ikkagi piisavalt uhked pulma jaoks, kuid eks seda varsti näha saab. Kui ei sobigi, siis tellime uued ja lihtsalt Kallima õe tüdrukutega samasugused. Mu Kallima õel on ka kaksikud neiud, vanusevahe minu õe kaksikutega on 9 aastat, kuid samas oleks lahe kui neil samasugused kleidid oleks 🙂

Ma veel ei teagi, et milliseid kleite vanematele kaksikutele valida, kuna ei taha olukorda, kus nad end liialt titekalt tunneks, kuigi see iga neil vist veel kätte pole jõudnud. Ma kindel ei saa olla, kuna me pole paar kuud nüüd külas käinud ju 😀 Kallima õe kõige vanem neiu saab minu õdedega sama kleidi, kuna ta on tegelikult juba suur tüdruk ja titekas ei sobiks talle niikuinii. Usun, et talle endale meeldib ka see otsus rohkem 🙂

Endale leidsin juustesse ‘kaunistuse’ ka, ma ei taha reeta veel, et mis see siis täpselt on. Seda seetõttu, et ma võin ka ümber mõelda veel. Kusjuures ma tahaks niiväga teiega jagada kõiki väljavalitud leide aga ei saa, siis pole hiljem tore pulmapilte jagada, kui kõik juba nähtud on 😀

Kusjuures riietuse ja aksessuaaride osas olid mul algus suured kahtlused, kuna ma mõtlesin, et mis siis kui kellelegi väljavalitud esemed ei meeldi. Kuid samas ma arvestan väga ilusti kõigi soovidega (ei vali lühikest kleiti nt ‘pruutneitsidele’) ja siiski on see minu pulm 🙂 Ma olen kõik asjad väga ilusti valinud ja ka arvamusi tegelikult küsinud, et kas ikka sobib kõigile. Siiani lahkarvamusi pole olnud, aga vot see on vaid siiani 😀 Tegelikult loodetavasti ei tule ka. Ma ise arvan, et mul on üsnagi hea stiil ja mõtlemisvõime, ehk siis ma arvestan teiste eelistuste ja vajadustega vm.

Igatahes midagi erilist mul öelda ei olnud, tahtsin vaid oma rõõmu jagada 🙂

lipsutraks.png

Pisikestele poistele valitud traksid ja lipsuke. Neli imearmast printsi jooksevad sellistes ringi pulmas 🙂 Can’t wait!

Niii palju mõtteid 👀

Mul on nii meeletult palju mõtteid, et mu aju on lihtsalt hullult koos. Ma ei tea, kas te teate seda tunnet, kui pea justkui huugab ja üldse keskenduda ei suuda, sest niii palju mõtteid jooksevad korraga läbi? Lihtsalt peavalu hakkab juba tekkima sellest.

Üldse täna ei ole minu päev, nii tõre ja nõme on olnud olla kogu päeva. Tegelikult mingi viieks minutiks oli vahepeal selline hetk, kus ma olin megaõnnelik elu üle! Aga see läks üle 😀 Õnnelik olen ikka aga pea ei tee minuga koostööd ja huugab kohutavalt. Huvitav kas mul on migreen?

Ma tahaksin asjadest kirjutada aga nagu ei taha ka. Kuna miks või milleks? Selline nõme tunne noh. Võimalik, et see tuleneb sellest pea huugamisest.

Kõige targem oleks vist lihtsalt arvuti käest ära panna ja pikali visati veidikeseks. Kuni hoiualune magab, seni saan mina ka nautida oma minipuhkust. Kui pisike ärkab, siis pean non-stop jutustama hakkama, kuna tahaks siiski jutustama teda varsti saada 🙂

Mul on niipalju öelda, kuid samas eimidagi.

Olin kibestunud aga sain üle 😈🤗

Ma tulin siia seetõttu, et tahtsin välja elada oma kurjuse teemal “Miks kõik peale minu rasedaks jäävad?” kuid ma sain üle. Kassidest kirjutamine aitab 😀

Miks ma pean halama teemal, mis ükskord juhtub niikuinii! Peab ju juhtuma, ei ole muud võimalust 🙂 Ma unustan pahatihti ära kõik positiivse ja hea, mis mul elus antud on ja keskendun sellele ühele negatiivsele asjale. Ma ei tea miks, inimloomus tegelikult vist. See on nii tavaline, et me ei hinda seda kõike mis meil on.

Ma olen natukene eneseabi teemalisi videosi kuulanud ja noh sellessuhtes aitab, et aitas mul enda põhimõtted meelde tuletada. Ma olen alati olnud tegelikult hästi positiivne inimene, kuigi see ei pruugi siit välja paista 😀 Miskipärast kipun ma blogima just siis, kui miski närvi ajab ja headest asjadest nagu ei aja kirjutama.

Tegelikult ma tean põhjust, miks negatiivne mulle nii kergelt ligi saab, kuid ütleme nii, et seda ei anna likvideerida. Vähemalt minu mõistuses ei anna ja elus, nii on kahjuks või õnneks, ega ei teagi.

Teate uus hoiulaps on nii vahva! Meil on tõesti koos megatore ja ütleme nii, et ma tean, et teen õiget asja 🙂 Minu töö teeb mind 98% ajast väga õnnelikuks, 2% kurbus on see kui pisike jonnib või nutab. Mulle ei meeldi lapse nutt ega jonn, kuid seetõttu olen ma lihtsalt kõigile ta tahtmistele järele andnud 😀 Väga halb käitumine minu poolt, ma tean küll, kuid ta ainus tahe siiani on olnud see, et ta ei taha toas magama jääda. Mis seal ikka siis, oleme õue läinud ja vankris uinub kohe kenasti.

Enamasti on meil nii tore olnud ja noh harjume ilusti üksteisega 🙂 Tegelikult oleme juba põhimõtteliselt harjunud, kuid samas natukene nagu ei ole ka. Päevad koosnevad ainult möllamisest, ma tean küll, et ühel hetkel tuleb aeg, mil ma tahaks mõned minutit päevad puhata ka, kuid sellele mõtleme siis kui see aeg tuleb. Ma lootsin, et see saab olema lõunauinaku aeg, kuid kui ta jääbki toas uinumise vastu streikima, siis lootus on lollide lohutus.

Aga mis seal ikka, kui ta õues vankris tudub ja ilmad soojemaks lähevad, siis saan ma õues ka puhata sel hetkel. Praegu on lihtsalt nii külm, et ei anna paigal istuda. Isegi paksudes pükstes hakkas liialt külm. Vähemalt olen nüüd tervislik ja liigutan ennast megalt 😀 7h päevas möllame lapsega ja 2h päevas kõnnin, ma arvan, et võrreldes mu varasema liikuvusega on väga hästi 😀

Käisin ka eelmiseid hoiukaid eelmine nädal hoidmas, mega tore oli koos ja noorem laps räägib nii ladusalt juba! Väga kihvt lihtsalt 🙂

Mul on hoiukasside jaoks tänu tööpäevadele palju vähem aega, kuid me saame hakkama. Peame ju saama 🙂 Kui ma unegraafiku korda saan, siis läheb kindlasti kergemaks. Lihtsalt praegu on mu ööuni 3-4 tunnine ja siis õhtuti olen kas magama jäänud 2-3 tunniks või liialt väsinud. Mu luban, et varsti võtan ennast kokku ja saan käed kriipsukraapsuliseks tagasi.

Mu pulmakleit jõudis kohale eelmine nädal. No niiiiii ilus on! Täiesti lõpp lihtsalt, tahaks täiega pulma planeerida ja värki aga eip.

Kindlasti on veel paljut toimunud, kuid mu aju ei taha koostööd teha 🙂

 

 

Kassilainel 😻

Hoiukiisudega on lood sellised, et asjad arenevad sedamoodi:

  • Must kassilaps leidis oma kodu juba kolm nädalat tagasi, ma algul muretsesin end lolliks, kuid uus pere tundub super!
  • Valge kassilaps seab homme õhtul sammud oma uude koju 🙂 Siiamaani oli vaikus ja nüüd kui pere leidis, siis ilmusid huvilised välja, nii tüüpiline.
  • Üks tiiger Poku leidis pere! Kuid kuna pere asub Soomes, siis hetkel käivad ta ettevalmistused arstivisiidiks ning vaktsineerimiseks. Oma koju peaks sõitma juba kuu aja pärast.

Tiigrikarjaga on praegu taandareng, põhiliselt Kassikese ja Kakukesega, kuna noh üks kardab metsikult ja teine on agressiivne. Poku ja Slejk on chillid, lasevad pai teha ja mängivad mõnusalt.

pokujavenna

Poku chillib koos metslasega pesas.

Natukene masendus tuleb peale küll, kuid samas ma tean, et see on lihtsalt kättevõtmise asi ja seda sõnaotseses mõttes. Kuid nii paganama raske on neid sotsialiseerida, kui nad mind ribadeks üritavad küünistada ja seda metslast ei saa isegi tekiga kätte. Üleeilne ussirohu andmine oli kohutaaav, mul on käed mõnusalt katki nüüd.

Ma panin paika plaani, et hakkan suuremat tähelepanu pöörama Pokule ja Slejkile, kuna Poku kolib kuu aja pärast uude koju ja mingi areng võiks selle ajaga juurde tulla. Slejkil on näha, et ta on valmis arenema. Poku ja Slejk on tegelikult suht mõnusad, saab paitada ja nunnutada. Poku isegi tudus mul süles ja lõi nurru 🙂 Kuid Kassike ja Kakuke, lihtsalt oeeeeeeh noh… Nendega on nii paganama raske.

Igatahes plaan on selline, et Poku läheb koju ja siis ma olen Slejki ka ära sotsialiseerinud ning ta leiab ka ruttu kodu. Seejärel jäävad mulle arglik ja metsik vaid kahekesi ning saan neile suuremat tähelepanu hakata pöörama. Lihtsalt nelja argliku ja osaliselt siis poolmetsiku kassiga, vot see on tõesti raske, palju raskem kui ma ette kujutasin.

Poku peaks plaanipäraselt järgmise nädala lõpus vaktsineerima minema, pean planeerima nii, et saaks Säde ka kliinikusse viia. Oleks vähem taksoga sõitmist ehk kasulikum tuleks nii, rahalises mõttes. Hoiukassid on kallis lõbu, tõesõna noh. Öeldakse, et chill värk, saad toidu ja liiva mtü’lt aga huiiatki 😀 Liiv ei sobi, kuna haiseb kohutavalt ja kõik arstilkäigu taksosõidud pead oma taskust kinni maksma. Ma olen loll ja ei õpi ka, ikka on vaja uusi kasse juurde võtta 😀

Ma tegelikult ei vingu mtü kallal, vaid lihtsalt elu 😀 MTÜ on tubli(!) ja hoiukodu olla on südantsoojendav, kahju ainult, et vaeseks teeb 😦 

Vahepeal ma mõtlen, et ma olen ju niihea inimene, miks mulle last ei anta ahh? 😀

Ma nüüd lähen metslasi sotsialiseerima 🙂

Pildil on kurb Slejk, kes juurdleb ka selle üle, et miks mulle last ei ole juba antud…

slejk