Üldine elu update ehk lobapost👀

Ma tahtsin praegu kuidagi ilusti alustada aga ei oska. Tegelikult olen ma terve posu postitusi kirjutanud vahepeal, kuid ära pole lõpetada jõudnud. Ma olen iseendaga veits pahuksis, ehk ei sobi ühtepidi ega teistpidi kirjutamine.

Niii palju asju on lihtsalt rääkida ja ei oska kusagilt pihta hakata. Tahaks kõik ära öelda, kuid samas ei mahu ju ühte postitusse. Lisaks läheks liiga segaseks ära, kuigi noh mu kirjutised on alati segased 😀 Mul aju koguaeg jookseb-jookseb-jookseb ning keskenduda ma eriti nagu ei oska, või ma nüüd ei teagi kuidas seda nimetama peaks.

Käisime nädalavahetusel Pirita Beach Apartments & SPA’s puhkamas. Mul on ka postitus sellest pooleli, kuid ma nagu ei teagi enam, kas vorbin ta valmis või ei. Igatahes nii hea oli aega maha võtta! Ma tavaliselt ei suuda rahus puhata, kuna muretsen loomade üle ning pommitan venda kõnedega, et “ega sa koera ei unustanud jalutada, ega sa kassidele süüa-juua ei unustanud anda, kas loomad on üldse elus?!” Sel korral aga olin inimene ning suutsin ennast takistada. Tahtsin helistada küll, kuid mõtlesin viimasel hetkel ümber. Appi kui hea tunne oli lihtsalt puhata! Ilma, et ajusi välja stressaks 😀

Tuba oli hästi puhas ja mõnus. Bassein ja mullivann olid täielikult meie päralt! Hullasime poolteist tundi vees ning ma avastasin, et ma vihkagi vett, vaid vihkan ülerahvastatust. Seetõttu arvasin siiamaani, et ma vihkan ujumist, kuna teadagi on rannad-ujulad alati inimesi paksult täis. Ma ei jõua ära oodata, et me juba kuskile privaatselt ujuma saaks jälle minna! Seda kuidas ja kuhu, ei ole veel välja suutnud mõelda.

Kusjuures tegime ööseks ülevalt pisikese akna lahti ja terve öö oli kõrvus merelainete kohin, imeline lihtsalt 🙂

Ma nüüd vahetan totaalselt teemat, nagu ikka eksole. Hoiukiisud ei taha üldse areneda. Tegelikult no ikka vaaaikselt arenevad, kuid võiks nagu rutem 😀 Täna hommikul ärkasin selle peale, et keegi neist ropsis. Mul on vist mingi emainstinkt tekkinud kassidega seoses 😀 Varem ei saanud mind üldse püsti ja no Kalli mind ka üles keset ööd ei saa, kuid kasside tegutsemiste peale ärkan alati.

Algul mõtlesin, et ma ei viitsi minna vaatama ning proovisin magama tagasi jääda. Hääled aga reetsid, et väikesed ajuhiiglased söövad seda ropsi… Kuna ma nagu üldse rahul sellise asjaga ei ole, siis ajasin ennast püsti ja koristasin ära. Kõige debiilsem selle asja juures on see, et nad ropsivad ilusti oma liivakasti, kuid paakuva liiva söömine ei ole just eriti kasulik eksole…

Mul on mingid uimasushood tekkinud. Vahepeal lihtsalt tõmbab hästi uimaseks olemise ning üle ei taha minna. Pilt on udune ja pea paks. Jubedalt ebamugavaks teeb elamise, kuid loodetavasti läheb üle.

Ülimalt hea uudis on mul ka. Leidisin endale uue hoolealuse ning alustan Veebruari keskpaigas. Hästi kihvt pooleteist aastane poisiklutt. Meil tekkis koheselt klapp ning ema ütles, et ta siiski peab teisele neiule ära ütlema. Ütles, et talle on ikkagi nii oluline teadmine, et laps on parima hooleall ning meie kohene hea klapp pani ta heldima. Ma juba kujutan ette kui lahe meil pisikesega olema saab! Loodetavasti saame südamsõpsideks 😀 🙂

Ma hetkel rohkem ei vurista, kuna muidu kirjutan kõik lühidalt ära ning pikemalt miskit ei tulegi. Ma olen ühte hästi kihvti toiduteemalist postitust vaikselt vorpinud, seega millalgi saab see ka üles 🙂

Lähengi tegelikult nüüd süüa meisterdama, kuna Kalli tööpäev hakkab varsti läbi saama:)

Advertisements

One thought on “Üldine elu update ehk lobapost👀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s