Järjekordne postitus kõigest ja eimillestki- checked ✔

Mul olid tänase päeva osas suuured plaanid, kuid kahjuks ei kukkunud kõik välja plaanitult. Esiteks tahtsin hommikul kell kuus ärgata koos Kalliga, et tema tööle saata ja seejärel hakata usinalt toimetama. Tegin eile isegi inspiratsiooniks nimekirja valmis! Minu jaoks on nimekirjad inspireerivad ja linnukesi kirja saada on tore 🙂

Öösel jäin magama alles kell pool viis, ärkasin Kalliga kuue paiku, kuid kui tema oli läinud, siis kella seitsme ajal tuli uni tagasi. Ma üritasin kaheksast saati ärgata, kuid ei suuutnud! Lükkasin aina äratusi edasi, lõpuks avasin täielikult luugid kuskil kella üheteist ajal. Väga tore, et nii detailselt mu hommikulaiskust saate lugeda 😀

Natukene istusin voodil ja üritasin reaalsusesse tungida, kui piisavalt ärkvel olla oli, siis julgesin pesema minna. Kuni juuksed kuivasid: lürpisin kohvi, tegin kerge meigi, koristasin korterit ja poole silmaga vaatasin telekat. Selle kõige käigus sain kirja vaid ühe linnukese.

Lõpuks ajasin endale kargu alla ja käisin munitsipaalpolitsei ametis ära, et trahv ära vaidlustada. Teenindaja oli hästi tore vanem mees, ma mainin seda seetõttu, et kui mulle trahvi tehti, siis toredusest-viisakusest oli protokolli tegija suhtumine ikka hoopis vastupidine. Kuigi ma unustasin vaid kaardi koju, siis tekkis seal bussis tunne nagu oleksin sarimõrvaga hakkama saanud…

Mupos sain teada, et mu rohelisel kaardil puudub triipkood. Ma ei osanud selle peale midagi öeldagi, kuna minu mälu järgi pole seal kunagi seda olnudki ja kui kontrollitud mind on, siis keegi pole midagi maininud. Ma lihtsalt naersin ja ütlesin, et no ma ei tea kus teine kadunud on. Triipkood kus läksid ahh? Igatahes öeldi, et oleks tore kui ma endale uue kaardi soetaksin.

Mu jalad külmusid sel aastal esimest korda, põnev ehh? Tegelikult oli lugu nii, et kui ma koera jalutama viisin, siis oli õues nagu täitsa soe ja varbad soojad. Seega otsustas, et käib küll ketsidega minna ja pole vaja saapaid. Oii kuidas ma eksisin! Ma ei tundun koju jõudes oma varbaid. Never again ma sellist viga ei tee…

totally.jpg

Minu moto vist 😀

Huvitav kas keegi veel loeb? Mina igatahes kirjutan edasi ja loen ka edasi tulevikus 😀

Jäin eile mõtlema sellele, et peaks oma vennale kingituse sinna põhjapõdra maale saatma. Ta ei ole juba nii kaua Eestis käinud, et äkki on ära unustanud selle, kui väga me temast hoolime. Ja me ausalt ootame teda tagasi koju. Ehk annaks kingitus-meeldetuletus ‘õuu düüüde, Sul on siin perekond kes igatseb Sind!’ tal kiiremini koju tulla. Loota võib vähemalt eksole. Soome paki saatmine on aga suhteliselt kallis lõbu, saadetise tasu ei ole tegelikult üüratu, kuid kui tahaks paki laheda kraamiga täita, siis kokku tuleb suhteliselt suur summa kardetavasti. Mõtlesin, et räägin õdedega läbi ja ehk keegi peale minu panustab ka.

Lisaks jäin mõtlema, et mu õe beebi on juba pea neli kuud vana, kuid ma olen teda vaid ühe korra näinud ja sama palju ka süles hoidnud. Titekingitust ma ei ole suutnud ka siiamaani teha… Kallis E. mis Sul viga on? Sellistele asjadele mõeldes jään kohe pikemalt mõtlema, et mis värk on? Miks ma ei suuda korralikult funktsioneerida? Ahh?

Samas ma juba mõtlesin välja, et mis värk on ja oli, kuid ma ei taha pikemalt peatuda neil teemadel.

Ma nüüd olen tubli edasi ja lähen hakkan pingutama selle poole, et paberile vähemalt üheksa linnukest tuleks!

Advertisements

One thought on “Järjekordne postitus kõigest ja eimillestki- checked ✔

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s