VĂ”itluses depressiooniga: mis mind enim aitas.

Kui algas praegune aasta, siis olin mina omadega mustas augus. Mul oli pĂ€ris sĂŒgav depressioon, mis tulenes siis sellest, et kaotasime oma pisikese tĂ€pikese. Sihuke löök tegi minuga 1-0 minu kahjuks.

MĂ€letan, et oli aeg mil tööle sĂ”ites mĂ”tlesin, et kui kerge oleks lihtsalt mitte eksisteerida. See kĂ”ik kestis kuskil kolm kuud, kui eelmise aasta kuud ka lisada, siis neli-viis kuud. Kui ma ĂŒhel hommikul tööle sĂ”ites avastasin end mĂ”tteilt, et kui tore oleks auto alla nĂ€iteks jÀÀda, kooma langeda ja seelĂ€bi kĂ”igest valust lahti saada. Sel hetkel ma mĂ”istsin, et ma pean midagi ette vĂ”tma, kuna niimoodi ei tohi asi jĂ€tkuda.

Enda kokku vĂ”tmine oli meeletult raske. Oli kĂŒmneid kordi mil avasin hunnikuis lehti teemadel, et mida ette vĂ”tta depressiooniga ning sulgesin need lehed nuttes. Mul ei olnud jĂ”udu, et lugeda seda teksti mis seal oli. Vaid lugemine tundus juba tĂ€iesti ĂŒletamatu asi, ammugi siis millegi ette vĂ”tmine.

LĂ”puks ma aga lihtsalt nutsin ja lugesin, kirjutades sealt asju endale ĂŒmber, kirjutasin-kirjutasin-kirjutasin ning samal ajal nutsin meeletult. Imekombel hakkas mul kergem ja edaspidi suutsin ma lugeda ilma, et sellega kaasneks ojadena pisaraid.

VĂ”tsin kodust seisva vihiku ning see sai minu pĂ€evikuks sel teel. Esialgu kirjutasin oma tunnetest, mida ma tunnen ning miks ma nii tunnen. Tunnete kirja panemine aitab iseennast mĂ”ista ning hingel hakkab ka kergem. Kui pea ei tee Sinuga koostööd, siis iseenda mĂ”tete lugemine paberil ja nende analĂŒĂŒsimine on suureks abiks.

youare

Koostasin listi pealkirjaga “Everyday small things what YOU NEED TO DO!” Suhtumine, et mina ise olen see, kes ennast peab sundima ja kĂ€sutama oli vĂ€ga tĂ€htis. Kui Sa oled masendunud/depressioonis, siis suurem osa Sinust ei tahagi midagi teha ega ette vĂ”tta. Siiski kui sealjuures on Sinus kasvĂ”i killuke jĂ”udu, et sellest august vĂ€lja ronida, siis on vĂ€ga oluline seda killukest mitte Ă€ra kaotada.

Ma panen siia kirja oma “Everyday small things what YOU NEED TO DO!” listi: Minu ‘Wellness toolbox’ teisisĂ”nu.

  1. Jaluta!
  2. Joo teed.
  3. Loe raamatut! KasvĂ”i ĂŒks leheke.
  4. Mine vanni, kui tunned, et tahad!
  5. Vaata Scrubsi vÔi SÔpru.
  6. MĂ€ngi kassidega ja koeraga.
  7. Tee kasvĂ”i ĂŒks kodutöö. Nt pese laud.
  8. Kuula rÔÔmsat muusikat.
  9. RÀÀgi nÀost-nÀkku sÔbraga, ehk siis minu puhul Kalliga!
  10. Muuda keegi rÔÔmsamaks (naerata nt).
  11. VĂ€rvi huuled!

Listi pĂ”himĂ”te ongi, et asjad mida Sa endalt ootad oleksid teostatavad. See nimekiri pĂ”hineb sellel, et mul oli 0 energiat ja tahtejĂ”udu ehk sellised pisiasjad, need olid minu jaoks rasked. Kes on ise sĂŒgavas depressioonis vĂ”i masenduses olnud, see kindlasti mĂ”istab. Pisiasjad viivad sind lĂ€hemale suuremale eesmĂ€rgile, kuna sa tunned, et said millegiga hakkama. See tunne on vĂ€ga oluline!

Need asjad ei pidanud olema midagi suurt ega vÔimsat, vaid just sellised pisiasjad mis paneksid iseennast paremini tundma. Mis annaksid rÔÔmu ja positiivset emotsiooni. Isiklik nimekiri peabki pÔhinema asjadel mida Sa tead, et tegelikult ka naudid.

Panin aluse veel teisele nimekirjale, mis on sarnane esimesele. Kirjutasin ĂŒles punkti, sinna alla lisasin kogu kuu pĂ€evad. Kui pĂ€eval sain ĂŒlesandega hakkama, siis sain kuupĂ€eva jĂ€rele lisada linnukese.

Depression self-help checklist

Positive choises I made today ehk positiivsed otsused/asjad mis tÀna korda saatsin:

  • RÀÀkisin sĂ”bra vĂ”i pereliikmega nĂ€ost nĂ€kku. Minu jaoks oli see kerge, kuna ma ju elan Kalliga koos.
  • LĂ”peta enda kallal nii karm olemine, vĂ”itle iseenda negatiivsete mĂ”tete vastu. Kui ma asja kĂ€sile vĂ”tsin, siis sain kenasti hakkama. Ma tean, et nĂ€dala asi Ă”nnestus, kuid edasist ei oska öelda, kuna olin lĂ”petanud mĂ€rkmete tegemise. 
  • VĂ€rskes Ă”hus ajaveetmine vĂ€hemalt 15 minutit. Kuna ma töötasin lapsehoidjana, siis see asi oli igapĂ€evaselt tehtud. Tööl olid lapsed ehk pĂ”hjus miks enda tunded alla suruda, rÔÔmus vĂ€lja paista ning pisikeste tuju ja pĂ€ev rÔÔmsaks teha. 
  • Harjutasin lÔÔgastavaid tehnikaid, nĂ€iteks minu puhul siis hingamistehnika. Kasutasin tehnikat, et negatiivne vĂ€lja ja positiivne sisse. KĂ€isin Ă”ues ringi omaette pobisedes seda lauset, sealjuures sĂŒgavalt sisse-vĂ€lja hingates, ĂŒllatavalt tĂ”hus meetod.
  • Tegin trenni vĂ€hemalt 30 minutit. Sellega ma ei saanud kordagi hakkama, kuid ebaĂ”nnestumine mind ei morjendanud, kuna vĂ€hemalt ĂŒlejÀÀnud nimekirjaga ju sain!
  • Tegin vĂ€hemal ĂŒhe asja oma ‘wellness toolbox’ listist. Sellega sain ka kenasti hakkama.
  • VĂ€ltisin rasvaseid ja magusaid toite. Asi ei olnud dieedis vm, vaid ma jĂ”udsin oma lugemiste kĂ€igus selleni, et sellised asjad muudavad inimese enesetunde tegelikult kehvemaks. Suhkur nĂ€iteks annab sulle feik energia ehk tegelikult vĂ”tab sinu keha varud, töötab need tĂ€ielikult lĂ€bi ning seejĂ€rel tunned sa ennast veel rohkem lĂ€bi kui enne suhkru mugimist. Sellega sain ma igatahes ka kenasti hakkama. 
  • SĂ”in vĂ€hemalt ĂŒhe “super-food” toidu, nĂ€iteks nagu banaani, pruuni riisi vĂ”i spinatit. Need on mega kasulikud inimese vaimse tervise jaoks. Ma ei mĂ€leta mis see tĂ€pselt oli, kuid banaan sisaldab nn Ă”nnehormooni. Rohkem superfoode vaimse tervise jaoks leiad siit! Kerides seal, siis all pool tuleb. Seal on ĂŒldse vĂ€ga palju kasulikku infot.
  • Ergutasin ennast Omega 3 ja B-vitamiiniga. St seda, et vĂ”tsin neid vitamiinidena lisaks vĂ”i sĂ”in rohkelt toitu, mis sisaldas kumbagi neist kahest. Omegat ei tarbinud tegelikult, kuid B-vitamiine sĂ”in korralikult. 

Kogu see nimekiri vĂ”ib tunduda tĂŒhine, kuid see aitab vĂ€ga palju! Niimoodi Sa sead iseendale eesmĂ€rke, seejuures ĂŒles kirjutades ning tĂ€ites igapĂ€evaselt, siis see annab jĂ”udu juurde. Sul on tahtmist asjadega hakkama saada, et saaks linnukese kirja ning hiljem tunned, et Sa olid vĂ€ga tubli ja tegelikult oledki! See kui asendad masendunud mĂ”tted ja justkui tegevusetuse, see annab meeletult juurde. Tuleb tagasi mĂ”istmine, et oled tubli ja saad asjadega hakkama. Tunned arengut ning seda, et elu ikkagi liigub ning elus on ka hĂ€id asju. Positiivsus hakkab tasakesi kehasse tagasi voolama.

HĂ€sti tĂ€htis ongi see, et iseennast panna mĂ”istma, et Sina oled oluline ning vÀÀrtuslik! Sind on vaja ning igaĂŒks meist on vÀÀrt rÔÔmu. Ei tohi alla anda enne, kui tunned end paremini. Parema enesetundega tuleb ka lĂ”puks rÔÔm tagasi.

Ma mainiksin veel Àra, et kolm Ôige olulisemat asja on-

  • Magada korralikult ehk vĂ€hemalt 8 tundi ööpĂ€evas. Ma 8 tunniga hakkama ei saanud, kuid vĂ€hemalt asendasin 3-4 tunnised uned 6-7 tunnistega. 
  • SĂŒĂŒa ilusti! Toidukordi ei tohi vahele jĂ€tta, peab vĂ€ltima rasvu ja suhkrut ning jooma palju vett. Lisaks siis sĂŒĂŒa toitainerikkaid asju, nĂ€iteks nagu banaan! Kolm korda pĂ€evas korralikult ei söönud, kuid vĂ€hemalt nĂ€ksisin pidevalt super-foode ning lĂ”petasin nĂ€ljasena istumise.
  • LĂ”petada negatiivsed mĂ”tted ja jutud! Neil ei tohi lasta oma elu elada, nendega peab astuma sĂ”tta! SĂ”da alusta nii nagu Sulle on parem. Mina tapsin neid mĂ”tteid ja saatsin kĂ”iksugu pimedatesse urgastesse. KĂ€skisin endal lĂ”petada iseenda kĂ”iges sĂŒĂŒdistamise. Seadsin endale reegli, et ei tohi kobiseda ega nÀÀgutada. Kui sul midagi head öelda ei ole, siis ole parem tasa! Sama vĂ€rk ka mĂ”tlemisega.

Seoses halbade mĂ”tetega, siis tean ka seda, et tihtipeale öeldakse nendega sĂ”dimise kohta, et nii teha ei tohi. Soovitatakse, et pead neist rahulikult lahti laskma. NĂ€iteks kujuta enda peas ette, et kirjutad halva mĂ”tte paberile ja saadad ta rahulikult minema, paludes tagasi mitte tulla. Minu puhul kahjuks selline lĂ€henemine ei toiminud, kuid samas Kallil toimib, seega igaĂŒhele oma.

Igatahes vĂ”itluses depressiooni, masenduse vĂ”i stressiga on kĂ”ige olulisem olla iseenda mĂ”tete ja elu ĂŒle valitseja! Jah see on raske, kui isegi mitte ei tundu ĂŒletamatu, kuid usu mind Sa saad hakkama! Usk iseendasse on kĂ”ige olulisem ning ma tean, et ega tegelikult alguses seda vĂ€ga ei olegi. Kuid kui ennast kokku vĂ”tta niipalju, et panna kirja oma mĂ”tted ning luua self-help nimekirjad, siis hakkab palju kergem!

Need nimekirjad annavad tunde, et jah mina ISE kontrollin oma elu, mitte elu ei kontrolli mind ning see tunne on oluline!

Mina sain ĂŒlalolevate nimekirjade ja suhtumisega oma mustast august vĂ€lja. Edaspidi hakkasin muutma oma suhtumist ning mĂ”tteviisi veel edasi. Kui sa oled depressioonist jagu saanud, siis kindlasti ei tohi ennast ‘kĂ€est lasta’ kuna paratamatult on nii, et kui Sul on korra elus depressioon olnud, siis on ta kerge tagasi tulema. Tagasi tuleb ta tavaliselt nii, et hiilib ligi ja sa ei saa enne arugi, kui omadega mustas augus jĂ€lle istud. Vastik salakaval elukas ĂŒhesĂ”naga.

Kindlasti mainin ka Ă€ra, et kui Sa tunned, et ei saa oma jĂ”ududega hakkama, siis Ă€ra hĂ€bene abi otsimast. Hea psĂŒhholoog vĂ”i psĂŒhhiaater on vĂ€ga kasulik. Mine ja otsi abi! Sind aidatakse ning abi otsimine, see ei ole hĂ€biasi. Kindlast kui kellelgi soovi on, siis vĂ”ib ka kirjutada mulle. Ekspert ma ei ole, kuid ma kuulan ja aitan nĂ”u-jĂ”uga nii kuis oskan!

youareimportant

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s