Sõlmed ehk ma olen iseendaga pahuksis.

Palju-palju mõtteid jookseb läbi pea, kuid kassi nurrumine seljataga ajab kõik ära kohe ka. Lisaks hakkan ma pimedaks vist jääma, arvutiekraani vaatamine on kuidagi nii imelik ja raskendatud ning teksti nagu silm enam ei seleta nii hästi, kui vaid nädal tagasi seda tegi.

Vetsupott otsustas katki minna, ma olen selle üle muidugi tohutult rõõmus. Uus kassiliiv haiseb, tulemus on see, et mu vets haiseb. Mulle ei meeldi haisev vets 😦

Mu õde sünnitab juba kolmkümmend(?) tundi.

Vahepeal mulle tundub, et ma olen mingi negatiivne kollike 😀 Mõtlesin pikalt, et raisk olengi ju aga tegelikult jõudsin selgusele, et mulle meeldib lihtsalt juurelda ja arutleda. Igal inimese teol on tegelikult oma põhjus. Ma ei mõista näiteks pea kunagi inimesi hukka vaid üritan näha asja tagamaid. Sest alati on kõigel tagamaa. Ma siis üritangi juurelda, et huvitav miks? Miks keegi tegi sellise otsuse nagu ta tegi? Miks ta käitus nii nagu käitus? Miks-miks-miks? Pea kõigel siin ilmas on põhjus.

Kusjuures minu kahjuks ei ole mul isikut kes adekvaatselt juurdleks koos minuga. Kas on liiga süüdistavad, närvi minevad või oma seisukohas kinni isikud aga sellist, kes juurdleks ja kaasa mõtleks ei ole mina veel leidnud. Pean leppima teise minaga, sellega kes seal sees elab ja vahepeal jubedalt närvi mind ajab.

Avastasin, et ma mõnikord vihkan iseennast…kui mul aju paneb täiega kokku ja ma ei suuda enam mõelda ning otsustan, et kuradi loll olen raisk. Enesevihkamine on vist halb asi? Kurat aga kes teab noh 😀 Vähemalt ma ei armasta ennast liialt, just nii parajalt on kõike. Kas on palju inimesi, kes sisemise endaga pahuksisse satuvad ning otsustavad, et oleks aeg iseennast natukene nüüd vihata?

Peaksin vist kassidest mõned kaunid pildid panema, taamal Kalli trussarite väel vedelemas. Tal on ilus keha seega vist pole ikka hea idee, olen jah ihne ning ei raatsi oma silmailu teistele jagada. Kas ma olen nüüd kade inimene?

Ma mõnikord ikka mõtlen sellele, et mis minuga juhtus? Mul oli imeline mälu ja mõtlemisvõime, kuid ta kadus ära. Jõudsin välja selleni, et kadus ta siis kui oli depressioon. Miks ta kadus? Põhjus võis olla see, et blokeerisin oma aju mõtlemast, et mitte mustemasse masendusse langeda. Kas ma ei olegi oma mõtlemisvõimet taastanud? Ma tegelikult ei oska seda teha kui aus olla. Olen proovinud aga ei mõju. Vahest mõjub aga tulevad jamad mõtted koos kõige muuga ning blokeerin jälle kõik.

Mul oleks vaja see meeletu sõlm seal lahti harutada aga kuidas? See saab olema õudne tegevus, seega nagu ei taha ka. Aga varem või hiljem ju peaks. Iseenesest midagi ei lahene, olen juba mõistnud. Aga kuidas üleüldse seda tegema peaks? Millest alustama?

Huvitav kui palju on selliseid sõlmes inimesi? Kunagi on alganud üks sõlm ning selle sõlme otsa omakorda pundunud veel sada või veel enamgi sõlme. Võibolla hoopis KOGU minu eelnev elu ongi üks suur sõlm, mida harutada lahti ei anna? Öeldakse ju et kõik algab lapsepõlvest. Ma usun, et osaliselt ju algabki aga kuna see sõlm alguse sai, seda ma ju ei tea ning ma kardan ausalt, et ei saagi teada.

Kuradi sõlmed ma ütlen.

Olen vist veidi hull, õel oli vist õigus kui saatis mulle eile sõnumi sisuga, et ma imelik olen. Ma kõigest üritasin jõuda selgusele, et kui palju on 2 bunch of minti noh? Aga kui palju see siis ikkagist on? 2 bunchi noh.

Kas liiga tihti sõna ‘vist’ kasutamine vihjab ebakindlale inimesele? Igatahes sai too pealkirjast eemaldatud.

Keegi midagi aru ka sai? Lugesin kirjutatu läbi ja sattusin veelgi enam segadusse iseendast.

mindblown

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s