Juustune suvikĂ”rvitsa pirukas ja Ă”una-marja plaadikook.

Kuna me pidime eile kĂ€ima JĂ”geva kandis, siis sai busside vahele jÀÀvat aega veedetud Kalli vanaema aias, mis oli igasugu valminud juurikaid tĂ€is. Me kĂŒll lootsime saada kotitĂ€ie kartuleid aga mida polnud olid kartulid, tĂ€pselt null kartulit vaatas meile (vĂ”i siis pigem ei vaadanud?) vastu. Korjasime aga hunniku rohelisi ja kollaseid suvikĂ”rvitsaid, punaseid sibulaid, punapeete ja neli kurki saime ka. Lisaks punasĂ”straid natukene ja tikreid tsipa-tsipa, Ă”unu sai ka pool kilekotitĂ€it.

Marjasaaki sai vĂ€he, kuna lihtsalt pĂ€ev otsa sadas meeletult ning loomulikult oli seal aias olemine tĂ€ielik piin!  Kujutage ise ette, et te lĂŒkkasite jalga mingid mini kummikud mis tapavad teie varbaid ja selga vanaema jope ning selle peale vihmakeebi ning te korjate paduvihma kĂ€es oma ‘saaki’ pÔÔsaste ja umbrohu vahel. No ta kĂ”lab isegi siin kirjapildis paremini kui tegelikult asi oli 😀 ÜhesĂ”naga sain kogeda, et vihmaga aias olemine on Ă”udus ning respekt igale inimhingele kes seda teeb.

Ma juba eile koduteel otsustasin, et pean kohe end kokku vĂ”tma ja hakkama neist suvikĂ”rvitsatest aga usinalt kĂ”ike kokku meisterdama, kuna muidu lĂ€heb pool sellest saagist halvaks. TĂ€na tegin ĂŒhe kollase suvikĂ”rvitsa Ă€ra ning kĂŒlmikus on ootamas veel kaks monstrum kollast, kaks monstrum rohelist ning siis omakorda veel neli keskmist monstrumit. Kokata saab veel kogu nĂ€dala vĂ€ltel.

Kusjuures sain ma kunagi kellegi pool suvikĂ”rvitsate ja kĂ”ikide nende taoliste juurikate foobia(?) kuna see toit mis pakuti oli mega halb minu maitsemeelte jaoks, ma sĂ”in uuesti suvikĂ”rvitsat nĂŒĂŒd eelmine nĂ€dal ning selleks ajaks ei olnud ma seda tarbinud oma viis-kuus aastat. Üldse sain ma nooremana nii halvasti valmistatud juurikaid, et ma keeldusin enamus juurikaid söömast mitu aastat, ise kogu selle aja taimetoitlane olles.

Ma olen nĂŒĂŒd meeletult jĂ€lle plĂ€manud niiet parem lĂ€heme nĂŒĂŒd toidu juurde. Ma valmistasin selle piruka seetĂ”ttu, et need asjad olid mul lihtsalt kodus olemas. Seda saab kindlasti teha ka paljude teiste koostisosadega aga laon letti enda valmistatu.

Selleks, et valmistada juustust suvikÔrvitsa pirukat lÀheb vaja:

1 suvikÔrvitsat, minu oma oli koorituna 500 grammine.

2 kĂŒĂŒslaaugu kĂŒĂŒnt

pool pakki suitsujuustu sulajuustu

tavalist juustu nii palju kui hing ihkab

soola-pipart

500 grammi lehttaigent

tsipa oliiviÔli

kui soovid, siis ka sinihallitus-juustu

Alustuseks koori suvikĂ”rvits ning viiluta Ă”hukesteks viiludeks. Pista viilud kaussi ja lisa tĂŒkeldatud kĂŒĂŒslauk ning lisa julgelt soola-pipart. Vala peale oliiviĂ”li ning sega kĂ€tega lĂ€bi, jĂ€ta seisma viieks kuni kĂŒmneks minutiks.

Samal ajal kui suvikĂ”rvits kausis lebotab laota pannile lehttaigen. MÀÀri see kokku sulajuustuga ning raputa peale riivitud juust vĂ”i tee nagu mina 😀

Laota selle peale suvikĂ”rtvitsa viilud ning kĂŒĂŒslaaugu tĂŒkid. Kui kĂ”ik eelnev tehtud on aeg see 15 minutiks 200 kraadisesse ahju pista.

Peale 15 minutit ahjus on aeg sinna peale panna ĂŒlejÀÀnud riivitud juust ning pista ta veel 15 minutiks ahju. Mina lisasin ka sinihallitus-juustu.

Maitselt tulebki mega mĂ”nus juustune suvikĂ”rvitsa pirukas 🙂 Kusjuures kooslus on mega mĂ”nus ning teha on seda ka megalihtne.

Õunakoogi retsepti vĂ”tsin selle kĂ”ige lihtsama ning lisasin juurde lihtsalt marjad.

Ma olen tĂ€nase valmistatud toiduga kuidagi meeletult rahul, kuna enamus on ‘oma aia’ tooraine ning nom-nom noh 🙂

Ma siin jĂ€in korra neid pilte vaadates veel mĂ”tlema sellele, et kunagi ma ei mĂ”istnud miks inimesed panevad blogisse telefoni kĂ€kkide pilte, kuid nĂŒĂŒd ma teen seda ka ise…ma nimelt lihtsalt ei viitsi oma kaamerat vĂ€lja korjata ning pĂ€rast tehtud pilte veel arvutisse laadida jne. Puhas laiskus mis muu 😀  Kuid ma enamvĂ€hem olen nendega ka rahul mis telefoni plönniga tehtud. Mulle lihtsalt teiste blogide puhul meeldib kui toidupostituste juures on mingid pildid ehk tahan enda omade juurde ka lisada.

Aga ma nĂŒĂŒd kappan, et veel seda kooki nosida. Head katsetamist!

 

SĂ”lmed ehk ma olen iseendaga pahuksis.

Palju-palju mÔtteid jookseb lÀbi pea, kuid kassi nurrumine seljataga ajab kÔik Àra kohe ka. Lisaks hakkan ma pimedaks vist jÀÀma, arvutiekraani vaatamine on kuidagi nii imelik ja raskendatud ning teksti nagu silm enam ei seleta nii hÀsti, kui vaid nÀdal tagasi seda tegi.

Vetsupott otsustas katki minna, ma olen selle ĂŒle muidugi tohutult rÔÔmus. Uus kassiliiv haiseb, tulemus on see, et mu vets haiseb. Mulle ei meeldi haisev vets 😩

Mu Ă”de sĂŒnnitab juba kolmkĂŒmmend(?) tundi.

Vahepeal mulle tundub, et ma olen mingi negatiivne kollike 😀 MĂ”tlesin pikalt, et raisk olengi ju aga tegelikult jĂ”udsin selgusele, et mulle meeldib lihtsalt juurelda ja arutleda. Igal inimese teol on tegelikult oma pĂ”hjus. Ma ei mĂ”ista nĂ€iteks pea kunagi inimesi hukka vaid ĂŒritan nĂ€ha asja tagamaid. Sest alati on kĂ”igel tagamaa. Ma siis ĂŒritangi juurelda, et huvitav miks? Miks keegi tegi sellise otsuse nagu ta tegi? Miks ta kĂ€itus nii nagu kĂ€itus? Miks-miks-miks? Pea kĂ”igel siin ilmas on pĂ”hjus.

Kusjuures minu kahjuks ei ole mul isikut kes adekvaatselt juurdleks koos minuga. Kas on liiga sĂŒĂŒdistavad, nĂ€rvi minevad vĂ”i oma seisukohas kinni isikud aga sellist, kes juurdleks ja kaasa mĂ”tleks ei ole mina veel leidnud. Pean leppima teise minaga, sellega kes seal sees elab ja vahepeal jubedalt nĂ€rvi mind ajab.

Avastasin, et ma mĂ”nikord vihkan iseennast…kui mul aju paneb tĂ€iega kokku ja ma ei suuda enam mĂ”elda ning otsustan, et kuradi loll olen raisk. Enesevihkamine on vist halb asi? Kurat aga kes teab noh 😀 VĂ€hemalt ma ei armasta ennast liialt, just nii parajalt on kĂ”ike. Kas on palju inimesi, kes sisemise endaga pahuksisse satuvad ning otsustavad, et oleks aeg iseennast natukene nĂŒĂŒd vihata?

Peaksin vist kassidest mĂ”ned kaunid pildid panema, taamal Kalli trussarite vĂ€el vedelemas. Tal on ilus keha seega vist pole ikka hea idee, olen jah ihne ning ei raatsi oma silmailu teistele jagada. Kas ma olen nĂŒĂŒd kade inimene?

Ma mÔnikord ikka mÔtlen sellele, et mis minuga juhtus? Mul oli imeline mÀlu ja mÔtlemisvÔime, kuid ta kadus Àra. JÔudsin vÀlja selleni, et kadus ta siis kui oli depressioon. Miks ta kadus? PÔhjus vÔis olla see, et blokeerisin oma aju mÔtlemast, et mitte mustemasse masendusse langeda. Kas ma ei olegi oma mÔtlemisvÔimet taastanud? Ma tegelikult ei oska seda teha kui aus olla. Olen proovinud aga ei mÔju. Vahest mÔjub aga tulevad jamad mÔtted koos kÔige muuga ning blokeerin jÀlle kÔik.

Mul oleks vaja see meeletu sĂ”lm seal lahti harutada aga kuidas? See saab olema Ă”udne tegevus, seega nagu ei taha ka. Aga varem vĂ”i hiljem ju peaks. Iseenesest midagi ei lahene, olen juba mĂ”istnud. Aga kuidas ĂŒleĂŒldse seda tegema peaks? Millest alustama?

Huvitav kui palju on selliseid sĂ”lmes inimesi? Kunagi on alganud ĂŒks sĂ”lm ning selle sĂ”lme otsa omakorda pundunud veel sada vĂ”i veel enamgi sĂ”lme. VĂ”ibolla hoopis KOGU minu eelnev elu ongi ĂŒks suur sĂ”lm, mida harutada lahti ei anna? Öeldakse ju et kĂ”ik algab lapsepĂ”lvest. Ma usun, et osaliselt ju algabki aga kuna see sĂ”lm alguse sai, seda ma ju ei tea ning ma kardan ausalt, et ei saagi teada.

Kuradi sĂ”lmed ma ĂŒtlen.

Olen vist veidi hull, Ă”el oli vist Ôigus kui saatis mulle eile sĂ”numi sisuga, et ma imelik olen. Ma kĂ”igest ĂŒritasin jĂ”uda selgusele, et kui palju on 2 bunch of minti noh? Aga kui palju see siis ikkagist on? 2 bunchi noh.

Kas liiga tihti sĂ”na ‘vist’ kasutamine vihjab ebakindlale inimesele? Igatahes sai too pealkirjast eemaldatud.

Keegi midagi aru ka sai? Lugesin kirjutatu lÀbi ja sattusin veelgi enam segadusse iseendast.

mindblown

Teine hoiutitt seab sammud oma koju!

TĂ€na kĂ€idi ĂŒhte minu kolmest allesjÀÀnud hoiutitest vaatamas ning kuigi mu lootused eriti kĂ”rged polnud, kuna nad kĂ€isid enne meid eelnevalt kahe-kolme pesakonna juurest lĂ€bi, siis sai valituks siiski meie pisike Jack!

Uus perenaine oli unes nĂ€inud, et sai roheliste triipudega kassi ning ĂŒks minu lisapiltidest, mis talle saatsin oli rohelise kardinaga ning see oli kassi peale triibu teinud ning ta ĂŒtles, et juba siis arvas, et see ongi tema kassike 😀 Nii vahva minumeelest ikka!

Nagu teadagi on mul Totu ja Jack hullemad pugejad ning vallutasid kohe poisi ja tĂŒdruku sĂŒdamed ning ka nende ema oma. Ema kĂŒsis ka lastelt, et kas vĂ”tame Jacki vĂ”i meeldis mĂ”ni eelnev rohkem ja lapsed ĂŒhest suust vastasid, et tahavad Jacki 🙂 I was really happy! Olid ligi tund meil kĂŒlas ja mĂ€ngisid ning kaisutasid kiisudega. Meie emaga lobisesime ka ning tundub vĂ€ga vastutustundlik ja tore pere. Nad lĂ€ksid nelja(!) loomapoodi lĂ€bi kĂ€ima, et kiisule sobivad asjad leida, nagu lihtsalt nii lahe 😀 KĂ”ikidest vaktsiinidest ja steriliseerimisest ning kĂ”igest muust rÀÀkisime ka.

Nad tahtsid Totu ka vĂ”tta aga ema oli ĂŒsna kindel, et pereisa ei luba ning ĂŒtles lastele, et eks te ĂŒritage issi Ă€ra veenda 😀 Kahjuks ma usun, et see ei Ă”nnestu aga noh mu pisikesed on ikka sĂŒdemete vallutajad kĂŒll 🙂

Loodan, et Totu ja Pisi saavad endale samahead kodud kui kaks eelnevat vennakest!

KĂ”ige rĂ”vedamad asjad majapidamises.

Jah sellest tuleb sihuke veidi(pigem hullult) vinguviiuli stiilis postitus aga ma jÀin mÔtlema, et mis asju ma lihtsalt vÀga jÀlestan majapidamises.

Vetsupoti hari. Ei ole vist midagi rĂ”vedamat kui see asjapulgandus ning eriti rĂ”vedad on avalikes vetsudes need, mitte et ma uurinud neid kunagi oleks aga minu loogika nii ĂŒtleb 😀 Baktereid ja sitta ning kust tĂ€is harjake…öak kas on veel midagi rĂ”vedamat?!

Köögis nende toidujÀÀke torru minemis takistamis jurad, ma ei oska muud nime neile anda 😀 Selle alune on alati mingi ilgelt ligane ja rĂ”ve, ma nii tööl kui kodus igatnĂ€dalaselt kĂŒĂŒrin neid aga suht ruttu ligastuvad jĂ€lle Ă€ra.

WC potikaane alune. Ma puhastan kodus seda korra nĂ€dalas vĂ”i kui meelde tuleb, siis tihedamine aga ikka lĂ€heb see eluruttu rĂ”vedaks tagasi. Samuti on ka selle vetsupoti ‘jalaga’ ning noh ma parem rohkem vannitoa rĂ”vedustest ei rÀÀgi, kuna meie ĂŒĂŒrikas on detailidesse laskudes ĂŒldse ultrarĂ”ve vannituba…

PrĂŒgikasti. Kuigi ma pesen seda tihti, siis alati kui prĂŒgikott vĂ€lja viia on see kast mingit iba tĂ€is.

Pesunuustikut ja köögilappe(kui neid vahest tekkinud on), kuna ma nÀgin kunagi vÀiksena mingist saatest, et need bakterite lemmikud kubisemiskohad.

KĂŒlmikut seetĂ”ttu, et ma ei tea kuidas normaalsete kĂŒlmikutega lood on aga meie oma sulab(?) kogueg ja tĂ€nu sellele on need kastide alused haisvat vett tĂ€is. Ma puhastan neid, kuid peale puhastamist on Ă”htuks asi endine ja ma ei viitsi ega taha iga hetk kĂŒlmiku kĂŒljes istuda.

ÜhesĂ”naga tuleb sellest postitusest vĂ€lja, et mu kodus on palju rĂ”vedusi 😀 Tore! Aga noh ma lohutan end sellega, et need rĂ”vedad vetsupotiharjad on kĂ”igil :S

Lambi lambi aga vahest on ka vaja lambit 😉

Little people, big world.

Kui ma ĂŒldse telekat vĂ€hegi vaatan, siis on mul ees fox, fox life vĂ”i TLC. Foxidel on lihtsalt pĂ”nevad sarjad aga samas nad kordavad mingi viis aastat juba sarjade vanu episoode ka, seetĂ”ttu vĂ€ga tihti ma pean kanalit vahetama, kuna jookseb mingi osa mida ma reaalselt juba kaks-kolm korda nĂ€inud olen ja no kaua vĂ”ib eksole.

Kui keegi tuttav pole, siis TLC on tĂ”sielusarjade kanal. Suurt enamust ma viitsin vaadata kĂŒll juhul kui foxil midagi paremat eetris pole.

Nii igatahes kui minna postituse pealkirja juurde, siis jookseb kanalilt juba vist ikka mitu aastat sari pealkirjaga “Little people, big world.”

Pildil on selle perekonna liikmed nii nagu pere koosseis oli vanasti. Praegu on google andmetel Amy(pereema) ja Matt(pereisa) lahutatud ning no minu meelest on see natuke kurb. Selle avastuse tegin eelmine nÀdal googeldades nende kohta.

TĂ€na nĂ€gin aga telekast osa, mille pĂ”hituum ongi siis nemad kaks ja nende suhe. Nad on koos olnud 25 aastat aga tunnevad, et on ikka tĂ”siselt erinevad inimesed. RÀÀkisid seal palju ja ĂŒritasid lepitada jne ning noh selles osa lĂ”pus ĂŒtlevad veel, et neil on vist isegi lootust oma suhe pÀÀsta.

Minu jaoks oli selles osas kurb see, et see mees nagu ei ĂŒritanud hingega. Ta vingus kĂ”igi tegevuste kallal mida Amy teha tahtis ning mida nad koos tegid. Amy aga ĂŒritas talle meelejĂ€rgi olla jne. Matt aga rÀÀkis, et talle on tĂ€htis farm ja maja vm ning ta tunneb, et raiskab muid asju tehes oma aega.  Mina kui naine tunneks ennast mehe poolt solvatuna nii, kuna see mille kallal me vaeva nĂ€eme on ju meie suhe. Ning mismĂ”ttes ta tunneb, et raiskab minuga aega veetes oma aega?

Suhtes peavad mĂ”lemad oma panuse andma ning lĂ€hedane olemine ongi minu meelest kĂ”ige tĂ€htsam. Kuni suhte eest hoolitsetakse, arvestatakse ĂŒksteisega ja hoolimata kĂ”igest (töö, hobid, lapsed jne) ollakse lĂ€hedased ning hoolitsetakse ka ĂŒksteise eest, leitakse aega ĂŒksteisele jne- vot seni on suhe terve ja pĂŒsib.

Mina eelistan ‘iga mats enamust ajast omaette’ suhtele palju rohkem ĂŒhtehoidvat suhet, kuna minu loogika ĂŒtleb, et ĂŒhtehoidvas suhtes on tĂ”enĂ€olisem see, et paar jÀÀb reaalselt ka ‘igaveseks’ kokku. Kuna minu eesmĂ€rk ongi elu lĂ”puni veeta koos oma elu selle ĂŒhe ja ainsaga ning luua Meie elu, siis ma arvangi, et suhtes peavad partnerid olema lĂ€hedased ning mĂ”istvad. LĂ€hedane suhe on Ă”ige suhe. Siin saab kĂŒll vigiseda selle kallal, et aga igaĂŒhe jaoks tĂ€hendab lĂ€hedus erinevat asja ja no nii tegelikult ongi, kuid kui partneritel on asjadest sama arusaam ja vaated jooksevad kokku, siis peaks korras olema.

PÀris kurb kui laste kasvatamise kÔrvalt jÀetakse omavaheline suhe unarusse ning hiljem oldakse nii lahku kasvanud, et peale pikki-pikki aastaid lahku mindakse.