Sünnadest ja pisikestest kuraditest, kes mu kodu on vallutanud.

Ma olen jube palju mõelnud igasugu asjade peale ja nende üle ning kuskile ma väga jõudnud nagu välja ei ole, kuna ma suudan lihtsalt unustada meeletult ruttu.

No kui see mõte ikka meeles mõlgub, millega see teema seotud on, siis tuleb kõik ilusti meelde aga no nii üldiselt, siis olen räige udupea.

Mul oli kümme minutit tagasi teema ‘x’ning mõtlesin sellele põhjalikult ja tahtsin tulla oma mõtteid kirja panema, kuid jäin telkut vahtima, samal ajal vaatasin oma mängu üle ning wordpressi avades oli meelest läinud lihtsalt kõik enne mõeldu, ma isegi ei mäleta millega see seotud oli.

Ma nüüd ei teagi, et mida kõike siia kirja panna? Mul mõtteid on laialt aga mingit meeletut lobapostitust teha ei tahaks, kuid samas ma ei viitsi ega taha ka teha sadat erinevat postitust, mis näeksid sedamoodi tohutult sisutühjad välja. Samas võibolla teiste jaoks on ka mu meeletud lobapostitused sisutühjad. Samas lobapostitus on ju sisukas? Sisukas pläma ja möla on ka sisukas jutt või ei? 😀 Minu meelest nt on, seega ehk leidub veel keegi kelle jaoks ka nii on.

Ma kõike letti ei lao, kuna paar asja tahan ka pikemalt lahti kirjutada aga veidi lasen ikka mõtteid valla.

Mul oli 27.07 sünnipäev ning see pani mind mõtlema minu suhetele sünnipäevadega, nii iseenda omaga kui ka lähedaste sünnipäevadega.

Minu peres neid ei peetud nagu ka enamus muid pühasi, teiste sünnipäevadele ka ei lubatud. Kuskil kümneseni ma neist puudust ei tundnud, kuna olin niimoodi harjunud aga kuskil tsipa peale seda vanust ma nagu hakkasin nn igatsema neid. Ikka sai teiste sünnipäevadest koolis kuuldud, olin ka mina mõndadele kutsutud aga minna ei võinud ning hiljem kõik rääkisid sellest, kui lahe kõik oli ja kade meel tuli ikka peale.

‘Mismõttes teised saavad pidutseda, möllata ja lõbutseda ning mina ei saa?’ taolised mõtted täitsid pea ning noh ma mäletan, et mingist hetkest hakkasin oma lähimate sõbrannade pidudel salaja käima ning korraldasin ka ise salaja nn pidusi, kus siis lähimad sõbrannad kohal olid. Sõime mu rõdul mingrid tarretisi ja pläma ning kingiks sain nende vana tavaari 😀 Suht koomiline tagantjärgi aga no mis teha eks.

Ma olen ühe või kaks aastat ka selle nn õige peo teinud. Mäletan vaid ühte aastat mil me sõbrannaga koos tegime kaks meie ühise sünnipäeva pidu, kuna seltskonnad ei sobinud omavahel ning ei saanud seda karja kokku lasta. Kingitusi ma midagi ei saanud enda mälu järgi aga oli rahvast ning oli pidu. Tagantjärgi mõistan, et oleks võinud olemata olla aga mis seal ikka.

Praegusel hetkel aga olen ma punktis, kus minu enda sünnipäev ei tähenda mulle midagi. Nii oli ka eelmisel aastal. Mul ei ole isegi hetkekski tunnet tulnud, et ‘jee sünna’ või midagi taolist. Nagu oleks täitsa tavaline päev. Kalli tegi mulle kingitused ja tõi megailusad lilled aga noh eriline tunne oli küll, kuid mitte sünna tunne. Ma vist ei olegi lihtsalt iseenda sünnipäeva inimene, kuna Kalli sünnipäeva üle olin elevil juba kuu enne kui see oli ning ‘jee Kalli sünna!’ tunne tuli ka kohe, kui kell südaööd näitas ning õige kuupäev ette tuli.

Minu enda sünnipäevad ei ole igatahes minule.

Kassidest pläman ka, kuna nad on väikeste kuradite kari. Millest alustada?

Kunagi ma mõtlesin, et oi issand jumal, kuidas saab inimene looma peale kuri olla? Loom on siiski loom ning tal ei ole mõistust ja pahandusi korraldades ta ei saa ju aru. OK endiselt arvan üldiselt nii, kuid kuskilt võiks piir minna ju 😬

Esiteks Minikuradid hävitasid koridori tapeedi ja me peame selle kõik uue vastu vahetama, see on meeletu töö tänu selle koridori ‘disainile’ ehk ma olin parajalt pettunud neis. Lisaks Iiris arvab, et veekausi ümber ajamine on tema kutsumuseks ning põrandale see kasuks ei tule.

Järgmisena otsustasid Minikuradid liidus suurte kuraditega, et psssh milleks inimestel asju vaja ning asusid kõike hävitama. Pea kõik mu taimed on hävitatud ning ka pea kõik nende juurde kuuluvad lillepotid on kildudeks. Täna hommikul hävitati samuti üks ning ka eile.

Eile hommikul ärkasin selle peale, et keegi justkui oleks mind silma pussitanud. Unesegasena ei saanud väga aru midagi ning tundsin vaid hullu valu ning järgmisel hetkel kappasid minust üle kaks Minikuradit. Asetasin sõrmed silmalau peale ning mu käsi täitus verega. Minikuradid pussitasidki mind silma, kui tore!

Sinna ümber tekkis ka sinikas ja mulje jääb nagu ma oleksin peksa saanud. Great! Täna olime Kalliga jalutamas ja üks vanatädi vaatas meid üli imelikult ning ma kurtsin Kallile ka. Hetk hiljem mõistsin mida see tädike vaatas ning noh karta on, et vaene tädike arvab mind koduvägivalla ohver olema. Põhimõtteliselt ju olengi 😦 Pagana minikuradid ma ütlen! Iiris ka koguaeg peksab mind ja pureb vahest lampi. Säde on meil ainus nunnupallike aga talle meeldib inimestele lihtsalt persetpidi näkku istuda seega nagu tegu siiski praagiga.

Ma rohkem ei taha halada, kuna siia ma sellisel juhul jääksingi. Nad on lihtsalt räiged saatanad. Pisi on kõige normaals tegelane kogu karjast seega plusspunktid talle 😻 Teised ka üldiselt nummikesed aga ma praegu väga pettunud neis. Tegelikult üldiselt on nad ikka kuradid :S

Ma pidin küll sajast asjast plämama, kuid tuli kaks. Ma nüüd krõbistan melatoniini ja proovin uinuda, tahaks homme ärkvel päeva 🙂

Õhtusöögi ajal avastasime, et Iiris on sõbra saanud. Kuidas see tal õnnestus? Ei tea. Ps: Kui keegi tunneb lahtise akna üle muret, siis nimelt on meil aknad ainult sel ajal avatud, kui ise juures oleme niiet pole vaja muretseda, kuna ma ise muretsen umbes kümne eest ette ära.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s