SĂŒnnadest ja pisikestest kuraditest, kes mu kodu on vallutanud.

Ma olen jube palju mĂ”elnud igasugu asjade peale ja nende ĂŒle ning kuskile ma vĂ€ga jĂ”udnud nagu vĂ€lja ei ole, kuna ma suudan lihtsalt unustada meeletult ruttu.

No kui see mĂ”te ikka meeles mĂ”lgub, millega see teema seotud on, siis tuleb kĂ”ik ilusti meelde aga no nii ĂŒldiselt, siis olen rĂ€ige udupea.

Mul oli kĂŒmme minutit tagasi teema ‘x’ning mĂ”tlesin sellele pĂ”hjalikult ja tahtsin tulla oma mĂ”tteid kirja panema, kuid jĂ€in telkut vahtima, samal ajal vaatasin oma mĂ€ngu ĂŒle ning wordpressi avades oli meelest lĂ€inud lihtsalt kĂ”ik enne mĂ”eldu, ma isegi ei mĂ€leta millega see seotud oli.

Ma nĂŒĂŒd ei teagi, et mida kĂ”ike siia kirja panna? Mul mĂ”tteid on laialt aga mingit meeletut lobapostitust teha ei tahaks, kuid samas ma ei viitsi ega taha ka teha sadat erinevat postitust, mis nĂ€eksid sedamoodi tohutult sisutĂŒhjad vĂ€lja. Samas vĂ”ibolla teiste jaoks on ka mu meeletud lobapostitused sisutĂŒhjad. Samas lobapostitus on ju sisukas? Sisukas plĂ€ma ja möla on ka sisukas jutt vĂ”i ei? 😀 Minu meelest nt on, seega ehk leidub veel keegi kelle jaoks ka nii on.

Ma kÔike letti ei lao, kuna paar asja tahan ka pikemalt lahti kirjutada aga veidi lasen ikka mÔtteid valla.

Mul oli 27.07 sĂŒnnipĂ€ev ning see pani mind mĂ”tlema minu suhetele sĂŒnnipĂ€evadega, nii iseenda omaga kui ka lĂ€hedaste sĂŒnnipĂ€evadega.

Minu peres neid ei peetud nagu ka enamus muid pĂŒhasi, teiste sĂŒnnipĂ€evadele ka ei lubatud. Kuskil kĂŒmneseni ma neist puudust ei tundnud, kuna olin niimoodi harjunud aga kuskil tsipa peale seda vanust ma nagu hakkasin nn igatsema neid. Ikka sai teiste sĂŒnnipĂ€evadest koolis kuuldud, olin ka mina mĂ”ndadele kutsutud aga minna ei vĂ”inud ning hiljem kĂ”ik rÀÀkisid sellest, kui lahe kĂ”ik oli ja kade meel tuli ikka peale.

‘MismĂ”ttes teised saavad pidutseda, möllata ja lĂ”butseda ning mina ei saa?’ taolised mĂ”tted tĂ€itsid pea ning noh ma mĂ€letan, et mingist hetkest hakkasin oma lĂ€himate sĂ”brannade pidudel salaja kĂ€ima ning korraldasin ka ise salaja nn pidusi, kus siis lĂ€himad sĂ”brannad kohal olid. SĂ”ime mu rĂ”dul mingrid tarretisi ja plĂ€ma ning kingiks sain nende vana tavaari 😀 Suht koomiline tagantjĂ€rgi aga no mis teha eks.

Ma olen ĂŒhe vĂ”i kaks aastat ka selle nn Ă”ige peo teinud. MĂ€letan vaid ĂŒhte aastat mil me sĂ”brannaga koos tegime kaks meie ĂŒhise sĂŒnnipĂ€eva pidu, kuna seltskonnad ei sobinud omavahel ning ei saanud seda karja kokku lasta. Kingitusi ma midagi ei saanud enda mĂ€lu jĂ€rgi aga oli rahvast ning oli pidu. TagantjĂ€rgi mĂ”istan, et oleks vĂ”inud olemata olla aga mis seal ikka.

Praegusel hetkel aga olen ma punktis, kus minu enda sĂŒnnipĂ€ev ei tĂ€henda mulle midagi. Nii oli ka eelmisel aastal. Mul ei ole isegi hetkekski tunnet tulnud, et ‘jee sĂŒnna’ vĂ”i midagi taolist. Nagu oleks tĂ€itsa tavaline pĂ€ev. Kalli tegi mulle kingitused ja tĂ”i megailusad lilled aga noh eriline tunne oli kĂŒll, kuid mitte sĂŒnna tunne. Ma vist ei olegi lihtsalt iseenda sĂŒnnipĂ€eva inimene, kuna Kalli sĂŒnnipĂ€eva ĂŒle olin elevil juba kuu enne kui see oli ning ‘jee Kalli sĂŒnna!’ tunne tuli ka kohe, kui kell sĂŒdaööd nĂ€itas ning Ă”ige kuupĂ€ev ette tuli.

Minu enda sĂŒnnipĂ€evad ei ole igatahes minule.

Kassidest plÀman ka, kuna nad on vÀikeste kuradite kari. Millest alustada?

Kunagi ma mĂ”tlesin, et oi issand jumal, kuidas saab inimene looma peale kuri olla? Loom on siiski loom ning tal ei ole mĂ”istust ja pahandusi korraldades ta ei saa ju aru. OK endiselt arvan ĂŒldiselt nii, kuid kuskilt vĂ”iks piir minna ju 😬

Esiteks Minikuradid hĂ€vitasid koridori tapeedi ja me peame selle kĂ”ik uue vastu vahetama, see on meeletu töö tĂ€nu selle koridori ‘disainile’ ehk ma olin parajalt pettunud neis. Lisaks Iiris arvab, et veekausi ĂŒmber ajamine on tema kutsumuseks ning pĂ”randale see kasuks ei tule.

JĂ€rgmisena otsustasid Minikuradid liidus suurte kuraditega, et psssh milleks inimestel asju vaja ning asusid kĂ”ike hĂ€vitama. Pea kĂ”ik mu taimed on hĂ€vitatud ning ka pea kĂ”ik nende juurde kuuluvad lillepotid on kildudeks. TĂ€na hommikul hĂ€vitati samuti ĂŒks ning ka eile.

Eile hommikul Ă€rkasin selle peale, et keegi justkui oleks mind silma pussitanud. Unesegasena ei saanud vĂ€ga aru midagi ning tundsin vaid hullu valu ning jĂ€rgmisel hetkel kappasid minust ĂŒle kaks Minikuradit. Asetasin sĂ”rmed silmalau peale ning mu kĂ€si tĂ€itus verega. Minikuradid pussitasidki mind silma, kui tore!

Sinna ĂŒmber tekkis ka sinikas ja mulje jÀÀb nagu ma oleksin peksa saanud. Great! TĂ€na olime Kalliga jalutamas ja ĂŒks vanatĂ€di vaatas meid ĂŒli imelikult ning ma kurtsin Kallile ka. Hetk hiljem mĂ”istsin mida see tĂ€dike vaatas ning noh karta on, et vaene tĂ€dike arvab mind koduvĂ€givalla ohver olema. PĂ”himĂ”tteliselt ju olengi 😩 Pagana minikuradid ma ĂŒtlen! Iiris ka koguaeg peksab mind ja pureb vahest lampi. SĂ€de on meil ainus nunnupallike aga talle meeldib inimestele lihtsalt persetpidi nĂ€kku istuda seega nagu tegu siiski praagiga.

Ma rohkem ei taha halada, kuna siia ma sellisel juhul jÀÀksingi. Nad on lihtsalt rĂ€iged saatanad. Pisi on kĂ”ige normaals tegelane kogu karjast seega plusspunktid talle đŸ˜» Teised ka ĂŒldiselt nummikesed aga ma praegu vĂ€ga pettunud neis. Tegelikult ĂŒldiselt on nad ikka kuradid :S

Ma pidin kĂŒll sajast asjast plĂ€mama, kuid tuli kaks. Ma nĂŒĂŒd krĂ”bistan melatoniini ja proovin uinuda, tahaks homme Ă€rkvel pĂ€eva 🙂

Õhtusöögi ajal avastasime, et Iiris on sĂ”bra saanud. Kuidas see tal Ă”nnestus? Ei tea. Ps: Kui keegi tunneb lahtise akna ĂŒle muret, siis nimelt on meil aknad ainult sel ajal avatud, kui ise juures oleme niiet pole vaja muretseda, kuna ma ise muretsen umbes kĂŒmne eest ette Ă€ra.

MÔtteid ja loba.

Ma ei oskagi siia mingit pealkirja panna, kuna seda nagu ei ole. Niisamuti nagu ma tunnengi end praegusel hetkel. Üks hunnik tunnete virrvarr on lahti lĂ€inud, ĂŒhel hetkel ma pikutan Kalli kaisus ja me naerame ning lobiseme ning ma tunnetan, et olen maailma Ă”nnelikuim inimene, kuid jĂ€rgmisel hetkel haaravad nii paljud kurvad mĂ”tted mind endasse ja ma lihtsalt tihkun nutta seal samas kaisus kus ma hetk tagasi naersin nagu homset poleks.

Ilmselt oma osa mĂ€ngib see, et hakkab see hull aeg mil puhkus lĂ”ppeb ning peab naasma tööle ja kĂ”ik kohustused tahavad nĂŒĂŒd tegemist. Kolimiseni on umbes kaks pool kuud ning meil ei ole veel uut elupinda otsitud, me pole tegelikult isegi otsustanud, et kuhu me siis lĂ€heme ja end maha istutame. Ehk kĂ”ik on vĂ€ga lahtine ning sada asja vajavad kĂ€imist ja ajamist, see kĂ”ik on nii kurnav.

Suutsime oma pulmafondile ilusti aluse panna ning see kasvab nĂŒĂŒd aegamisi, mis on loomulikult vaid positiivne ning tĂ”esti miski millele mĂ”eldes on hea tunne. Ma olen pulmakraami ka uudistanud ning mul on kindel nĂ€gemus juba olemas, mis saab pulmavĂ€rvideks ning mis stiilis see tuleb. NĂ€gemus on meil Kalliga sama ehk sellega probleemi ei ole, kĂŒlaliste nimekiri on samuti kokku pandud ning see vĂ”ib veel muutuda ehk on lahtine.

Kohakese mis tundub justkui meile loodud leidsime samuti aga see vajab veel ĂŒle vaatamist, hinnaklass on ka pigem kallima poole kalduv, kuid samas see on nii meile loodud ehk kui ĂŒle kaeme ning tunne on Ă”ige, siis ikkagi otsustame selle koha kasuks. Kleiti ma juba tean millises stiilis tahan, kuid ‘just in case’ peaks kleidisalongis(?) ka Ă€ra kĂ€ima, mulle ĂŒldse ei meeldi seda sorti asjad ehk poodlemine jm aga pulmad siiski ning Kalli lubas kaasa tulla. PulmavĂ€rke on ĂŒldse tore plaanida, see on miskit nii stressivaba ja mĂ”nusat ning ma enamus ajast sellega tegeleks aga sellisel juhul ei jĂ”ua ma neid pulmi Ă€ra oodata ehk peab hoogu pidama.

KĂ”ik kulgeb hetkel kuidagi kummaliselt ĂŒhesĂ”naga ja ma tean, et vaid viis pĂ€eva on jÀÀnud ning juba peabki kĂ”ike hakkama tĂ€ie rauaga ajama. Ma pean töötukaase minema, kuna mu töökoht ei ole ju ametlik, kuid vaja on tervisekindlustust. Olen mĂ”elnud, et ehk lĂ€hen hoopis ametliku koha peale aga samas kaks pool kuud ja ma kolin Tallinnast Ă€ra ilmselt ning kuu aega peaksin praegusel kohal veel kĂ€ima. Kuu ja pool poleks nagu mĂ”tet uuel kohal olla. Keeruline vĂ€rk vĂ”i siis polegi keeruline aga ma suudan selle endale keeruliseks mĂ”elda? VĂ”ibolla nii ongi.

Tahaks hullult juba, et see aeg oleks möödas ja kĂ”ik paigale loksunud. Sellessuhtes, et tulevik on jube lahtine ja ei tea mis saama hakkab, eriti ĂŒle ei viitsi ka muretseda aga samas peab ju mĂ”tlema ja kaaluma ning miskit kindlaks mÀÀrama.

 

Lugu sellest kuidas ma lombakaks jĂ€in ehk me kĂ€isime matkamas!

VÔtsime ette vÀikese matka, vÀhemalt nii too tundus ja no enamasti tegelikult ka oli. Ilmad Ônneks olid pÀikeselised ja vihma ei tulnud, mis oli imeline, kuna kui me oleks vihmakÀtte jÀÀnud siis meie telgil ei ole vihmakile ehk oleks tÀiega jama vÀrk olnud.

Meie seekordne matk kukkus vÀlja veidikene halvasti planeeritult, seda siis selle poole pealt, et mis kaasa vÔtsime. Ma suutsin isegi unustada sokid ja alukad kotti pista ning jooksin 8 minutit enne bussi vÀljumist koju tagasi, et neid tuua aga noh kaasa nad ikka said. KokkuvÔttes oli aga vÀga-vÀga tore ja Eestimaa loodus on imeline, kui matkama minna ja ise selle keskel olla! AutosÔiduga ei ole vÔimalik sellest isegi mitte poolt nÀha.

Meie vĂ”tsime ette Liiapeksi-Aegviidu matkaraja mis on kogupikkuselt 32km vist, ma ei ole kindel kuna mĂ€rgid vĂ€itsid kohapeal, et raja pikkus on 36km aga kuskile sinnakanti ta igatahes jÀÀb. Me suutsime loomulikult oma rajalt kĂ”rvalekalletega ka mĂ”ned lisakilomeetrid maha kĂ€ia ning noh tegelikult polnud sellest hullu midagi aga neil hetkedel, kui vĂ€simus vĂ”imust vĂ”ttis oleks tahtnud kĂŒll kerra pugeda ja natuke nutta tihkuda.

HĂ€sti suvaline pilt aga no kogu see maapind oli mustikatega kaetud!

Minul oli tegelikult eriti kerge see matka, kuna Kalli seljas reisis matkakott ning ma jalutasin kahe lahtise kĂ€ega ja ka lahtise selja. Vahepeal hoidsin rosinaid vĂ”i pĂ€hkleid ning isegi seeni aga see ei lĂ€he vĂ€ga arvesse kahjuks. Kuna ma olen aga oma puusade poolest vist seitsmekĂŒmnendates, siis tĂ€na tahtsin kĂŒll juba alla anda vaikselt ja nutta tihkuda…me nimelt ei teadnud palju veel kĂ€ia on ning ma kujutasin ette juba kuidas ĂŒle 20km on minna ja ma varsti suren tee ÀÀrde ning panen telgi pĂŒsti, toiduta ja veeta ning sinna ma siis surengi, mingit hĂ€dist matka lĂ€bides. Siis tuli aga silt, et lĂ”puni on vaid 4km ning see tĂ”i mu eluvaimu tagasi 😀 LĂ€ks Ă”nneks seekord eksole.

Igatahes matkaraja algusesse on ĂŒsna kerge saada. HĂŒppad linnast nt bussile 155 (meil on ĂŒks peatus vaid max viie minuti kaugusel) ja sĂ”idad umbes nelikĂŒmmend-viis minutit ning kohal sa oledki. Ja sealt hakka aga kĂ”ndima. Rada on vĂ€ga mitmenĂ€oline ning on ka kohti, kus peab lĂ€bi soo osa kĂ”ndima ning seal kahjuks on vesine ehk soovituslik oleks mingid veekindel jalavarjukesed kaasa vĂ”tta, meil neid aga polnud aga saime ka ilma hakkama. Ma soovin, et oleks rohkem pilte teinud aga ei olnud tahtmist looduses olles telefoni kĂŒljes rippuda.

Raja ÀÀres on meeletult mustikaid, lihtsalt meeletult palju ning neid vĂ”iks lĂ”pmatuseni nosima jÀÀda aga kuna me ei ole eriti head korilased siis vĂ€ga palju me neid ei söönud aga siiski piisavalt. Pohlad ka aga need ei olnud veel valmis, seeni peaks sinna meeletult rmk jĂ€rgi sĂŒgisel tekkima. Raja viimastel kilomeetritel oli ka metsmaasikaid, mida ma siis mĂ”ne ka nosisin.

VĂ€ike vaade raba tornikesest.

Rada kulgeb algul mööda kruusakat, siis tuleb vesine mets ning seejĂ€rel kruusatee mĂ€nnimetsa vahel ning ma ei mĂ€letagi kas vahepeal oli veel miskit muud aga lĂ”puks tuleb veel veidi metsa ning siis juba raba laudtee ja edasi mets-mets-mets ning lĂ”puks niitude vahel liivatee ja peale seda veel palju metsa kuni raja lĂ”puni. Vaated on tegelikult vĂ€ga ilusad ning enamus teid on ka vĂ€ga mĂ”nusad, vahepeal peab tiheda metsa vahel miniradadel kĂ”ndima aga seda tuli ette vaid paar korda ning see ka kĂ”ik. Minu isiklik lemmik ja ka Kalli oma oli see laudtee lĂ€bi raba. See oli lihtsalt meeletult kaunis ning esimese jĂ€rve juures asuva torni otsast oli vaade meeletult ilus! Nii ilusat vaadet nĂ€gin mina kĂŒll esimest korda. Kuna ma pidin koera hoidma, siis pilti pole 😩

LĂ”kke ja telgikohtadega oli nii, et need olid inimesi tĂ€is. Alates esimesest jĂ€rvest saati, kuni viimase jĂ€rve ÀÀrseni vĂ€lja oli meeletult rahvast. Me lĂ€ksimegi lĂ”puks hoopis mingi suvaka jĂ€rve ÀÀrde, mis kuulus Jussi jĂ€rvede alla ning telkisime seal. LĂ”kke jaoks ehitasime ise koha ning lahkudes lĂŒkkasime kinni. Seal oli kusjuures vĂ€ga ilus ja privaatne ning ka selles jĂ€rves sai ujuda, me korraks lĂ€ksime ka vette aga nii kĂŒlm oli ning meil puudusid rĂ€tikud ehk mina tulin suht kohe vĂ€lja. Kalli kĂ€is ikka ilusti veest lĂ€bi aga ega temagi sinna kauaks ei tahtnud jÀÀda.

Mustikad! Taga oli hea vaade aga ma miskipĂ€rast otsustasin mustusi fokuseerida 😀

Esimesel pĂ€eval jalutasime maha ĂŒle poole teekonnast ning teisel pĂ€eval siis teise poole. Ma ei oskagi kindlalt kilomeetreid öelda, kuna me peatusime lambi kohtades nagu ma ĂŒtlesin. Esimesel matkapĂ€eval lĂ€ksime Jussi lĂ”kkekohast mĂ”ni kilomeeter edasi igatahes ning teisel pĂ€eval siis kogu ĂŒlejÀÀnud maa. Ma kusjuures mĂ”tlen, et lĂ€bisime tegelikult raja tĂ€itsa kiiresti, kuna me eile kĂ”ndisime vaid neli ja pool tundi ning tĂ€na samuti kuskile sinna nelja tunni kanti see aeg jĂ€i. Me jokutasime tegelikult vĂ€ga palju, kuigi puhkepause ei olnud otseselt vĂ€ga, siis ma koguaeg nosisin ju marju ning nii see aeg lĂ€ks. Puhkasime ĂŒsna vĂ€he ja oleks tegelikult rohkem vĂ”inud pause teha ning loodust imetleda aga mul see sihikindluse vĂ€rk segas Ă€ra. Kui ma kuskile teel olen siis mind puhkama saada on suhteliselt raske, eesmĂ€rk on ju silme ees ja mida sihikindlam olla, seda rutem jĂ”uab kohale.

Koer oli meil mega Ônnelik ja ainult jooksis koguaeg ringi. Hommikul lasi Kalli ta ka juba mingi nelja ajal telgist vÀlja ja nii ta seal omaette ringu nosutas.

Ma olen vist ĂŒsna palju nĂŒĂŒd lobanud niisama ehk panen kirja veel mĂ”ned asjad, mida peaksin teinekord rohkem lĂ€bi mĂ”tlema ning millega arvestama.

Toiduks vÔtsime kaasa:

  • Kartulid
  • Kaks kotti tatart
  • Suur pakk rosinad
  • Datleid
  • Kaks pakki kiirnuudleid
  • Konserv tuunikala
  • Konserv kikerherneid
  • Neli-viis kurki
  • Kolm-neli tomatit
  • Batoonikesi
  • PĂ€hkleid

Meil oli toitu kaasas minumeelest kaheks pĂ€evaks, kuid peaaegu kĂ”ik oli esimeseks Ă”htuks otsas. Ma ei taju vist veel seda piiri, et palju kaks inimest vabas looduses ning meeletult energiat kulutades söövad. Igatahes teinekord tean, et toitu lĂ€heb kĂ”vasti rohkem vaja ning sellega ei tasu koonerdada. VĂ”imalik, et ma unustasin midagi siia kirja panna ka. SOOLA PEAB KINDLASTI KAASA VÕTMA! Selle me loomulikult unustasime maha sel korral, et noh vahelduseks magedaid asju sĂŒĂŒa on tegelikult ĂŒsna tervislik vist 😀 Sool pidigi paha olema ju.

Riiete poolepealt on nii, et teinekord ma kindlasti tean, et kaasa peab vÔtma:

  • RĂ€tiku
  • Rohkem sokke
  • Kerged jalatsid varuks, et Ă”htul mĂ€rge matkakaid kuivatada lĂ”kke ÀÀres.
  • Vihmakindel jope-jakk vĂ”i kasvĂ”i see Ă”huke kilemantel.

Tarvete poole pealt, siis enam kunagi ei jÀta ma maha :

  • Lebomatti!
  • Potti mille saaks vajadusel lĂ”kkesse panna, et toitu teha vĂ”i vett keeta.

Seekord meile tundus, et saab ka ilma nendeta aga noh hommikuks oli magamiskoti pĂ”hi mĂ€rg, Ă”nneks vaid vĂ€ljastpoolt. Meie metallkausike pĂ”les kenasti Ă€ra ja sellega oli paras jama ĂŒldsegi ehk Ă€ra kunagi jĂ€ta potti maha. Pott peab olema selline mille saaks lĂ”kkesse pista, kuna alati ei olegi need rmk kohakesed vabad ehk peab arvestama, et vĂ”ib tulla ette olukord kus polegi kuskil peal muidu toitu teha.

Ma raudselt suutsin midagi Ă€ra unustada ka aga ehk siis pole nii tĂ€htis 🙂

Kui me pikema matka peaksime ette vĂ”tma vĂ”i ma kotikandmis kohustuse saaksin, siis nende puusade osas ma kĂŒll ei kujuta ette mis saab. No ma usun, et ei ole eriti normaalne, et mul puusad nii meeletult valutama hakkasid sellest maast. Peaks arsti kĂŒlastama aga minu suhe arstidega on jube jahe ning ega ma sinna vabatahtlikult kĂŒll minna ei taha. HĂ€da oskab inimene endale ikka hĂ€da otsa mĂ”elda 😀

Ma nĂŒĂŒd peaksin siinkohal lĂ”petama, kuna jutt sai juba pĂ€ris pikk. Igatahes oli meil ĂŒldiselt tore matk ning ma sain ikka veelkord kinnitust, et Eestimaa loodus on ikka ilus kĂŒll kui sa loodusesse kohale lĂ€hed. Ja ikka tĂ”siselt kaunis noh! 🙂 Vaated on jube kaunid ka, nii Ă”htune vaade jĂ€rvele, tĂ€htedele kui ka metsale. Ja vaated vaatetornidest on ka vĂ€ga mĂ”nusad. Öösel telgist nina vĂ€lja pistes vaatas ka mulle jĂ€rve kohal nii kaunis vaade vastu, et tĂ€itsa ahhetama ja ohhetama pani. Kirjeldamatu lihtsalt 🙂

Igatahes minge kĂ”ik matkama 😊

Leidsime laheda sule 🙂 Loodetavasti linnugrippi kaasa ei saanud.

 

Muidu ĂŒli kihvt, et meil on selline organisatsioon vĂ”imistanĂŒĂŒdongi eks nagu RMK olemas. Tore, et matkarajaga oli vaeva nĂ€htud ning meil nii lahedad vĂ”imalused Eestis loodud on 🙂

Natuke juttu Pranglil veedetud puhkusest.

NĂ€dala alguses sĂ”itsime me siis rÔÔmsalt Pranglile puhkama. Oodatud viie pĂ€eva asemel veetsime seal vaid kaks ja pool pĂ€eva, kuid kodus tagasi olla oli ja on nii hea, et ma ĂŒldse  ei kahetse varem tulekut 🙂

IMG_0722.JPG

Seal olid kiisupojad keda ma endale tuppa koguaeg vedasin. Esimesel ööl vĂ”tsin ka nad, kuna mul oli kahju, et nad öösel pidid vĂ€ljas passima. TĂ€nutĂ€heks pissisid nad meie toa vaibad tĂ€is, nunnu eks 🙂 

Miks me varem tagasi tulime oli seetÔttu, et ma tundsin ennast seal nii ebamugavalt ning lisaks igatsesin meeletult meie hullu koera.

PÔhimÔtteliselt Ônnistati meid elu koledate ilmadega aga vahepeal oli ikka ilus ka.

Kusjuures ma koguaeg mĂ”istatasin, et miks mul nii ebamugav on ja miks ei ole ikkagi see Ă”ige puhkuse tunne? Kodus mĂ”tlesin vĂ€lja. Puhtusega olid lood seekord mega sitad meie puhkekohas. Kui me eelmine aasta seal peatusime oli kĂ”ik ilusti enamvĂ€hem puhas, kuid sel korral vaatas igalt poolt mustus vastu. Ma ei tahaks ĂŒldse kirjutada seda siia aga jubedalt jĂ€i kripeldama ning see rikkus kogu seal oleku vĂ€ga Ă€ra. Mul ei olnud ĂŒldse mugav seal olla ning tĂ€nu sellele ma koju Ă€ra tulla tahtsingi.

Lihtne oleks öelda, et kui nii vÀga hÀiris, siis miks sa ise koristama ei hakanud eksole. Kuid ma eeldan, et kui ma lÀhen puhkusele ja maksan seal peatumise eest, siis mina ei pea teiste inimeste tööd tegema. Neil on seal iga aasta ka vÀlismaalastest abilised kes enamus töid teevad ja toimetavad ning sel korral oli neid kogunisti kolm, kaks meest ja naine. Miks kÔik aga nii rÀpane oli vot see jÀÀb selguseta. Kui me oleksime seal tasuta saanud peatuda, siis oleksin rÔÔmmuga ise koristama ja möllama hakanud, kuid kui ma lÀhen puhkama ning maksan teenuse eest, siis ei tunne ma vÀga, et ma teiste tööd sooviksin teha.

Meie rentisime suvekambri, kuna mĂ”tlesime sellele, et hea ja odav. Seal ei pidanud kusjuures elektrit olemagi aga ĂŒks pikendus ja pisike pirn “posti” otsas oli sisse veetud, mis oli loomulikult tore. Voodipesu oli Ă”nneks puhas ning ka vĂ€ga kena. See diivanvoodi ise oli kahjuks aga mingi miljon aastat vana, see vĂ€ga ei hĂ€irinudki kuna noh teadsime, et kambrike on selline mega lihtne ja nn vanaaegne. Minu padi oli mĂ”nna aga Kalli oma haises nagu see oleks lehma laudast toodud, milline aroom eksole. See segas tal reaalselt magamist. VĂ€hemalt oli lauakese peale armsas vaasis kenad lilled toodud ning kĂŒĂŒnlake isegi.

IMG_0679.JPG

Lahedad pildid olid seintel.

Mis seal toas siis jamasti tÀpsemalt oli? No voodi peatse ja seina vahel suured ÀmblikuvÔrgud ning paks tolmukiht. Aknad ja aknalauad olid igasugu pasaga kaetud lihtsalt ning hunnikutes surnud putukatega. Kardinaid kattis paks tolmukiht ning see, mis voodi alt vastu vaatas vot sellest ma parem ei hakka rÀÀkimagi. Minu tolmuallergiaga oli seal muidugi mega mÔnus olla, enamus ajast kratsisin ennast mÔnuga.

Üldiselt oleks see suvekambrike mĂ”nus toakene peatumiseks aga kuna kĂ”ik nii rĂ€pane oli, siis see rikkus tĂ€iega kĂ”ik Ă€ra. Niigi pidi Ă”htul miljoneid Ă€mblikuid maha lööma ja muid putukaid ka veel lisaks ning koristama vĂ€ga ei oleks tahtnud hakata oma puhkusest ning vahendeid ka niikuinii ei olnud, muidu ehk isegi oleks hakanud.

IMG_0680

See peegel mulle meeldis nii vÀga, et kui ma veits varas oleks, siis oleks see minuga koju kaasa tulnud. No mina pole nii lahedat peeglit veel kunagi varem nÀinud.

Meil lubati kasutada suvekööki ning vĂ€lipeltasi. VĂ€lipeltad olid nagu ikka nad on aga köögis oli kĂ”ik nii must, mis oli tĂ€iega kurb. Seal lendas niigi mingi sada herilast ringi ehk nagu ise koristama ammugi ei kutsunud. NĂ”ud on muidu korralikud ja valik on lai aga vot potte-panne ja keedukannu ei eksisteerinud, keeduka sai Ă”nneks teisest köögist tuua kui vajadus tekkis. No kui aus olla, siis oli ĂŒks pott ja pann aga need olid nii vanad ja Ă€ra pĂ”lenud, et meie neis toitu kĂŒll ei julgenud teha. Igalt nurgalt ja pinnalt vaatas mingi pasamĂ€gi ka vastu ning esimesel pĂ€eval oli asi eriti hull, teiseks pĂ€evaks oli Ă”nneks prĂŒgimĂ€gi koristatud.

Ma nĂŒĂŒd rohkem ei viitsi vinguda ja rÀÀkida negatiivsetest teemadest, kuna see teeb halva maigu suhu aga muidu kahju kĂŒll, et seekord nii rĂ€pane seal oli. Muidu on ta imearmas kohake ning hea meelega korraldaks isegi oma pulmad seal.

Me kĂ€isime saunas ka, mis kahe peale maksis vaid 8 eurot ning olla tohtis nii pikalt, kui suvatsesid. Kuna me erilised saunalĂ”vid ei ole, siis me olime seal kuskil pool tunnikest vaid, kuid muidu mega mĂ”nus vĂ”imalus ning privaatne lisaks ka. Viha tĂ”i peremees ka vĂ€rskelt metsast, mis oli eriti tore 🙂 Ma loomulikult suutsin enda jala katki teha sel ajal, mil ma sellega Kallit ‘peksin’ 😀  Mingi oks tĂ”mbas kriimu sisse ning ĂŒmber selle tuli sinikas. Positiivne on see, et ma sain oma igavesti kestnud nohust lahti peale saunaĂ”htut.

Igatahes pĂ€evad möödusid meil ĂŒsna tubaselt, kuna vihma kallas ja loomulikult ei olnud meil vihmakindlaid jalatseid ega ka riideid.

IMG_0730

Vaade meie ukselt. Seal puude vahelt paistab meri aga kuna vihma kallas selle pildi tegemise ajal, siis seetÔttu on pildil udune see ala. 

Esimesel pĂ€eval vingusin pool pĂ€eva selle ĂŒle, et koera koju jĂ€tsime ning ĂŒritasin teda meile jĂ€rgi saada aga tulutult. Õhtul kĂ€isime jalutamas ning konutasime oma konkas, kuna vihma tuli lahinal. Siis vist oli korraks ilus ja lĂ€ksime jalutama, leidsime Ă”ige liivaranna ning jĂ€ime koheselt ka paduka kĂ€tte ning kĂŒlmetasime nagu segased. Minu sĂ”ber pĂ”iepĂ”letik tuli tĂ€nu sellele kĂŒlla ning kallima haigus Ă€genes veelgi, siiani on selline tunne, et mul kodus kopsuhaige

IMG_0677

KÀisime kohe ka mere ÀÀres kividel istumas. Seal on nii mÔnus!

IMG_0678

Teisel pĂ€eval jalutasime poodi ning edasi randa. Rannas oli mega mĂ”nus, kuna ĂŒhtegi inimhinge seal ei olnud peale meie. Korraks sĂ”itsid ĂŒhed atv’ga mööda aga rohkem kedagi ei nĂ€inud ka. PĂ€ike paistis ĂŒli mĂ”nusalt ning vesi oli pĂ€ris soe, et jalgupidi solberdada seal. Oleks isegi ujuda tahtnud, kuid tĂ”bistena nagu ei hakanud minema. PĂ€evitasime ning lebotasime ja lihtsalt olimegi seal kuniks kĂ”hud tĂŒhjaks lĂ€ksid. Seal rannas oli tĂ”esti mega mĂ”nus, kogu saarel veedetud aja parim osa. Lihtsalt hĂ€sti privaatne ja ĂŒmbritsev loodus oli ka hingematvalt kaunis.

IMG_0717.JPGIMG_0719

Õhtul tegime sauna ja peale sauna kudrutasime ning vaatasime filmi. Vahepeal veel sĂ”itsime ratastega ning Kallima jaoks oli see elu esimene ratta selga istumine, minu meelest tuli tal mega hĂ€sti vĂ€lja ja sĂ”itis pĂ€ris pikki maid, kĂŒll meenutas veidi alkoholijoobes ratturit aga sellest polnud hullu. Paar korda sihtis pÔÔsasse ka aga tĂ€nu sellele kĂ”igele ma sain nii sĂŒdamest naerda, ma kohe ei mĂ€letagi kuna ma viimati niimoodi naersin.

Kolmas pĂ€ev oli mega jama lihtsalt noh. Ma Ă€rkasin elu halva enesetundega ja siis otsustasimegi, et lĂ€heme ikkagi koju Ă€ra. Ma pĂ”himĂ”tteliselt nutsin kogu sadamasse kĂ”ndimise aja ja praamil ka, kuna nii halb oli lihtsalt. Me kĂ”ndisime vĂ€hem kui poole tunnist teed kuskil tund aega tĂ€nu sellele, et ma pidin iga kĂŒmne meetri tagant puhkama. Loomulikult oleks sadama autoga ka saanud aga ma arvasin, et ah mis see tee Ă€ra ole…

Nii hea oli koju jĂ”uda, et see kĂ”nnipiin oli tĂ€iega vÀÀrt seda. Ma pole kunagi vist nii rÔÔmus olnud koju jĂ”udmise ĂŒle kui ma sel pĂ€eval olin. Kodus on ikka hea olla noh. KĂ”ik puhas ning oma ja tee mis hing ihaldab.

Muidu on Pranglil hea ja mĂ”nus aga kuna hooaeg, siis oli tohutult rahvast, mis eriliselt ei rÔÔmustanud aga polnud hullu vĂ€ga midagi ka. Meie ööbimispaigas oli vaid mĂ”ni kĂŒlaline peale meie ja pererahvas ning need abilised lisaks. ÜhesĂ”naga vĂ€ga privaatne.

IMG_0711.JPG

Prangli kirikuke.

IMG_0700

ViinamĂ€eteod kudrutamas, ma loodan vĂ€hemalt, et see on nende tegevus mitte, et ma jagan kogemata teoporri…Kalli nĂ€gi esimest korda elus neid tigusi. Koju tagasi jĂ”udes ja koera jalutama viies avastasime, et meil siin kilomeetri kaugusel ĂŒhes vĂ”sas pesitsevad samad tegelased.

Kaks kiisupoega meil kaisus tudumas.

Liivarannas.

Need olid pererahva ĂŒli vahvad kanad ja kuked.

 


 

Kurwa

Viimasel ajal on igalt nurgalt nii palju negatiivset infot tulnud, et paha hakkab noh 😩

Nii palju kurbi sĂŒndmusi on juhtunud ja see kĂ”ik padajaa on mu roosa mulli sisse augu teinud ning muudab mind pahuraks ja kurvaks, kuna ma ei suuda pĂ€evagi olla ilma, et mĂ”tleksin kurbadele asjadele mis meie ĂŒmber korda saadetakse.

Jube on mĂ”elda, et just siia hullu maailma peab oma lapsed looma-tooma. Ma ei tahagi kunagi ĂŒhtegi last, kui sellele planeedil toimuvale mĂ”tlen 😩 Miks on olemas nii palju julmi inimesi? Lihtsalt ma ei mĂ”ista ja eks ei hakka kunagi ka mĂ”istma.

Loba ei millestki ja samas kĂ”igest

Puhkuseni on jÀÀnud ĂŒks pĂ€ev! Tegelikult minul juba puhkus algas eile, kuna laste perel tulid teised plaanid ning mina olen siin rÔÔmsalt puhkusel, kuid see ei tundu erilise puhkusena kuni Kalli tööl kĂ€ib. Ta töökoht on pĂ€ris stressikas meile mĂ”lemale ka, kuna neil vahetati vahepeal ĂŒlemus vĂ€lja, kes nĂŒĂŒd kĂ€ib ja terroriseerib kogu kollektiivi. Ning peale puhkust hakatakse palkadega jĂ€ndama ehk see firma on omadega kĂŒll kuskil kuradikese pilvepeal vist…

Igatahes esimese puhkuse nÀdala veedame kalliks saanud Prangli saarel ja ma ei jÔua Àra oodata seda! Ma olen nii elevil ja homme on plaanis juba hakata riideid kaasa valima (minek on tegelikult alles esmaspÀeval :D) ning planeerima igast plaane. Ma pean jÔudma veel nÀdalavahetusel poes kÀia, kuna mul on vaja baleriinasi ja uusi ketse. Sinnamaani kulgen kodus ja ajan hoiutittede asju ning peaks suurpuhastuse veel tegema. Vanaonule peaks jÔudma appi katust ka vÀrvima aga see oleneb ilmades ja no tegelikult on kassituppa ka vaja jÔuda, kuna hoiutittedel ammu oma krÔbinad otsas ja viite kassi kulukas oma raha eest pidada.

Edit: Ma vaatasin just ilmaennustust ja kogu jĂ€rgmine nĂ€dal lubab Pranglil vihma. Miks nagu? Kui nii peaks minema olen ma elupettunud 😩

Ma olen seda umbes kuu aega juba mĂ”elnud, et kas vĂ”tta koer kaasa vĂ”i ei. MĂ”tlesin, et samas ta on kindlasti kurb, kui me viieks pĂ€evas Ă€ra lĂ€heme aga samas ta on reisides ka nii kurb ja nutab kĂ”ik sĂ”idu ajad, mis teeks kokku talle kuskil viis tundi nuttu. NĂŒĂŒd ma jĂ€lle mĂ”tlen, et ehk vĂ”taks ikka kaasa aga samas tal on hoidjaga ka ju hea. Kuradi dilemma ja kahe otsaga asi. Me hetkel kaldume selle poole, et jÀÀb koju hoidjaga kes tuleb niikuinii, kuna kassikesed vajavad seltsilist. Otsus ongi seetĂ”ttu selline kuna reisimine on talle nii stressirikas, ta ei talu bussi-rongi-auto ega ei mingeid sĂ”ite ĂŒhesĂ”naga, alati ainult nutab kogu aja ning see on nii ebameeldiv, kui tal on paha ja lĂ”ppkokkuvĂ”tes on meil ka paha ning noh teisi hĂ€irib ka aga ega mis siin siis tĂ€napĂ€eval kedagi ei hĂ€iriks?

Ma olen siin tĂ€nu vabale ajale hĂ€sti palju jĂ”udnud mĂ”elda aga kui arvate, et selgemaks siis oii ei, muidugi ainult segasemaks! Selgemaks pole suutnud mitte kui midagi mĂ”elda…ebanormaalne ma ĂŒtlen 😀 Ma olen avastanud, et ma vist ei oskagi enam asju selgeks mĂ”elda. Kuidas see asjade ilusti lĂ€bi analĂŒĂŒsimine nĂŒĂŒd tĂ€psemalt kĂ€is? I just have no idea. Kui keegi teab siis pliis andke mulle ka teada.

Ma olen alati osav selles osas, et mingit loba kokku kirjutada aga ĂŒhe teema jĂ€rgimises nii hĂ€sti ei lĂ€he, kuigi vahelduseks ju vĂ”iks. TĂ€pselt nagu selle mĂ”tlemisega noh 😀

Mu sĂ”rmedel on ilmselt midagi valesti, ĂŒhel pĂ€eval seisab kihlasĂ”rmus justkui valatult ja teisel loksub peaagu sĂ”rmest Ă€ra. JĂ€llegi ĂŒks ebanormaalne asi. Ma just taipasin, et ehk on kĂ”ik asjad jumala loogilised ja normaalsed aga mina olen ise lihtsalt ebanormaalne ja natuke peast lihtsaks lĂ€inud? VĂ€gagi vĂ”imalik tegelikult ju 😀

Ma tegelikult pean koristama hakkama ja kraamima. Ma ĂŒldse ei viitsi 😩 Ainult hĂ€daldaks eksole 😀

itshaard.gif

When i’m gonna be a parent…

Eelmine kord rÀÀkisin teemast laps ja elektroonika,  sel korral aga laps ja multikad ning arvuti jms mÀngud. Osaliselt ka elektroonikaga seotud teema.

Ma olen alati olnud arvamusel, et multikad ei ole parim ajaviitmise valik ei lapse ega tÀiskasvanu jaoks. MÔnikord on loomulikult tore vaadata multikaid aga pidev multikate vaatamine toob vaid kahju. Liigne teleka vaatamine ei ole ju samuti kellelegi kasulik.

Olen mĂ”elnud, et minu laps hakkab nĂ€gema multikaid ilmselt vĂ€ga-vĂ€ga harva. Ma olen nĂ€inud seda kuidas mĂ”jub lapsele multikatest sĂ”ltuvuses olek ning uskuge mind, see on kĂ”ike muud kui tore. NĂ€iteks ĂŒks asi oli see, et laps Ă€rkas öösel ĂŒles ja hakkas ĂŒsnagi paaniliselt nutma, lĂ€bi nutu aina uuesti ja uuesti korrutades, et tahab multikaid nĂ€ha.

NĂ€iteks tapavad multikad lapse enda kujutlusvĂ”imet, pidurdavad lapse korraliku kĂ”ne arengut, silmanĂ€gemisele on kahjulikud, liialt multikaid vaadates ei liigu laps piisavalt ega avasta enda ĂŒmber toimuvat elu, kĂ€itumisele vĂ”ivad kahjulikku mĂ”ju avaldada ja sotsiaalelu hĂ€irivad tsipa vanemaks saades ka kĂ”vasti. Söögi ajal multikate vaatamisest ma ei hakka rÀÀkimagi.

ÜhesĂ”naga neid negatiivseid asju on multikate juures veel tohutult palju. Loomulikult kĂ”ik nende juures ei ole negatiivne, noh ma usun, et nĂ€iteks vĂ€ikeses koguses Ă”petavaid multikaid on kindlasti lapsele kasulik vaatamine. Ja suuremaks saades ma tahan, et ta nĂ€eks ka disney multisi, kuna need on ju nii armsad enamjaolt 🙂

Ma olen seda planeerinud umbes niimoodi, et kuni kuskil kolmeseks saamiseni ei ole ĂŒsnagi kindlasti mitte mingeid multikaid. Ning mingil hetkel paar korda nĂ€dalas saab vaadata, kui multikad peaksid suurteks lemmikuteks saama, siis olen valmis igal tööpĂ€eva hommikul talle ĂŒks-kaks lĂŒhikest multikat nĂ€itama. Kindlasti peavad olema multikad Ă”petava sisuga ning ei tohi olla vĂ€givaldsed. PĂ”rsas Peppa ja jĂ€nku Jussi omad on minu meelest nĂ€iteks ĂŒsna sobivad.

Usun, et nĂ€iteks lapsevanemal endal on ka lihtsam kui ta hommikul lapsel laseb kĂŒmme kuni viisteist minutit multikaid vaadata, ĂŒle selle ma isiklikult ei lubaks. Selle ajaga saab ennast korda tehtud vĂ”i hommikusöögi valmistatud. Planeeritud olla on hea asi 🙂

ArvutimĂ€ngude osas on aga asi juba keerulisem. Loomulikult kui ta on pisike siis tal ei ole nii suurt huvi ning kuni ta pole arvutimĂ€ngudega tutvust teinud on huvi null. Kuid ĂŒhel hetkel tekivad loomulikult lapsel sĂ”brad ning laps hakkab sĂ”pradel kĂŒlas kĂ€ima ning on suur vĂ”imalus, et seal teeb tutvust arvutimĂ€ngudega ning siis hakkabki ilmselt nĂ”udmine pihta. See ongi selline keerulisem teema, kuna ma ei soovi oma lapsele osta isiklikku arvutit. Kui ta ĂŒhises arvutis mĂ€ngida soovib ning on piisavalt vana ja me juba lubame ka, siis peab olema ikkagi ajaline piirang. Ma arvan, et see saab olema kahe-kolme tunnine.

Kui laps on aga puberteediealine ning otsustamegi kambakesi, et olgu saad oma arvuti vot siis lĂ€heb asi raskeks. TĂ€napĂ€eval on kĂŒll kĂ”iksugu programmid, et mÀÀrata paroole ja kontrollida seda kaua ta olla saab, kuid sĂ”da ei pruugi tulemata jÀÀda. Meie vĂ”ime oma lastele Ă”petada omi vÀÀrtushinnanguid aga puberteediealine on siiski pubekas ning me ei tea kunagi, et kuidas meie tegelinski vĂ€lja kukub vĂ”i mis need pubeka hormoonid korraldavad. Me siin oleme rÀÀkinud, et loodame sellele, et laps saab minu pubeka 😀 Mul oli see pea olematu aga Kalli olevat tĂ”eline pubekas olnud.

Ja samas kus on piir? Kus on sinu kontrollimise piir ning kus on piir noh? Kuidas sa tead, et ei ole liialt kontrolliv? Ei teagi. Kuidas sa tead, et kontroll on piisavalt sinu kĂ€tes? Ei teagi. Ning ĂŒks hetk on siiski see aeg kus on aeg lasta neil suureks kasvada. Nad peavad Ă”ppima ise vastutustundlikud olema ning ise oma otsuseid tegema. Aga kuna on see aeg?

Ma loodan, et kui kunagi see kauge aeg kĂ€tte jĂ”uab me saame aru. Kuigi ma oma last veel kasvatanud ei ole, siis lapse kasvatamine on ikka raske kĂŒll ma ĂŒtlen 😀  Ma nĂ€iteks usun, et kuni selle puberteedieani on elu ikka lill aga vot hiljem lĂ€heb raskeks. Muidugi ta ei ole mingi hull lill aga rasketel aegadel peab endale korrutama, et oota vaid kuni puberteet kĂ€tte jĂ”uab 😀

kidsandtehnology