When i’m gonna be a parent…

Ma olen kaua mĂ”elnud, et hakkaks kirjutama oma praegustest vaadetest sellele, kuidas mina oma lapsi kasvatada soovin ning millised pĂ”himĂ”tted ja reeglid mul on. Seda siis praegu, kui ma ei ole veel lapsevanem. Ma tĂ€itsa usun, et paljud asjad saavad tulevikus olema tĂ€iega praegustele pĂ”himĂ”tetel vastu aga seda ma nĂ€ha soovingi. Tulevikus on raudselt endal mega huvitav lugeda, et kuidas siis ikkagi vĂ€lja kukkus ning mis muutunud ja mis on lĂ€inud seda rada, mida ma siin praegu ette kujutan 🙂

Ma kahtlesin nende postituste kirjutamises seetĂ”ttu nii kaua, et noh algul mĂ”tlesin, et okei vĂ€ga vahava aga veits imelik ka eksole 😀 TĂ€na aga jĂ”udsin otsusele, et kuna ma seda teha soovin, siis ka teen 🙂

Kusjuures ma olen ĂŒldse kummaline persoon veidi, kuna ma olen kuskil kĂŒmne aastasest saati pidevalt mĂ”elnud sellele, et milline vanem mina hakkan olema ja millised on minu pĂ”himĂ”tted. Oma osa mĂ€ngib kindlasti see, et ma hakkasin kuskil kĂŒmneselt juba lapsehoidjaks ju. Alustasin naabrite lastega ja kolmeteist aastaselt omasin esimest töökohta vÔÔra pere pool.

Praegu aga viskame pilgu sellele, mida arvan ‘Laps ja elektroonika’ teemast.

Telekaga on meil suhted ĂŒldiselt halvad, ei ole klappi vĂ€ga. Olen hĂ€sti palju mĂ”elnud sellele, et minu laps ei saa enda tuppa kohe kindlasti telekat. PĂ”himĂ”te, et lapse tuppa ei kĂ€i telekas on mul olnud kuskil kaheteist aastasest saati. Minu meelest on see vĂ€ga vale, kui lapse toas on telekas vĂ”i ĂŒldse magamistoas. Samuti ka kööki ei kĂ€i telekas, minu jaoks on köök kodu sĂŒda ning seal kokatakse koos, sĂŒĂŒakse ja suheldakse omavahel. Niigi röövib elektroonika suure osa meie reaalelust ning telekas lapsetoas vĂ”imendaks seda kĂ”vasti. Ilmselt kui meie koju kuidagi telekas siiski tee leiab, siis saab see olema vaid elutoas. 

Arvutiga on jĂ€llegi mul suhted vahepeal isegi liiga soojad, ma soovin arvutis tegelikult vĂ€hem aega veeta aga mĂ”nel pĂ€eval ei taha kohe ĂŒldse vĂ€lja tulla. Samas tĂ€na ma maandusin arvuti taha vaid kĂŒmme minutit tagasi. Kui mul saab olema laps, siis kindlasti minu ja arvuti suhted jahenevad. Mina soovin olla ema kes on lapse jaoks kogu vĂ”imaliku aja olemas, loomulikult vajan ma ka puhkust aga no arvutis istumine ei ole minu jaoks mingi puhkus ja usun, et vajalikud toimetused saab aetud see aeg, kui isa lapsega tegeleb vĂ”i lapse une ajal 🙂

Olen mĂ”elnud nii, et ilmselt kuskil kaheksaselt luban ma tal vĂ€hevaahaaval arvutit kasutada, kui on vaja koolitöid teha ning ehk natu-natukene ka lasen seal ‘niisama’ aega veeta. Arvuti saab kindlasti asetsema elutoas, kuniks laps ei ole veel piisavalt vana, et internetis vastutustundlikult tegutseda, siis peab ta seda vanemate silme all tegema. Olen mĂ”elnud sellele, et olenevalt sellest kui taibukas ta olema saab (lugesite Ă”igesti :D), siis kuskil neljateist kuni kuueteist aastasena saab ta oma isikliku arvuti, kui soovi on.

Loomulikult mulle ei meeldi mĂ”te, et mu pisike ohtlikus internetimaailmas ĂŒksinda on aga me peame laskma neil suureks kasvada, see kas me seda tahame vĂ”i mitte ei ole kahjuks vĂ”i Ă”nneks meie kĂ€tes ning elektroonika on ka liialt levinud, et takistada puberteediealist seda kasutamast. Kusjuures kuna ma tean kui sĂ”ltuvusttekitav on arvutimĂ€ngude maailm, siis ma natuke muretsen selle tĂ”ttu ka. Samas, kui ma valima peaksin arvuti ja halva seltskonna vahel, siis valiksin arvuti. ÜhesĂ”naga arvuti teema on veidi keerulisem ja lĂ€bi mĂ”tlemisel endiselt ning eks oleneb sellest ka, et kuidas meie tegelane vĂ€lja kukub.

Telefoniga on mul suhted keskmised, ei ole eriline nutitelefoni ohver aga veidike ikka. Samas mul ei ole telefonis ei facebooki, messengeri ega muid pidevaks suhtlemiseks mĂ”eldud Ă€ppe. PĂ”hiliselt kasutan mobiili helistamiseks, bussisĂ”idul muusika kuulamiseks ja 9gagi vahtimiseks ning vahepeal vaatan instagrami ka ĂŒle. Laps ja telefon saab olema meie kodus ilmselt natukene sĂ”da, kuna tĂ€napĂ€eval on ju kĂ”igil uhked nutikad ja ilmselgelt ta hakkab ka tahtma. Mina aga olen pĂ”himĂ”ttega, et ta peab kahjuks leppima mitte nutikaga ja vĂ”imalik, et kogunisti klahvidega telefoniga. Nimelt vahepeal ma ei olnud selles teemas ĂŒldse kindel, et mis me telefoni asjus teeme, kuid peale seda mil lugesin pĂ”hjalikumalt laste ja nutitelefonide ĂŒle, peale seda olin otsuse teinud. Nutitelefonid on lihtsalt liialt tĂ€helepanuvĂ”imet varastavad seadmed ja seda eriti vĂ€ikese lapse jaoks. Veidike vanemaks saades otsustame koos, et kas nutikas on hea idee vĂ”i ei.

Muudest nutiseadetest ma ei hakka rÀÀkima eraldi, kuna kui telefoni suhtes on mul selline pĂ”himĂ”te, siis ilmselgelt ei saa tal ka muid nutikaid vĂ€ga olema. E-lugeri vĂ”ib saada kĂŒll soovi korral, kui lapsel on lugemise vastu huvi, siis mis mul selle vastu olla saab.

Ilmselt nii mĂ”nigi arvab, et mul on elektroonika osas liialt karmid reeglid, kuid paraku nii olen ma praegu otsustanud. Kui tulevikus miskit teist rada pidi minema peaks, siis see saab olema kas meie endi laiskus vĂ”i paratamatus 😀

Ma soovin, et minu lapsel oleks reaalne lapsepĂ”lv. VĂ€ljas sĂ”pradega mĂ€ngimine, trennid ja kĂ”ik muu pĂ”nev, mis ei ole loodud nutimaailmas, see ongi just see reaalne lapsepĂ”lv minu meelest. Muidugi on vaja ka sĂ”pru selliseid, kes oleksid huvitatud Ă”ues möllamisest aga ma usun, et kĂŒll need leiab 🙂

Palju targem on nĂ€iteks investeerida batuudi, pallide, keksude, rataste, rulade, tĂ”ukside ja kĂ”ige muu peale, mis eeldab reaalset ajutööd ja liikumist 🙂

kidsplayingoutside

Pildi leidsin googlest ja nÀpatud siit.

 

 

Advertisements

One thought on “When i’m gonna be a parent…

  1. Pingback: When i’m gonna be a parent… – Paint the sky, make it yours

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s