11. Juuni

Nädalavahetus on juba ammu möödas ja nüüdseks oodatakse juba uut peale ja tehakse uusi plaane, kuid mina jõuan alles nüüd möödunud nädalavahetusest jutustama. Oleksin varem aga lihtsalt ei olnud aega võtta kuskilt, mõni vaba varahommik küll oli tänu sellele, et mul kell neli uni ära läks, kuna Kalli ärkas, et tööle minna. Aga ma olin hommikuti nii unine, et vaatasin üle pika aja lihtsalt telekat ja sirvisin samal ajal blogisi. Ma olen kusjuures selle nädala jooksul maganud umbes kuus tundi, esmaspäeva öö möödus unetundideta ja päeval sain kahe tunnise uinaku ning ööund öö vastu teisipäeva õnnistati mind nelja tunni unega. Mõnus või mis 🙂

Kui nüüd nädalavahetuse juurde tagasi minna, siis see möödus meil väga mõnusalt. Laupäevaks oli planeeritud mere äärde jalutama minek ja hoolimata vihmast oli plaan jõus. Hommikul ärkasime ja lõunani lihtsalt lebotasime, kuna need oleme ju siiski meie. Lõpuks jõudsime ikka kööki ning hakkasime kotlette meisterdama. Kalli tegi oma liha omi ja mina oma veganeid. Koos koakata on ikka nii-nii tore, et võikski koguaeg ainult seda teha kui vaid saaks. See kui kassipojad mööda su paljaid sääri ülesse ronivad kuniks sa kokkad, vot see ei ole enam nii tore aga sellest vaatame mööda eks 🙂

Kui me kotletikesed valmis saime oli aeg burkse meisterdada. Mõned leidsid tee karbikestesse, et meiega mereäärde kaasa tulla ning ülejäänud pistsime nahka. Kalli tegi nii suure koguse kotlette, et tal jäi neid üle ka hullult aga ega need kotletid sobivad igale poole ja niisama ka näksiks, seega läksid külmkappi oma aega ootama. Kaisutasime veidi ja kuniks mina meile piknikuks vajaliku kraami kotti pakkisin, käis Kalli koera jalutamas.

Kui me lõpuks randa jõudsime siis laotasime oma tekikese laiali ja hakkasime aga oma piknikukest pidama, esimese asjana hakkasime muidugi burkse mugima. Hiljem nosisime kaisutades mureleid, mille saamise nimel ma oma neeru ära pidin müüma…tegelikult ei pidanud aga poole kilo eest pea kaheksa euri maksta oli niii julm, ma siiamaani kahetsen nende ostu 😀

Kuigi ilm oli pilves, siis ilus oli ikkagi. Kaugel mere peal paistis päike ning tuult ei olnud pea üldse ning õhk oli ka vihmast nii mõnusalt värske, merevaade oli muidugi imeline. Sihuke minulik atmosfäär õhutses seal. Inimesi oli vaid mõned üksikud eemal, nii hea oli seal lihtsalt omaette kahekesi olla.

IMG_0654.JPG

Kaisutasime ja vaatasime jussi multikat* kui järsku Kalli telefoni mul pihust ära võttis ning teatas, et tema ei jõua päikeseloojanguni oodata, seejärel ühele põlvele toetus ning sõrmus pihus mulle mingid nummid sõnad ette vuristas ja palus mul oma ülejäänud elu temaga veeta. Ma alguses hakkasin naerma ja mõtlesin enda arust nalja teha vastates “ei”, seda mõtet ma õnneks ei teostanud ja vastus oli ikkagi “jaa” 😊 Seega oleme me nüüd ametlikult kihlatud! Minul sõrmus sõrmes ja puha 🙂

image

Hiljem jalutasime mööda randa käsikäes ja lõpuks tulime koju ära, kuna arvasime, et päikeseloojangut ei tule, hiljem ikka tuli aga meie olime selleks ajaks juba kodust koera võtnud ja jalutasime temaga.

Pühapäeval olime lihtsalt kodused ja puhkasime ning oligi juba uus nädal ukse ees.

* Jussi multikast on meil omaette nali kujunenud ja nii me siis vahetevahel ühe klipi korraga vaatamegi 😀 Pean mainima, et need on väga harivad ja neid lubaks isegi põngerjatel vaadata. Nüüd jääb see multikas mulle igaveseks miskit erilist meenutama 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s