Palju loba kodust, koristamisest ja kassidest.

Sissejuhatuseks ütlen niipalju, et ETTEVAATUST kui sa ei talu telefonilutsukesega tehtud pilte, siis ära edasi vaata 😀 Lisaks on postituses väärkasutatud palju emotikone. Kirjavahemärkide kasutust ma samuti ei kiida aga kes soovib see loeb ja kes ei soovi, siis oli tore 🙂

Igatahes mu tänane päev oli väga tegus ja seda seetõttu, et ma võtsin ennast üle mitme sajandi kokku ning tegin kodus suurpuhastuse ära, noh peaaegu 😀  Tegelikult jäi see mul pooleli, kuna ma väsisin ära aga toa ja rõdu sain tehtud, seega ma olen rahul. Homme võtan ette köögi, koridori,  vetsu ja vannitoa ning konka.

Rõdu ei ole miskit erilist AGA kui te oleksite näinud, mis kaos seal enne oli siis te mõistaksite mu rõõmu 😀 See rõdu on elujamalt remonditud just nagu kogu see korter eksole, tapeet lihtsalt koorub ja ukse kõrvalt kukub pahtli tükke välja…sada häda veel aga ma ei tulnud sellest lobama 🙂 Igatahes pildil saate näha veidi taarat, minu ‘uhkeid’ surnud lilli…miks kõik mu lilled surevad? Mina isiklikult vastust ei tea. Tegelikult köögis on üks lill veel elus. Ma natuke kahtlustan, et kastan neid üle…

Pildil on ka näha kokku keeratud vaipa, mis täidab kassidel ronimispuu ülesannet ning kõik padjapesad on tehtud samuti kassidele. Maas oleva pleki au ei saa endale võtta. Point on selles, et ma tegingi rõdu kassidele seega ma arvan, et läks edukalt. Kassidele meeldib siin korteris üle kõige justnimelt rõdu. Kassirõdu eest annaksin endale kümne palli skaalal kaheksa. Rõhutan veelkorra, et tegemist on kassirõduga 😀


Lisaks sain korterist ära visatud natukene jama, seda leidus kusjuures imevähe. Kõik riidekapid said sorteeritud, vaid üks särk oli üleliigne ehk pidev riidekappide kraamimine on ennast ära tasunud. Dokumendiriiulist sai kahe pappkarbi riiul, kus sees peidavad ennast igasugu juhtmed. Nimelt armastas Iiris sinna riiulisse chillima pugeda, selle käigus kõik totaalselt sassi ajades ning see õnnestus tal hoolimata sellest, et mul kõik dokumendid mappide vahele on pistetud. Lauamängude riiul jäi puutumata, tolmu võtsin loomulikult ära aga kõik muu endine. Ehete riiulist eemaldasin fotoka karbi ning see jäigi vaid ehetele. Mul tegelikult ei olekski ehteid, kui ma omapea oleks aga Kalli on mulle neid omajagu kinkinud. Ma lihtsalt ei ole tegelikult ehete kandja tüüpi. Kõik ülejäänud riiulid said samuti kõvasti parema väljanägemise.

Nimelt meil on siin üks naljakas kaar ka, selle oli eelmine üürnik ehitanud. Keskel on siis telekas ja kaare alumine äär on justkui riiul ning sinna oli igasugu nodi kogunenud. Enamus nodist leidis endale uue ja püsiva koha ning kohe palju parem on silmale vaadata. Kaare keskel on telekas, selle otsa läksid ‘kollid oma elu elama’ ning kaare üleval olid enne jõulutulukesed. Täna ma aga otsustasin, et kuna meie järgmised jõulud ei tule selles korteris, siis oleks aeg need maha võtta, lisaks on need tulukesed üsna koledad sel ajal mil ei põle. Asendasin siis tulukesed hoopis liblikatega ja käbidega, käbid kukkusid alla, kuid liblikad jäid! 🙂

Nüüd ma totaalselt muudan teemat ning näitan teile paari pilti meie kullakallist Iirisest, kes poeb kõikjale kuhu vaja ei ole. Hommikul kutsus Kalli mind kööki, et ma saaksin uut sorti puuvilja uudistada. Mul oli suhteliselt paha tuju, kuid noh Iiris parandas selle minutitega 🙂

See korv on tegelikult temasuguse paksukese jaoks väike aga noh ta on ju siiski kass 😀 

img_20160620_215131.jpg

Ta teab, et arvutil ei tohi olla ning siiski leidis lahenduse, et ekraanile võimalikult lähedale saada 😀 

 

wp-image-861005694jpg.jpg

Ega pisikeses vahes ongi mega tore olla ju. Ta uinus ka seal samas ning chillib siiani seal 😀 

Hoiutitt on hull sülekiisu, ainult süles magaks kui vaid lastaks.

 

See väike prügikollike on Pisi. Täiesti hull kass ma ütlen 😀 Ronis seina ja kapi vahelt kappi ning käis prügikastis kalakonservi jääke õgimas. Ta aina leebub meil ja minul lubab isegi sülle ennast võtta 🙂 

Jack ja Totu tudumas minu kõrval. See suur mänguasja monstrum on meil arvutitooli eest, monstum on Kalli kingitus minule. Olevat nii lahe olnud, et ei suutnud seda poodi maha jätta. Veel lahedam oleks, kui see selline tolmu ja mustuse magnet ei oleks 🙂  Tited aga arvavad, et see on nende mingit sorti ema ning lutsivad selle karva ning jäävad seda tehes tuttu 😀

Ma läksin oma koristusteemaga kassidele üle ja enam mu mõte ei jookse vanal lainel ehk on aeg minna 🙂

Õhtusöök on endiselt meisterdamata aga õnneks Kalli jõudmiseni on veidi aega.

When i’m gonna be a parent…

Ma olen kaua mõelnud, et hakkaks kirjutama oma praegustest vaadetest sellele, kuidas mina oma lapsi kasvatada soovin ning millised põhimõtted ja reeglid mul on. Seda siis praegu, kui ma ei ole veel lapsevanem. Ma täitsa usun, et paljud asjad saavad tulevikus olema täiega praegustele põhimõtetel vastu aga seda ma näha soovingi. Tulevikus on raudselt endal mega huvitav lugeda, et kuidas siis ikkagi välja kukkus ning mis muutunud ja mis on läinud seda rada, mida ma siin praegu ette kujutan 🙂

Ma kahtlesin nende postituste kirjutamises seetõttu nii kaua, et noh algul mõtlesin, et okei väga vahava aga veits imelik ka eksole 😀 Täna aga jõudsin otsusele, et kuna ma seda teha soovin, siis ka teen 🙂

Kusjuures ma olen üldse kummaline persoon veidi, kuna ma olen kuskil kümne aastasest saati pidevalt mõelnud sellele, et milline vanem mina hakkan olema ja millised on minu põhimõtted. Oma osa mängib kindlasti see, et ma hakkasin kuskil kümneselt juba lapsehoidjaks ju. Alustasin naabrite lastega ja kolmeteist aastaselt omasin esimest töökohta võõra pere pool.

Praegu aga viskame pilgu sellele, mida arvan ‘Laps ja elektroonika’ teemast.

Telekaga on meil suhted üldiselt halvad, ei ole klappi väga. Olen hästi palju mõelnud sellele, et minu laps ei saa enda tuppa kohe kindlasti telekat. Põhimõte, et lapse tuppa ei käi telekas on mul olnud kuskil kaheteist aastasest saati. Minu meelest on see väga vale, kui lapse toas on telekas või üldse magamistoas. Samuti ka kööki ei käi telekas, minu jaoks on köök kodu süda ning seal kokatakse koos, süüakse ja suheldakse omavahel. Niigi röövib elektroonika suure osa meie reaalelust ning telekas lapsetoas võimendaks seda kõvasti. Ilmselt kui meie koju kuidagi telekas siiski tee leiab, siis saab see olema vaid elutoas. 

Arvutiga on jällegi mul suhted vahepeal isegi liiga soojad, ma soovin arvutis tegelikult vähem aega veeta aga mõnel päeval ei taha kohe üldse välja tulla. Samas täna ma maandusin arvuti taha vaid kümme minutit tagasi. Kui mul saab olema laps, siis kindlasti minu ja arvuti suhted jahenevad. Mina soovin olla ema kes on lapse jaoks kogu võimaliku aja olemas, loomulikult vajan ma ka puhkust aga no arvutis istumine ei ole minu jaoks mingi puhkus ja usun, et vajalikud toimetused saab aetud see aeg, kui isa lapsega tegeleb või lapse une ajal 🙂

Olen mõelnud nii, et ilmselt kuskil kaheksaselt luban ma tal vähevaahaaval arvutit kasutada, kui on vaja koolitöid teha ning ehk natu-natukene ka lasen seal ‘niisama’ aega veeta. Arvuti saab kindlasti asetsema elutoas, kuniks laps ei ole veel piisavalt vana, et internetis vastutustundlikult tegutseda, siis peab ta seda vanemate silme all tegema. Olen mõelnud sellele, et olenevalt sellest kui taibukas ta olema saab (lugesite õigesti :D), siis kuskil neljateist kuni kuueteist aastasena saab ta oma isikliku arvuti, kui soovi on.

Loomulikult mulle ei meeldi mõte, et mu pisike ohtlikus internetimaailmas üksinda on aga me peame laskma neil suureks kasvada, see kas me seda tahame või mitte ei ole kahjuks või õnneks meie kätes ning elektroonika on ka liialt levinud, et takistada puberteediealist seda kasutamast. Kusjuures kuna ma tean kui sõltuvusttekitav on arvutimängude maailm, siis ma natuke muretsen selle tõttu ka. Samas, kui ma valima peaksin arvuti ja halva seltskonna vahel, siis valiksin arvuti. Ühesõnaga arvuti teema on veidi keerulisem ja läbi mõtlemisel endiselt ning eks oleneb sellest ka, et kuidas meie tegelane välja kukub.

Telefoniga on mul suhted keskmised, ei ole eriline nutitelefoni ohver aga veidike ikka. Samas mul ei ole telefonis ei facebooki, messengeri ega muid pidevaks suhtlemiseks mõeldud äppe. Põhiliselt kasutan mobiili helistamiseks, bussisõidul muusika kuulamiseks ja 9gagi vahtimiseks ning vahepeal vaatan instagrami ka üle. Laps ja telefon saab olema meie kodus ilmselt natukene sõda, kuna tänapäeval on ju kõigil uhked nutikad ja ilmselgelt ta hakkab ka tahtma. Mina aga olen põhimõttega, et ta peab kahjuks leppima mitte nutikaga ja võimalik, et kogunisti klahvidega telefoniga. Nimelt vahepeal ma ei olnud selles teemas üldse kindel, et mis me telefoni asjus teeme, kuid peale seda mil lugesin põhjalikumalt laste ja nutitelefonide üle, peale seda olin otsuse teinud. Nutitelefonid on lihtsalt liialt tähelepanuvõimet varastavad seadmed ja seda eriti väikese lapse jaoks. Veidike vanemaks saades otsustame koos, et kas nutikas on hea idee või ei.

Muudest nutiseadetest ma ei hakka rääkima eraldi, kuna kui telefoni suhtes on mul selline põhimõte, siis ilmselgelt ei saa tal ka muid nutikaid väga olema. E-lugeri võib saada küll soovi korral, kui lapsel on lugemise vastu huvi, siis mis mul selle vastu olla saab.

Ilmselt nii mõnigi arvab, et mul on elektroonika osas liialt karmid reeglid, kuid paraku nii olen ma praegu otsustanud. Kui tulevikus miskit teist rada pidi minema peaks, siis see saab olema kas meie endi laiskus või paratamatus 😀

Ma soovin, et minu lapsel oleks reaalne lapsepõlv. Väljas sõpradega mängimine, trennid ja kõik muu põnev, mis ei ole loodud nutimaailmas, see ongi just see reaalne lapsepõlv minu meelest. Muidugi on vaja ka sõpru selliseid, kes oleksid huvitatud õues möllamisest aga ma usun, et küll need leiab 🙂

Palju targem on näiteks investeerida batuudi, pallide, keksude, rataste, rulade, tõukside ja kõige muu peale, mis eeldab reaalset ajutööd ja liikumist 🙂

kidsplayingoutside

Pildi leidsin googlest ja näpatud siit.

 

 

Meisterda ise kingitus oma kõige kallimale.

Mõtlesin, et kirjutan siia mõningatest kingitustest, mis ma kallimale ise meisterdanud olen. Mulle meeldib väga teha pigem ise kinke, see on kuidagi rohkem hingega ja need on armsad, pealegi ei oskaks ma väga midagi materiaalset Kallile kinkida.

Sünnipäevaks meisterdasin talle terve hunniku asju siis nn ise ning ma usun, et ta oli rahul 🙂 Kahju ainult, et ta neid kuponge tihedamini ei kasuta, oleks pidanud vist säilivusaja panema 😀 Või peaks jamaks naiseks hakkama ja 24/7 voodis pikutama…ehk toimiks?

Esimest ideed teostada on kõige kergem. Vaja läheb siis purki ja kiss komme, purgi võid valida mõne kodus leiduvate seast või mine ja osta. Mina küll ostsin ekstra mingi nn kergelt fäncima purgi aga komme ostsin liialt palju ehk siis pidin ka kodus leiduva purgi käiku võtma, õnneks on see ilus siltideta purk.

Seda purgikinki ongi väga kerge teha, kuna sa kleebid purgile vaid märkmepaberi, kuhu peale kirjutad “Kisses for you when im not around :)” või siis kasutad tavalist paberit ja pakkelinti, et teha nii nagu pildil oleval purgil. Minu meelest väga lihte aga armas idee 🙂

IMG_0420

Järgmise eseme meisterdamiseks läheb vaja vaid paberit, pildiraami, huulevärve ja enda huuli. Ehk siis võta see paber ja musuta täis, huulevärve vaheta enda soovi järgi. Täismusutatud paberi pistad raami ja ongi valmis. Ma nüüd mõtlen, et selle ‘our first kiss was…” oleks võinud leebeme värviga kirjutada aga mis seal enam, teinekord teen paremini 🙂 Pildil on ka näha meie kollikese mis Kalli meie suhtlemise alguses ostis, tema oli sel ajal minust eemal tööl ja me nägime vaid nädalavahetustel. Üks oli alati temaga ja teine minuga.

IMG_0458

Fun fact: pildil on näha lumekuuli, mida enam pole alles, kuna kõik lumekuulid mis mul olnud on, need lihtsalt lähevad katki! Üks on veel terve. Ma jumaldan lumekuule, need on mu nn pisike kirg aga nad ei püsi mu juures elus. Ühe olen ise maha ajanud aga kõik teised on suutnud hävitada mu õe lapsed ja ühe ka hoiulaps. Ega ma ei õpi ka, ikka tahan sõbralik olla ja annan neile neid, korrutan mis ma korrutan, et hästi tuleb hoida aga vot siiani nagu pole aru saadud.

Coupon booki meisterdamiseks on vaja paberit ja vildikaid. Tegelikult saab coupon booke ka välja printida aga need ei olnud minu maitsed ning ma tahtsin erilisemat ja ise tehtud. Mõtlesin sinna siis välja igasugu kuponge, nt kohvi voodisse, hommikusöök voodisse, dating night jne jne, kõike mis pähe tuleb ja arvad, et sinu kallimale meeldida võiks. Mina joonistasin juurde ka pildid, et oleks vahvam. Aega ta võttis aga asja sai 🙂 Selles oli 35 kupongi.

IMG_0426

Kvaliteet on megaaaa nadi aga ma just tegin siin pimedas toas selle pildi, et oleks näiteid. Kui kupong saab realiseeritud, siis teen taha musi, et ikka teada oleks. Deem arvutis näeb see pilt ikka jube kohutav välja 😀

IMG_0413

27 küünlaga tordi sai ka. Nagu näha siis ääred on hüpersuper koledad, kuna mul sai lihtsalt materjal juba poole pealt otsa. Kook ise aga oli minu mäletamist mööda päris maitsev.

Ma meisterdasin kaks kruusi nummide roosamanna piltidega ka aga kuna mul neist pilte pole ja ühest koledast pildist postituse peale on juba küllalt, siis neid näete ehk mõni teine kord 🙂

Hetkel on mul meisterdamises üks suur-suur kingitus aga see pole isegi pooltki valmis, seega seda saate näha, kui ma ükskord ta valmis saan ja üle annan õigel päeval.

Igatahes need kolm diy kinki on mega lihtsalt meistertatavad, roosamannalt mega armsad ja lihtsalt armastust täis ka. Loomulikult, kui kaaslasele sellist sorti kingid ei meeldi vot siis on nadi lugu küll. Peate kaaslast vahetama (Im just kidding.)!

Pretty much dying here

Öösel veidi peale postituse kirjutamist hakkas mul kõrv valutama ja seda nii hullult, et ma ei saanud uinuda. Nelja ajal olin end vastu pead ehk siis vastu kõrva hakanud peksma…läbi selle unetaolise asja siis 😀 Kalli oli selle peale ärganud ja küsis, et miks ma end peksan, seepeale ärkasin mina ja sain algul aru, et olin teda peksnud 😀 Tegelikult ikkagi ennast.

Hommikuni läks suhteliselt unetult. Ma olin poolärkvel kogu aja ja reaalselt piinlesin. Kell neli, kui kalli ärkas siis otsustasin, et ok minust töölooma siiski ei tule. Saatsin sõnumi perele ära, sõin valuka aga siiski surin edasi. Praeguseks arstil käidud, veeniveri antud ja kodus tagasi. Apteeki ma lihtsalt ei jõudnud, niii valus on ja paha ka lisaks, paratsetamoolist pole abi.

Tahan teeeed ja suppi tahaks ka aga ma ei jõuaaa midagi teha. Kalli saab koju tulles umbes alloleva vaatepildi osaliseks ning seejuures kahjuks ka orjastatud…

image

Krohhoolio päevaraamat

Miks ma magada ei saa? Kuskil tunnike tagasi jõin ära palderjani tee ja võtsin melatoniini tableti. Nagu ma just oma udupeaga aru sain, siis ma unustasin tablaka ära 😬

Mul on kurk kogu päeva kuidagi kuivanud ja kripeldanud ning nina kuivab samuti, eriti vahva on selle kõige juures see, et ma ei mõista kas ma hakkan haigeks jääma või on see ravimikuuri kõrvalmõju. Eks hommik saab õhtust targem olema, loodetavasti.

Tänane päev möödus niii mõnusalt. Mulle tundub, et tasub vaid mingi soov siia kirja panna ning seda veel õhtul voodis veidi mantrana korrutada ja voilaa, läheb täide. Olime kogu õhtu nii, et tundsin reaalselt, et iga hetk oli hästi kasutatud. Saime naerda nagu segased ja väga tore ning lõbus oli 🙂

Sain täna väheke targemaks tänu blogides kirgi kütvale “vegani” teemale. Nimelt pean lisama endale ühe vitamiini kavasse.

Ilmselgelt on mulle liha mittetarbimine väga hingelähedane teema ning ilmselt ka ainus teema, kus ma tuliselt jännata viitsin. Mina olles taimetoitlane olnud pea kaheksa aastat ei mäleta küll, et oleksin kedagi halvustama läinud seetõttu, et tema liha tarbib, kuid vastupidiseid olukordi on koguaeg, kui keegi saab teada minu taimetoitlusest. Ma ise sellest üldiselt ei räägi ning enamus mu tuttavaid isegi ei tea, et ma liha ei tarbi, kuid neile kes sellest teavad, meeldib võimaluse tekkides sellest ka teistele kuulutada ning noh tavaliselt sellele midagi meeldivat ei järgi.

Viimati kui ma reaalselt elu vihaseks sain seetõttu oli selline olukord, et olime Kallima vanaema juures abis koristamas ning tuli siis lõuna aeg. Mina oleksin juustusaiaga ka väga rahul olnud aga ei, Kalli kuulutas kõigile mu taimeoitlusest ja nii vedas ta ema elukaaalane mu poodi toitu ostma. Selle peale, kui lihavabu salateid ei leitud tuli leida valjult üle poe kuulutades teenindaja ning veel ka teine lisaks. Nii nad seal siis poole poe rahvaga lõpuks arutasid. Niii kuri ma pole kunagi olnud Kalli peale, kui ma siis olin, kuna poes oli ka tema kaasas ning soodustas selle olukorra teket ka. Vähe sellest, et ma absoluutselt ei salli tähelepanu, siis pidin lisaks hunniku inimeste arvamusi kuulma…Hiljem veel toosamune ema elukaaslane üritas minuga pea, et tund vaielda ja lõpuks ütles, et mulle on vitsa vaja 😀 Just whattt? Väga tore, et inimesed muretsevad ja hoolivad aga peab oskama piiri pidada 🙂

Kusjuures mul on üli palju teemasi, mille üle olen tahtnud arvamust avaldada aga ma isegi ei vaevu, kuna ma ju tean, et maailmas on sadu miljoneid erinevaid arvamusi, seega las minu omad jäägu siis mulle. Pealegi meeldib mulle asju igast vaatenurgast näha ning seetõttu ei oska ma oma mõtteid väga ilusti kirja panna.

Ma tean, et mu postitused on viimasel ajal paras kapsad ja pudru aga nii vist jääbki mõneks ajaks. Paras krohhoolio päevaraamat ma ütlen.

PS: Ma igatsen koju läinud hoiutitte 😦 Meeletult ikka… Loodan, et ta kohaneb ilusti ning hakkab seal ees elava teise kiisuga läbi saama ning elab selles peres imelise ja pika elu!

PS2: Paluks veidi und, homme vaja tööle minna.

PS3: I hope tomorrow is gonna be wonderful day!

PS4: Käisin just vetsuretkel ja kratsipuu otsast vaatas mulle vastu kolm hiinlast 😀 Parajalt ajas naerma. Hoiukodu olla on ikka imeline 😊

 

Loba

Ma olen viimasel ajal ennast jälle ära kaotanud. Mulle tundub, et osalt seetõttu, et ma ootan koguaeg midagi. Algul ootasin ma, et tuleks jaanipäev ja saaks Kalliga koos aega veeta ning siis juba ootasin, et tuleks see pühapäev ja ma saaksin oma tablakaid närima hakata. Nüüd ootan ma puhkust ja seda peab veel kaks nädalat ootama. See tundub meeletu aeg. Selle aja jooksul teen ma ilmselt kuus tööpäeva ning teises kohas kuus tööpäeva. Kui keegi arvab, et ma tööl käimisest rõõmu tunnen siis oh ei, ma juba tahan puhata ja seda niiväga, et tööl käimine on justkui mingi tüütu kohustus. Enamjaolt ma võtan töötamist sellise mõnusa tegevusena sest lastega tegeleda on üldiselt vahva, praeguseks aga tunnen, et noo aitab juba ning laske puhkama. Aga ei, mida ei saa seda peab ootama. Üritan ennast juba ette kujutada puhkamas aga ega see mu enesetunnet ei paranda, tekib just suurem trots, et no appikene kaua võib, ma tahan juba puhata!

Ma olen üritanud endale välja mõelda mingit ajaviidet, et kaks nädalat rutem läheks aga vot miskit nagu ei tule. Kooli pole, trenn ei ole see ja kolmandat töökohustust ma juurde ei taha, kuna siis pole meil Kalliga oma isiklikku aega. Viimasel ajal tundub mulle nagu me justkui raiskaks oma aega. Koos olles, kui me linnas oleme, siis me ei suhtle väga omavahel. Me oleme koos ja samas ruumis aga teeme omi asju või vahepeal mängime koos aga see pole see noh.

Ma igatsen seda aega, kui meil oli iga sekund niii tore ja vahva koos. Ega asja paremaks see ootamine ei tee. Kuna puhkus on ees, siis käib praegu säästmine ning samal ajal juba säästame ka pulmaks, seega nagu kuskil väga käia ka ei saa.

Totaalselt teemat muutes, siis täna läks üks meie hoiutittedest koju. Loomulikult olen ma õnnelik, kuna tean, et pere kuhu ta läks on väga hea. Samas on aga niii kurb olla 😟 Õhtusöögi meisterdamise ajal ei roninudki keegi mööda mu jalga ega mjägunud mu kõrval 😢 Niii harjumatu…ma ei kirjuta nüüd Illukesest rohkem, kuna klomp tuleb kurku. Igatsen seda nummipalli 😭😭😭

Kolm titte on veel jäänud ning mõttes mõlgub, et jätaks ühe endale. Aga meil juba oma kaks plikat seega nagu mõistlikum pool minust teab, et ei tohiks. Pealegi mida vähem oma tegelasi, seda rohkem saab hoiukaid võtta 🙂

Pulmade osas oleme nii palju arenenud, et stiil on kindel ja paigas. Kleidi osas mul on juba üsnagi kindel ettekujutus olemas ning kohti oleme ka uurinud. Leidsime ühe peaaegu, et perfektse peopaiga aga hind on krõbe 😦 Eks näis mis lõpuks saab 🙂

PS: Meil on kusagil hull naaber, kes röögib aknal öösiti iga viie minuti tagant “Siga! Siga! Siga!” väga kõlava häälega nii, et kogu lähinaabruskonnas kuulda. Seda on ta teinud oma paar kuud juba või kauemgi, kes seda teab. Täitsa oma kukk meil siin.

PS2: Me kalliga loomulikult ikka suhtleme omavahel ka ja teeme koos asju- kokkame, jalutame, vaatame pulmadega seotud asju jne aga tahaks rohkem-rohkem ja veeel rohkem. Tahaks tunda, et IGA sekund on hästi kasutatud.

Must tee vs kohvi

Teate, kunagi ei joonud ma pea, et üldse kohvi ja kui jõin siis tõdesin, et noh vastik on ja ma ei tea miks inimesed seda joovad.

Kohvihoolik sai minust aga siis, kui ma oma esimese ametliku töökoha sain. Kõik jõid seal kohvi ja mulle tehti ka valmis ning noh ma siis viisakusest jõin ära ning avastasin, et tohoh toimibki. See aeg toimis ta mulle niiviisi, et ma sain mingi hullu energialaksu ja käisin laulsin ringi ning vadistasin nagu segane 😀 Märkamatult saigi minust kohvihoolik. Tööpäeva jooksul läks neli tassi kindlasti ära ja ilma kohvita oli mul pilt udune, miks küll vot seda ma ei tea. Ilmselt organismile ei sobinud 24 tunni kohta see kaks-kolm tundi und, mis ta vaeseke sai.

Igatahes kui nüüd selle juurde minna, millest ma siia kirjutama tulin, siis mõnda aega tagasi ma hakkasin mõtlema, et tahaks kohvi välja vahetada millegi tervislikuma vastu. Mõtlesin, et must tee peaks nagu sobima küll. Kui ma oma vanaonu külastan, siis me joome alati paar tassi musta kohvi ja on toiminud küll, isegi liiga hästi. Kui ma aga nüüd üritasin musta tee seest omale energiat võluda, siis nagu ei tulnud välja.

Miks ta ei toimi? Mida ma tegema peaksin? Praegu ma rüüpan rahus kohvi edasi, kuna ma ei viitsi alternatiive hetkel otsida…

Ju siis uuel kuul alustan uute tuultega.