Blokk

Ma mõtlesin siin natuke sellele, et kuhu mu kirjutamistuhin viimasel ajal kadunud on?

Tegelikult on nii, et ma mega tihti mõtlen, et oh ma kirjutan sellest ja sellest ning sellest, kuid veidi hiljem läheb see tuju ära juba ning ega ma siis kribama ei tule ka. Draftis ootab mul ka terve ports poolikuid postitusi.

Kusjuures üldse kuidagi raskem on enda mõtteid ja ideid jm kirja panna. Kunagi ammuilma oli mul nii, et ma lihtsalt koguaeg kribasin ning postitusi tuli isegi kiirematel päevadel mitu tükki ning ikka sisukat ja pikka. Võibolla seetõttu oli kindlasti vabam, et mu vana blogi oli parooli all ja põhimõtteliselt vaid mina seda nägingi. Vahepeal mul on sellised sügavamad aga samas ka isiklikumad teemad, mida ma jagada igaühega ei soovi. Kusjuures võõrad minu poolest lugegu aga mõte sellest, et keegi kes mind tunneb ja seda loeb, vot see on kuidagi palju hirmuäratavam võnii. Mitte üldse halvaga kusjuures, pigem tunnen nagu see teeks mind haavatavaks vm.

Samas see, et mul see blogi avalik ei mängi ka vist erilist rolli, kuna pigem ikka vist mingi blokk on ees. Ahh ma ise ka ei tea ühesõnaga.

Ega sel postitusel erilist pointi polnudki, tahtsin vist lihtsalt oma mõtteid kirja panna…

Minu pisike taimekasvandus

Ma siin eelmise nädala lõpul otsustasin, et sel aastal hakkame me rõduaednikeks. Käisime laupäeval poes ära ja ostsime 20l mulda ning hunniku seemneid, põhiliselt salatite omad aga ka muud tulevast nn söögikraami. Lilleseemneid seekord ei tulnud poest meiega kaasa aga ka see on plaanis.

Me istutasime laupäeval seemned mulda ja juba eile oli salati sortidel need pisikesed nupukesed väljas ja nii lahe on neid vaadata! Ma päevas ikka kuskil kümme korda käin ja piilun neid. Tänaseks olid kuuel karbil nad nii suured, et meisterdasin kõrredest nn tokid, et kilet tõsta, kuna nad olid vastu kile juba kasvanud. Ma kusjuures hullult kartsin, et äkki nad ei lähegi kasvama, kuna me potitasime neid üsna oma taju järgi. Praegu, kui köögi aknalaual pesitsevaid piilusin siis sibula ja murulaugu pisikesi nupukesi on ka paista 🙂 Nii kihvt lihtsalt! Täitsa hull värk, kui õnnelikuks sellised pisikesed asjad teha võivad.

Kusjuures mul mõlgub siiamaani küsimus, et kas need seemned peab mulla alla ajama või ei pea? Mõned ütlevad, et kui on tillukesed seemned siis ei pea aga samas ma ajasin täna kahel salati istikul neid mulla alla, kuna nendel veel polnudki nupud kasvama hakanud ega midagi, ehk sellest ma peaksin järeldama, et vast ikka peab 😀 Edaspidi olen targem ja pean meeles, et seemned peab mulla alla pistma. Tundub üsnagi loogiline 😀

image

image

image

Igatsen kevadet ja ajan loba

12 päeva ei ole ma ennast ilmutanud, kui välja arvata see üks parooli all postitus. Mul on vist suht palju tegemist olnud…kas ikka on? Ma ei tea ise ka aga noh aeg on kiirelt läinud ja tegemisi on olnud 😀

Ma vahepeal käisin kirjutamas aga suutsin kapsad ja pudru kokku keerata ning jätsin need kirjutised ilmavalgusest ilma, nii nad kurvalt seal draftis ikka siiamaani istuvad.

Meile kolis vahepeal uus pereliige- mu kallima koer. Koerapidamine on ikka kummaline küll ja koerad on ise ka ühed kummalised olevused ma ütlen. Meie oma nt teeb meile käte-jalgade pesu ja ta võib seda mingi tunnike jutti teha ilma, et ära väsiks. Naljakas tegelane too koerapreili 🙂 Meil on üldse kahtlased koduloomad nagu näha. Kassidega seoses, siis mõlemad käivad salaja vetsupotist joomas nüüdseks, Säde jäi mõnda aega tagasi mulle esmakordselt vahele. Ja kui keegi arvab, et me neil joogikausis vett ei vaheta, siis noh täpselt nii ongi, vahele jäime rsk!*

Tahan kevadet! Mul on nii kopp ees sellest külmast talvest. Ma suutsin oma saapad ka ära lõhkuda, olime Jõgeval elukaaslase õe pere pool ja viisime lapsed kelgutama ning seal kelgumäel joostes ja möllates nendele ots peale tuligi. Uusi saapaid ma osta ei raatsi, kuna kohe on talv läinud ja kevadel mulle saapaid kanda ei meeldi. Tahan lompe ja vihma ning sopaojasi! Seoses kevadega, siis peaksin endale kummikud ostma, muidu ma varsti vist vingun hoopis sopaojade üle. Igatahes ma ei suuda ära oodata seda aega, kui igalpool lilled õitsevad ja päike särab ning sopaojadea aegajalt möllata saab! Nägin täna jalutades juba üli palju kellukesi 🙂

Sain teada, et kõik, kes Lasnamäel elava need jätavad oma lapsi üksi koju sest nii asi siin käibki. Seega sina kes sa Lasnamäel elad ja oma last/lapsi omapead koju ei jäta, siis sa raibe koli heaga minema! Rikud meie maine veel ära. (Vihje sulle M.) Aaa ning, et ma ise tulevikus teiste mainet ei rikuks, siis pean kahjuks (tulevikus) siit ära kolima 😦 Muidu saab veel naabrinaine teada, et ma oma last üksi koju ei jäta ja saadab kogukonna peale mulle…ei taha lõuga saada ausalt.

Mulle tundub, et ma olen vanainimene ning mitte särtsakas vanake vaid ikka selline pot-pot ajakirja oma. Ma ei hakka suuremas pildis rääkima aga ma lahendan enamus oma vabast ajast sudokut või teen ristsõnu ning lisaks värvin täiskasvanutele mõeldud värviraamatut. Kummaline vist veidi aga no mis ma teha saan, kui mulle need nii meelepärased on. Kusjuures see värviraamat on minu meelest jumala põnev ja huvitav ning mõnus tegevus. Sa värvid oma tiigreid ja asju just endale meelepäraselt ning pole ta igav midagi! Ma olen seal vaid paar pilti poolikult ära värvinud aga minu jaoks nii ongi huvitavam, ei viitsi mina ühe juures istuda kaua.

Olen üritanud end kooliga käsile võtta aga koguaeg tulevad mingid takistused vahele. Damnit!

Ma siin otsustasin, et peaks veel tervislikumalt toituma hakkama. Valge suhkur on juba menüüst väljas ja nisujahu tooted ka, vahepeal harva tuleb miskit sellga ette aga üritan ikka vältida. Peab lisama palju rauda sisaldavat toitu. Kuna ma ju liha ja kala ei söö, siis raua puudus on kerge tekkima ja seda aitab takka ka see, et mul on üldse eluaeg selle rauaga mingi jama olnud. Hetkel manustan Retaferi tablette aga tahaks neist lahti saada.

Mõte enam ei jookse, lähen ja lahendan parem sudokut kuniks pisi magab.

Tahan kevadet!

* Igakajuhuks mainin ära, et see seal oli iroonia ja loomade vett vahetame iga päev, pigem täidame uuesti, kuna koer on meil joodik.

 

 

 

14 asja mida teha enne oma järgmist sünnipäeva

Üheksas päev! Tean-tean, et pidin alla andma aga ma otsustasin, et ei ole allaandja ja leian endale meeldivad teemad mõnest teisest nimekirjast juurde 😉  See, et ma millalgi tulevikus alla ei anna selle challengi osas, vot seda ma ei garanteeri.

Mul on üli palju asju, mida ma teha soovin aga samas tunnen, et nendega ei ole kuskile kiiret. Võibolla selle pärast, et mul on suhtumine “kiiret pole kuskile, tasa-tasa” jäävad mul paljud asjad tegemata aga noh, mis siis ikka eks. Küll jõuab millalgi 😀

Nii, ma pean nüüd välja mõtlema kogunisti kakskümmend viis asja, mida soovin teha enne oma järgmist sünnipäeva, mis saab olema pea viie kuu pärast alles. Aega on kogunisti maa ja ilm!

1.Kallimaga fotosessioonile, et meil oleks kahekesi koos armsaid pilte.

2.Hakata pühapäevase deidi ideed ellu viima. Iseenesest on idee ju põnev ning pole midagi rasket aga meie kahe kodulembelise puhul on see raske-raske, kuna me hea meelega elaksime kodus. Enamjaolt voodis kaisutades, seega on meil raske enda tagumikke kodust välja ajada 😀 

3. Lugeda läbi vähemalt 30 raamatut, 5 kuu jooksul peaks see käkitegu olema.

4. Käia kaugel elava õe põnne vaatamas vähemalt kolmel korral. Asi iseenesest ei ole raske aga kuna mu õde pesitseb oma perega Eesti teises otsas, siis sinna reisi ettevõtmine on omaette asi juba.

5. Oma lähedal elavate pereliimetega hoida soojemad suhted. Väikevend käib küll väga tihti minu pool, kuid seevastu õega näeme minu meelest liiga vähe ja ema käib ka vast piisavalt külas mul. 

Märkus: 25 asja on ikka kuradima palju ja annab mõelda noh! Ma tahan, et need oleks miskid, mida ma ikka tõesti ise soovin ja tahan ning mis on teostatavad.

6. Rõdu teha pisikeseks pesaks! Kuna me siia kolisime vaid mõned kuud tagasi ning talv on olnud, siis ei ole me rõduga praegu midagi ette võtnud. Mingid vaibad seal maas on, kuid ma tahan sellest pisikese nn pesa teha. Mingid mõnusad toolid sinna või võrkkiik ja taimed, et seal oleks suvel mõnna olla. Ettekujutus on olemas vähemalt. 

7. Koridoris mini remont. Kassid otsustasid, et tapeet on tore asi mida süüa ning sellele, et osta mingi tõrje vahend mõtlesin ma loomulikult liiga hilja. Seega on seal osa tapeedist maas ja kole ning otsustasime, et uut tapeeti vajab see kohe kindlasti.

8. Katsetada palju uusi retsepte!

9. Kodus leiba küpsetada. Ma olen seda nii ammu soovinud teha aga kurjam, mul ei ole juuretist ning pole selle meisterdamist veel viitsinud. 

10. Õppida oma kaamerat paremini tundma. Niii soovin seda ning juba pikemat aega, kuid kui selle asja ette võtan tuleb mulle sada teist põnevat ja vajamist tegevat asja, tüüpiline. Tuleb leida aega lihtsalt.

11. Käia ära Prangli saarel vähemalt korra. Me avastasime Sügise algul kallimaga Prangli saare ning sellest ajast saati tahame sinna tagasi. See ei ole üldse niiväga kaugel aga seal olles oled justkui mingis teises maailmas. Nii imeline paik, et oeh süda läheb soojaks juba vaid Pranglile mõeldes. Meil on plaanis sinna kindlasti Sügise algul minna aga ka enne Juuli lõppu võiks jõuda sinna 🙂 Parem kui mistahes SPA puhkus vms.

12. Küpsetada vähemalt kolmel korral kellelegi sünnipäevaks tort! Tundub lahe idee ja mu kallimal on järgmine kuu sünnipäev seega esimene saab tema olema ning hmm kaks isikut pean veel leiutama, küll saab tehtud. 

13. Viia täide Meie pisike unistus!

14. Koguda 500 jeurot! Ma ei osanud viimaseks asjaks midagi mõelda, kuid tuli see idee. Siis ongi puhkuse raha kogutud;)  Ma tean küll, et kui tahan siis saan ilusti sellega hakkama.

Kusjuures pidi tegelikult 25 asja olema aga mul ei ole neid nii palju noh. Kui miskit juurde tekib siis eks jätan meelde või kirjutan üles 🙂

 

How have you changed in past two years?

Ma skipin aina teemasi ja võtan endale meeldivad, kuna tänane oleks olnud ‘Kuidas ma oma tulevikku ette kujutan.” aga ma ju alles rääkisin sellest. See teema oli tegelikult 29.Veebruari oma aga noh tuleb nüüd, kuna ma ei jõudnud eile…kiiire on olnud (tegelikult ma lihtsalt kallimaga kõik võimaliku ühise aja veetnud aga noh kiire ju :D).

Niisiis, kaheksas päev.

Kuidas ma viimase kahe aasta jooksul muutnud olen? Üldiselt mulle tundub, et väga palju ei olegi. Mu väärtushinnangud on paigas olnud juba üle paari hea aasta ning esikohal on mul alati perekond! Minu jaoks on ka minu lähimad sõbrad perekond ning nüüdseks on mul ka oma pisike perekond ning see teeb muidugi ainult palju rõõmu!

Ma nagu ei oskagi siia midagi kirjutada, kuna arvan, et midagi ei ole nii eriliselt muutunud. Vahepeal olin ma omadega katki ja kõik oli nii jama, et ei anna kirjeldadagi aga noh ma olin tugev ja sain sellest üle. Vahepeal juhtub elus asju, mis murravad maha ja väga pikaks ajaks, kuid siis üks hetk hakkad vaikselt taastuma ning lähed eluga edasi.

Viimane aasta on üldiselt väga super olnud ja eriti kaheksa viimast kuud seega nagu kõik on hästi, tore ja hea. Kõige rohkem on vist minu ellushutumine muutunud. Ma olen nüüd peaaegu alati positiivne aga samas olen hellamaks läinud, sest kunagi ma ei nutnud üldsee ja nüüd ma nagu vahepeal ikka tihkun nutta täiega. Kallim hoiab ka kaisus ja vaikselt uurib, et mis on ning ma siis vastan, et ma ei teaaa…lihtsalt nutan 😀 Praegu on naljakas sellele mõelda aga kui nutukas peal on, siis on küll masendav olla.

Igatahes üldiselt olen ikka rõõmupall ning väärtustan rohkem seda, mis mul olemas on. Ahaa kõige rohkem on muutunud ikkagi see, et ma oskan nüüd kõike palju rohkem väärtustada. Nagu palju-palju rohkem. Ma olen alati väärtustanud asju, mis olemas aga mitte nii palju, kui praegu. Leian ka peaaegu kõiges üles positiivse.

Ma ei oska rohkem midagi öelda 😀 Ma siin hakkasin üldse sellele mõtlema, et ma vist jätan selle challenge pooleli, kuna avastasin, et enamus teemad on eee mõtetud või nii 🙂

No mis ma panen siia näiteks kümme lugu oma ipodist (mitte, et ma iPodi omaksin eksole) suvalt mängivat laulu? Või viie kuulsuse pildid, kes minu jaoks meeldivad tunduvad? 😀

Aga eks ma ikka vahepeal kriban miskit, kui tuju on 🙂