Lobapost

Ma olen paar päeva nüüd jälle eemal olnud, kuna lihtsalt nii kiirelt on aeg läinud ja tegemisi on palju ette tulnud. Nagu teadagi siis ega ma ei ole eriti selline ennast sundiv postituste meisterdaja, kui mul tuju on siis ma tulen ja kriban neid postitusi tohhujaa kokku, no kuni ikka isu täis on aga samas kui mul tuju pole ja kiired ajad ka veel, siis ma ei satugi väga siia.

Mul on hetkel jälle need unehäired kallal või no mis hetkel, suured sõbrad mul siin juba pea kaks kuud ning no lahti ka ei saa. Suhteliselt masendav on mõni päev (kõik mu tööpäevad sellised olnud viimased kaks kuud…) tööle minna nii, et uni õnnistas sind eelneval õhtul 4-6 tunniks ning ühest olid silmad pärani lahti ning und ei olnud kuskil näha. Ja siis ma lähen ikkagi tööle ja olen tööl rõõmus ning võlun endale kohvist ja õhust mingi energia, et pisil minuga tore ja põnev koos oleks olla. Aga noh vähemalt suudan ma seda energiat võluda ja pisi on rahu ning see on minu jaoks põhiline, et laps oleks rõõmus 🙂

Kooliga on lood siis nii täbarad, et see aasta ei tule ikka miskit välja. Praegune õppekava ei sobi mulle kuidagi ning lasen ajal rahulikult edasi minna, eks seda saab varsti näha, mis saama hakkab.

Meil on ülehomme kallimaga tähtpäev ning seoses sellega ma jäin mõtlema, et hullult naljakas ikka kuidas eluke muutub. Enne meie suhet olin ma arvamusel, et mina ei suuda küll ealeski kellegiga suhtes olla või ammugi siis koos elada ning armastusse ma ei uskunud üldse. Ma väsin üsna kiirelt inimestest ja suhtlemine viskab mulle kopa ette ning selle tagajärjel tõmbun ma endasse ja tahan üksindust ning rahu. Suhe tundus üldse mulle nagu miski koormav ja nõme asi. Minu lähedaste seas on palju-palju paare kes on õnnelikult kaua juba koos olnud aga lihtsalt suhted tundusid miski, mis ei ole absoluutselt minu teema ning ma arvan, et ei olnudki. Kusjuures ma mõtlesin alati, et kui mulle on mõeldud keegi ‘oma inimene’ siis küll meie teed ükskord ristuvad ning mina küll ise mingit suhet otsima ei hakka nagu paljud mu sõbrantsid tegid.

Igatahes meie teed viisidki kokku ja kusjuures läbi interneti või noh ühiste tuttavate. Me sattusime korduvalt ühisesse skype kõnne aga üksteisega ei suhelnud, kuni ükskord otsustasime lobisema hakata ning lobisema me jäimegi. Ka peale seda kui kõik teised läksid magama siis lisasime üksteist ning rääkisime jutti lihtsalt terve ööpäeva 😀 Peale seda me rääkisime põhimõtteliselt kogu üleval oleku aja (suvi oli ning mina olin vaheajal ja tema puhkusel) ning juttu jätkus meil ikka hullult ning siiamaani on meil jututeemasi seinast seina 🙂

Kusjuures üleeile ma avastasin, et ma olen oma eluga nii-nii rahul kui kunagi varem pole olnud. Kõik on lihtsalt nii õigesti ja paigas, mul on kõik praegu nii korras. Ma olin selle avastuse üle tohutult õnnelik kuna alles kuu ja pool tagasi olin ma ühe õnnetuse pärast omadega emotsionaalselt nii metsas, et kohutav. Igatahes olen ma tohutult õnnelik ja kuidas ma selle lõpuks ometi saavutasin vot seda ma ei tea 🙂

Mõnusalt segane postitus tuli ikka aga pole hullu 😉

Päikest päeva kõigile ja olge ikka positiivsed eks! 🙂

                keepsmiling

Pidi olema, et inimesed kes ‘sunnivad’ end rohkem naeratama tunnevad end õnnelikumalt! 🙂

 

 

 

 

Köögis improviseerimas 🍳

Otsustasin kergeks eineks lõuna paiku teha munaputru ning protsessi käigus avastasin kapist kuivatatud kõrvitsa seemned ning otsustasin neid veidi juurde lisada. Välja tuligi sellest üks üllatavalt maitsev munapuder kõrvitsa seemnekestega.

Kes tahab ise järgi proovida neile ka üks pisike õpetus/retseptike 🙂

Vaja läheb mune ja hapukoort ning kõrvitsa kuivatatud seemneid.

Mina panin esialgu natuke taluvõid ka pannile, see oli rohkem maitse lisamiseks.

-Löö pannile soovitud kogus mune ning lisa iga muna kohta 1 supilusikas hapukoort.

-Raputa soola ja soovi korral ka muid maitseaineid. (Värske till, sibul jms sobib ka väga hästi).

-Klopi korralikult läbi ja lase tal olla.

-Sega iga natukese aja tagant ja kui näed, et hakkab juba pudru moodi välja nägema siis raputa kõrvitsa seemned juurde, sega.

Seda kaua pannil hoida otsustab igaüks oma maitse eelistuste järgi, kuid kõrbema ei soovita lasta 😀 (Mu väikevend arvas, et nii oleks õige).

Väga kerge, odav ja maitsev toit tuleb ning munapudru lisandina võib alati ka igasugu muud kraami proovida, paljud asjad sobivad üllataval kombel 🙂

5 am Club 😴

Ma olen nimelt viimasel ajal sattunud paljudele teemadele, kus tehakse siis otseselt või kaudselt juttu “5 am Club’ist” ning see on andnud mulle palju mõtlemisainet.

Miks ja millist täpsemalt? Noh nimelt on ka minul pisike huvi sellega ühineda, kuna mõte on iseenesest super, kes ei tahaks hommikuti paari lisatundi päevast vaid iseendale kulutada? No ma usun, et on erandeid kuid enamus oleks võimaluse üle rõõmsad ning miks siis mitte endale see võimalus luua.

Peale mõningat mõtlemist mõistsin, et minul pole selle klubiga liitumiseks hetkel sobiv eluetapp. Mõtlesin siis läbi ka põhjused ja otsustasin, et miks ka mitte neid kirja panna:

-Kõige olulisem vast on see, et mul puudub unerežiim. Unehäired on mu kaaslased olnud oii kui pikalt,kaua vot seda ma isegi ei mäleta. Vahepeal sain imekombel unerežiimi korda aga siis toimus üks raputav sündmus mu elus, mis rikkus nii mu unerežiimi kui ka enesetunde pikaks ajaks ning siiani teeb igal tasemel haiget.

-Nimelt algavad mul vähemalt kaks (kui mitte rohkem) päeva nädalas kella viiest hommikul, kuna seitsmeks pean teises linnaotsas tööl olema. Kahe lisatunni napsamiseks ei tahaks ma kindlasti mitte kell kolm silmi lahti teha 😃

-Tegelikult olen ma noor inimene ning vaba aega on mul niigi piisavalt, seda pole vaja vähesest uneajast juurde näpistada. Kunagi hiljem muidu veel kahetseks.

-Isegi kui ma otsustaks klubiga liituda siis mina, kui teada-tuntud äratuse mitte kuulja rikuks sellega oma kallima une ning halvemal juhul ei pilgutaks ise silmagi 😀

-Kui ma ärkaksingi sooviks mu kaasa minuga koos ärgata ning kahekesi üleval olles me voodist välja ei liiguks, me võime tunde voodis lebotades jutustada.

Aga kuna mulle nii-nii väga “5 am Club’i” mõte meeldib siis otsustasin selle siia kirja panna ning kunagi kui elu teises tempos käib, mis nõuab klubiga liitumist siis kindlasti sinna ma ka jõuan! 😊

Ma sattusin selle pildi otsa juhuslikult ning pidin selle siia lihsalt lisama 😀

I can relate, this is how our cats react when we want to go sleep 😸

image

Everyday life: little things what makes me happy 😊

image

Enamus päevad mööduvad minul üsna rõõmsas tujus, kuid tuleb ette ka neid päevi, kus hommikul silmi avades juba tunned, et no täna pole minu päev. Sellistel pahuramatel hommikutel sooviks teki üle pea tõmmata ning kullakallist voodist ei iial lahkuda, kuid elukene vajab elamist ☺

Minul on kolm pisikest ‘tähekest’ alati varuks, mis kunagi ei nurju mu tuju tõstmises ning positiivsuse meelde lisamises 😊

☆ Hea raamat, see on miski mis suudab alati tuju paremaks muuta ning mõtteid positiivsele noodile lainestada (Soovitan ‘Õnneprojekti’ autorilt Gretchen Rubin). 📚

☆ Tassike teed muudab alati olemise soojemaks ning mõnusamaks ☺🍵

☆ Klaveripalad😊 Minu isiklik lemmik-lemmik-lemmik! Ma ei kuulagi enam peaagu midagi muud, sest no klaveripalad ❤ need on nii-nii imelised ja mu armastus klaveri vastu on tohutu olnud pisikesest plikast peale aga noh klaveripalad on ka nii i-m-e-l-i-s-e-d!!!🎼

Isiklikult ma arvan, et iga inimene peaks enda ellu leidma vähemalt kolm pisikest asja, mis pea igas olukorras tema tuju suudavad tõsta ja positiivsust kehasse ning meelde sisendada 🙂

Kui teil on häid nippe, siis jagage neid teistele ka! 🙂

Lõpetuseks üks imehea klaveripala ka 😊

https://youtu.be/7BDE7KrsBs4

Üks imelihtne ja -hea salatike 🍜🍅

image

Hei. Hakkasin siin nimelt pisile kiiret näksi otsima, et saaks lõunaunne ikka täidetud kõhuga minna. Eilsest oli ahjukana üle ning see osutus valituks. Kutt sõi isugi terve taldrikutäie ära nagu naksti noh ☺

Kuna mina aga liha ei tarbi, siis pidin endale ka miskit meisterdama. Silma jäid kirsstomatid ja kapsas ning rukola. Salat sai imehea! Ma olen üldse üks suur salati armastaja, kuid justnimelt eriti rohelisest koosnevate.

Niisiis võtsin kausi ja tükeldasin sinna viis kirsstomatit, puistasin peotäie rukolat ja väikese tüki lumekapsast ehk kähar peakapsast tükeldasin ka sisse. Peale raputasin veidi roosat soola ja valasin oliiviõli, kuid igaüks valigu lisandid oma maitse eelistuse järgi ning niisamuti ka iga koostisosa tasakaal, minul oli rukolat kõige rohkem.

Lihtsalt ja kiirelt oligi see imehea salat valmis, kusjuures pakkusin väikemehele ka aga tema ei arva salatitest just eriti hästi 😀

Kokkan kodus- küüslauguleivakesed 🍞

Mõnda aega tagasi proovisime kallimaga kätt kodus sushi ja küüslauguleivakeste meisterdamises. Mulle hakkasid need leivakesed nii väga meeldima, et ma koguaeg ainult neid meisterdada tahakski ja kõigile sisse sööta 😃

Mõlemad kukkusid täitsa kenasti välja. Leivakestega läks nii, et kuigi esimest laari suutsime liiga kaua ahjus hoida siis teine plaaditäis oli supppper!

Kuna ma neid leivakesi jumaldan siis panen siia ka kirja, kuidas neid kiirelt ja lihtsalt 30-ne minutiga valmistada 🙂

Esiteks võta päts musta leiba ja lõika parajateks viiludeks, viilukeste suurus otsusta täiesti oma äranägemise järgi. Meie tegime ühed viilukesed keskelt pooleks ja teised üldse kolmeks.

Seejärel vala kaussi õli ja tükelda (või pressi küüslaugu pressiga) paar küünt küüslauku sinna sisse, kes on laisem kasutagu küüslaugu soola, sega ilusti läbi ning siis uputa (päriselt ära neid ikka uputa eks :D) seal sees leivakesed neid ikka ilusti segades.

Laota ahjuplaadile ning küpseta 225- kraadises ahjus 10-20minutit, kui ilusti segad selle aja jooksul paar korda, siis küpsevad ühtlasemalt 😉

Mul pilt tuli kahjuks mingi mega kahtlane ja seda ma siia lisama ei hakka ning netist ka rottida ei taha☺

Kes viitsib valmistada sellele soovin vaid edu, et sõltuvusse ei jääks 😉

Inimsuhted? Miks mul neid peaks vaja minema?

Teate ma ei ole nendes inimsuhete loomises ja hoidmises üldse mitte hea. Mitte, et ma mingi mõrd oleks ja inimesi, kellega juba suhtlen eemale peletaks aga ma lihtsalt hakkan neid mitte eriti teadlikult ingoreerima ning uute suhete loomiseks puudub mul igasugune huvi.

Minu jaoks on teistega suhtlemine tegevus ning seejuures väga väsitav ning esmapilgul mitte just eriti meeldiv. Kui mind juba jutustama saada ning ma end hästi ja seejuures vabalt tunnen, siis võin lobiseda mitmeid tunde isikuga, kuid ise ma näiteks kellegiga lobisema ei lähe, noh välja arvatud oma kallimaga ja parima sõbrannaga.

Oma pereliikmetega lähen ka vabamalt jutustama aga vaid juhul, kui ikka asja ka on. Tegelikult on meil õdede-vendade vahel hästi vaba suhtlus ning oleme ka päris lähedased, kuid niisama ma ikka neist kellegile ei helista, et lihtsalt lobiseda. Kui keegi mu õdedest-vendadest ise otsustab helistada selleks, et lobiseda siis lähen enamjaolt hea meelega jutuga kaasa.

Oma sõpradest on mul kõige enam kahju, kuna ma olen viimaste aastatega ära ennast kaotanud nende eludest ning kui suhtlema satun siis noh mul pole huvi. Ma ei oska seda seletada ka aga nagu nende juttu võin ma hea meelega kuulata, sest tore on teada ju kuidas neil ikka läheb aga endast ma rääkida ei taha. Mul ei lähe sugugi halvasti ega midagi aga ma vist olengi lihtsalt hästi kinnine isiksus.

Ma tunnen, et kui mu kõrval on vähemalt üks kindel inimene kellega juttu puhuda ning kelle peale saan loota siis rohkem ma elult midagi ei vaja.

Kurat ma olen ikka üks imelik inimene ning mu aju jooksis selle kõige peale juhe natuke kokku nüüd 😞

Kuna pisi ärkas siis pean ma lippama 🙂